Kas Eestis on sotsiaalne ebavõrdsus? (0)

Kas Eestis on sotsiaalne ebavõrdsus?
Paljud inimesed, kes elavad Eestis ütlevad, et Eestis on sotsiaalne ebavõrdsus ehk raha, inimeste staatus ja rahvuslik kuuluvus mängivad suurt rolli. Näiteks, kui inimest võetakse tööle või antakse meditsiinabi jne. Seda on oluline arutleda, sest riigivalitsus peab soodustama seda, et igal inimesel oleks mugav elada riigis ja ta tahaks siia jätta. Kui mingil põhjusel inimesed tunnevad ebavõrdsust, sellest johtuvad paljud probleemid nagu rahvastiku vananemine , tööpuudus , kriis jne. Teised inimesed aga saavad kasu riigis olevast ebavõrdsusest. Kas Eestis on selline oht ja kas tõesti siin on sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonnas?
Aktuaalseim ebavõrdsus Eestis - rahvuslik kuuluvus. Tihti juhtub, et venelastesse suhetakse halvasti ja peetakse meid akkupantideks ja mitte inimesteks. See aeg on juba nii kaua möödas, aga kahjuks on palju neid inimesi, kes mäletavad seda ja jätkavad niimoodi arvama . Paljud ei saa aru, et meie kõik elame ühes riigis ja peame teine teist audtama. Statistika järgi 60% eestlastest ei tahaks, et kooliklassid koosneksid pooleli mitte eestlasest. 52% maaelanikutest ei tahaks näha premier-ministrina vene poliitikut. See fakt ütleb meile sellest, et suhtlemine venelastesse eriti ei muutu. Venelaste ja eestlaste vahel on alati olnud pingulised suhted, mida iga venelane tunneb oma elus.
On veel suuremaks probleemiks - sooline ebavõrdsus. Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid , mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii.
Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes ligi 30 %-ni. Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus – see tähendab, et naised ja mehed on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele. Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis , eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud. Sooline palgalõhe, mis on mõjutatud paljude tegurite, nagu stereotüüpsed haridusvalikud, sooline diskrimineerimine jne., põhjustab omakorda mitmeid sotsiaalseid probleeme: vaesumist, madalamaid pensione ja muud.
Sellest saame teha järeldust, et Eestis on see suuremaks probleemiks, mis ei saa jätta tähelepanuta . See vastab küsimusele, et Eestis on selline oht, mis toob kaasa erinevaid probleeme.
Ja viimane ebavõrdsuse aspekt - tervis. Raha mängib suurt rolli, kui räägime meditsiinist. Paljudel ei ole nii palju raha, et saada korraliku meditsiinabi ja neid ravitakse halvasti.
kuigi elanikkonna üldine tervis paraneb , paraneb rikkamate terviseseisund enamikel juhtudel kiiremini kui vaesematel, mis viib sotsiaalmajanduslike gruppide vahelise „terviselõhe" suurenemiseni. See tähendab, et mitte kõigil isikutel ei ole praktikas võrdseid võimalusi kasutada oma põhiõigust „omada võimalikult head terviseseisundit ". Selle informatsiooni puhul saame teha järeldusi, et selles valdkonnas inimesed kohtuvad sotsiaalse ebavõrdsusega, mis on väga ohtlik, sest see põhjustab sellist probleemi nagu rahvastiku vananemine.
Iga inimene võib elu jooksul haavatavasse situatsiooni sattuda. Ühiskond peaks pakkuma turvalisuse tunnet ja võimalust hakkama saada ka raskes olukorras. Vaadates, nendele probleemidele võib öelda, et riigi jaoks on veel vaja kasvada. Meil riigis on palju probleeme, aga meie käes on nende lahendamine! Püüame muuta oma riigi paremaks!