Ukraina (1)

Ukraina
Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia , Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km.
Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52 Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma.
Ukraina pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas.
Loodus. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeim mäetipp Goverla, (2061m üle merepinna ) asub Karpaatides, mis asuvad riigi lääneosas. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik , Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik jne.
Ukraina asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Juuli keskmine temperatuur on 23 °C, veebruaris 2 °C, sademeid 310 mm aastas.
Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda (mõned üksikud ka Läänemere vesikonda). Suuremad jõed on Desna, Dnepr , Dnestr , Donets, Rossi , Samara ja Tisza . Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla.
Viited
http://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina#Ajalugu
http://impressaclub.com/pics/upload/ukraine_2.jpg
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ukraina_varjekass.ht m
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/up.html
Ukraina rahvastik .
Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma. Rahvastiku 82,5 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnase rahvastiku tihedusega on veel Horvaatia .
Joonis. 1. Ukraina rahvastiku paiknemine
Ukraina rahvastik asub suhteliselt ühtlaselt, kuid on ka kohti, kus rahvastiku tihedus on suurem (näiteks Põhja-Ukraina, kus asub Kiiev, nende pealinn) ning kus on tihedus väiksem. Peamiselt elavad inimesed Dnepri jõe kalda lähedal, see on ilmselt juba aastasadu nii olnud.
Rahvaaru kasv.
Ukraina sündimus on 10 promilli ning suremus 16 promilli. Iive on seega negatiivne 6 promilli. Absoluutarvudes sünnib u 439 000 last ja sureb 723 000 inimest. Naise kohta keskmiselt 1,3 last.
Imikusuremus on 9 last 1000 sünni kohta. 2025. aastaks langeb sündimus 8 promilline ning suremus 15 promillile – seega iive jääb ikka negatiivseks.
Migratsioonisaldo on Ukrainas -0.
Keskmine oodatav eluiga Ukrainas on suhteliselt madal - 68 aastat (naistel kõrgem – 74 a ja meestel tunduvalt madalam 62 aastat). Eestis on oodatav eluiga paar aastat kõrgem – 73 aastat.
HIV positiivseid on 1,6% kogu rahvastikust, see näitaja on Euroopa kohta suhteliselt kõrge.
Ukraina rahvastik on veel üsna noor: mediaanvanuseks 39,1 aastat (naistel 42,7 ja meestel 36,3). Näiteks Argentiinas on see näitaja 30 aastat (noor rahvastik) ,kuid Soomes on vananev rahvastik; näitajad on kõrgemad : mediaanivanuseks on 42,1 (naistel 43,7 ja meestel 40,5 aastat) Eesti mediaanvanus on kõrgem kui Ukrainal - 39,9 aastat.
Ukraina rahvastikust moodustavad 13,8% lapsed ( poisse on veidikene rohkem, kui tüdrukuid), 15-64 aastased moodustavad rahvastikust kõige suurema osa - 70,3% (naisi on rohkem) ja vanemaealised moodustavad 15,9%. Vanemaealiste seas on samuti naisi rohkem kui mehi.
15-64 aastaste hulk on kõige suurem kuna varem on olnud sündimus suurem ja sel juhul oli laste osatähtsus suurem. Kuid siis need lapsed said vanemaks ja nüüdseks nad moodustavad suurema osa Ukraina rahvastikust.
Joonis 3. Ukraina rahvastiku soolis-vanuselised püramiidid 2009 ja 2025
Ukrainas on kõige suurem osatähtsus noortel ja kuni 60 aastastel. Aastate jooksul on näha, et laste ja noorte osatähtsus väheneb. Rahvastik on vananenud ning vanemate inimeste osatähtsus suureneb.
Ukraina on jõudnud kaasaegse rahvastiku etappi : rahvastik vananeb ja keskmine eluiga suureneb.
Ukraina migratsioon on aastatega muutunud negatiivseks. Aastal 1990 oli see näitaja positiivne – 2 inimest 1000 inimese kohta. Kõige kõrgem oli see näitaja 1992. aastal, kuid peale seda muutus see negatiivseks. Alates aastast 2004 on see näitaja 0.
Ukrainas on välismaalastest kõige rohkem sündinud venelasi – 17,3%. Teised rahvused jäävad kõik 1% alla. Ukrainas pole sisserändajatega erilisi probleeme, kuna migratsioon on seal väike.
Ukraina asustus.
Ukraina rahvastikust elab 68% riigi rahvastikust linnades. Euroopas on vastav näitaja 80%. Suuremad Ukraina linnad asuvad Dnepri jõe ääres. Nendeks linnadeks on Kiiev u 2,8 miljoni inimesega ning Harkiv u 1,5 miljoni inimesega.
Pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas Dnepri jõe ääres. See on ühtlasi Ukraina suurim linn.
Kiiev on asustatud 5.ndal sajandil Ida-Slaavlaste poolt. Legendi kohaselt rajaja Kiiev Slaavi hõimu juht Kyi.
esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisega, aga kuna põlluharimine on soodsam mõne veekogu lähedal, siis tekkis ka Kiiev Dnepri jõe kaldale.
