Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? (0)

Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem ?
Eesti ühiskonnas on suur disskusioon tekkinud meeste ja naiste vahelisest võrdsusest . See on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata.
Eesti riigis ei saa kohe kindlasti rääkida täielikust soolisest võrdõiguslikkusest. Soolise võrdõiguslikkuse probleem kerkis üles juba 1990-ndate keskpaigal, kui võeti vastu esimesed naisteõigusi kaitsvad seadused, ning on probleemiks tänaseni. Eesti on patriarhaalne riik, kus kehtivad aegunud arusaamad naise ja mehe rollist ühiskonnas. Naise roll oleks justkui kodus lapsi kasvatada, tegeleda majapidamistöödega ja hoida kodu korras ning mehe põhiülesanne on materiaalsem pool. Tänu sellisele ühiskonnas levivale arvamusele võib väita, et lapse saamine ohustab naise karjääri rohkem kui mehe oma. Meestele on seetõttu ka täiesti vastuvõetamatu sättida naise karjäär enda omast ettepoole ja olla ise lapsega kodus. Eesti on kinni patriarhaalses hoiakus ja seetõttu vaadatakse tihtipeale imelikult meeslasteaiakasvatajaid ja naislukkseppi. Mis tähendaks justkui, et naised ei saa selliste töödega hakkama ja mehed ei sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda . Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota , et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine.
Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti, sest praegusel ajal ei väärtustata meeste ja naiste tööd samaväärselt. Kohe kindlasti ei nõustu ma arvamusega, et mehed teevad rohkem tööd kui naised ning seetõttu saavad ka suuremat palka, kuna pluss- ja miinuspooli on mõlema sugupoole töös. Kahjuks on tänapäeva Eestis naistel tööturul teisejärguline, teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kindlasti käib mõnele mehele naise alluvuses töötamine au pihta, sest lausa kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naiste alluvuses.
See, et naisi nimetatakse nõrgemaks sugupooleks, ei tähenda seda, et nad ei tule tähtsamate ülesannetega toime. Naistele on tähtis karjäär, kuna neil on samasugused eneseteostuse soovid nagu ka meestel, peale selle soovitakse välja saada kodurutiinist. Siinkohal võib ka väita, et naise kahtlus , kaalutlus ja kontroll võib mõnikord just kasuks olla meeste otsusekindlale ja konkreetsele seisukohale.
Kahjuks oleme me jäänud maha ka oma naabritest. Lätis moodustavad 17% valitsusest naised ning samuti oli eelmine president naine, Soome valitsuses on 60% naisi ning nii Soomes kui Leedus on võimul naispresident. Meil on poliitikas tähtsatel kohtadel Ene Ergma ja Laine Jänes ning viimane on sattunud ka rahvusliku pilkamise ohvriks.
Nagu näha on sooline võrdõigulikkus tõsiseks probleemiks tänases Eestis. See on probleem, mis ei lahene iseenesest ning vajab tavadest ja harjumustest loobumist. Jääb vaid loota , et Eesti riik läheneb aegamisi soolisele võrdõiguslikkusele.