UKRAINA TRANSPORDIGEOGRAAFILINE ASEND.
Siseriiklikud veod .
Riigi sisevedudes on oluliseks raud- ja maanteed . Põhilised teederistumiskohad on Ukraina pealinnas Kiievis . Sinna on koondunud suuremad raudteed , mis tulevad põhiliselt Venemaalt, Poolast ja Moldaavias ning raudteed, mis läbivad kõiki Ukraina suurimaid linnu. Paljud maanteed ja raudtee saavad alguse põhilistest sadamatest, mis asuvad Musta mere ääres.
Rahvusvahelised veod.
Rahvusvahelistes vedudes on väga olulisel kohal veetransport . Ukrainat läbib tema põhijõgi – Dnepr, mis suubub Musta merre. Ukraina põhilised sadamad on Nessebur, Yalta, Odessa. Olulised on ka Venemaalt alguse saanud raudteed, mis läbivad Ukrainat, põhiliselt Kiievit ning suunduvad Euroopa poole.
Samuti läbib Ukrainat Venemaa poolt suured naftatorustikud, mis suunduvad Euroopasse.
Looduslikud olud ja transport.
Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud.
Kuna Ukraina on väikeste kõrgustikega maa, siis on sinna hea rajada erinevaid teid. Järelikult looduslikud olud mõjutavad suhteliselt vähe Ukraina transporti. Kuid kindlasti tuleb märkida, et Ukrainale toob väga kasu Dnepri jõgi ja asukoht Musta mere ääres.
Maanteed transport.
Ukrainas asub 23 põhilist maanteed, need on rahvusvahelised. Need maanteed läbivad tervet Ukrainat. Põhiliselt need maanteed kulgevad Rumeeniast, Moldaaviast, Venemaalt ja Poolast. Kõik need maanteed läbivad Kiievit. Võib öelda, et Ukrainas on laialdaselt maanteid, mis kulgevad üle Ukraina.
Raudtee transport.
Raudtee kulgeb üle Ukraina. Nii nagu maanteedki, nii ka raudteed ristuvad põhiliselt Kiievis, mis on Ukraina pealinn. Suuremad raudteed saavad alguse Venemaalt, Poolast, Valgevenest ja Moldaaviast. Samuti raudteed saavad alguse põhilistest sadamalinnadest – näiteks Odessa. Üks suur raudtee saab alguse Venemaalt, läbi põhimõtteliselt tervet Ukrainat ja ning Lõuna-Ukrainast läheb jälle Venemaale.
Merevee transport.
Ukraina jõevee transpordi tähtsus on väga suur, kuna Ukrainat läbib Euroopas pikkuselt kolmas jõgi Dnepr. Selle tähtsus Euroopas on väga suur. See saab alguse Venemaalt, läbib Valgevenet ning terve Ukrainat. Lõpuks suubub Musta merre. Tänu sellele jõele on transport kiirenenud ja muutunud lihtsamaks. Samuti asuvad Lõuna-Ukrainas Musta mere ääres väga suured ja tähtsad sadamad. Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol, endine NSVL mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Tähtsamad Musta mere sadamad on Odessa, Mõkolaiv ja Herson Ukrainas.
Õhutransport.
Ukrainas on 15 lennujaama. Kaks suurimat asuvad pealinnas Kiievis. Suurem osa lende suunduvad Lõuna-Ukraina poole, Musta mere äärde. Põhjuseks on suured ja tähtsad sadamad, näiteks Odessas. Samuti mindakse Musta mere äärd puhkama . Ukraina põhja osas on lennujaamu suhteliselt vähe. Siselende toimub üpriski palju.
Torutransport.
Ukraina on väga oluline transiitriik. Teda läbivad suured naftatorud Venemaalt, mis lähevad Euroopasse. Suuremad torud läbivad jällegi suurimat linna, pealinna Kiievit ning Minskis toimub suur torude hargnemine Rumeenia, Leedu, Poola suunas. Samut läbivad Ukrainat gaasitorud – needki saavad alguse Venemaalt ja lähevad Poola. S.t. Poola tellib peamiselt gaasi Venemaalt ning lihtsalt ja odavam on seda transportiga läbi Ukraina.
Eestist, Tartust oleks kõige soodsam ja kiirem viis Ukrainasse saada lennukiga. Autoga sõites tuleks läbida kolme riiki : Lätit, Leedut ja Valgevenet. Rongiga minnes oleks mõistlik sõita kõigepealt Venemaale ning sealt rongiga Kiievisse sõita. Ilmselgelt kõige kulukam ja kallim viis oleks sõita sinna laevaga.
http://www.ukraine-travels.com/ukrainian-airports/images/internal-flight.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/Kiev_International_Airport
http://img289.imageshack.us/img289/5586/pipelines3pq.jpg
http://www.offnews.info/_fotos/ukraine_belarus.jpg
http://eng.debrecen.hu/upload/Image/egyeb/eng_site_picts/travelandtransport/main_motorways.jpg
http://www.multimap.com/world/UA
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ukraina_varjekass.ht m
http://www.guidetorussia.com/images/trainmap_ukraine.jpg