50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KeegiKeegi69
Õppematerjali autor
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.........................................................................
ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud
Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed
..............................................................................10 Palgalõhe...................................................................................................................................11 Suurimad palgalõhed.............................................................................................................11 Eesti seadusandlus.....................................................................................................................13 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...........................................................................................13 Soolise diskrimineerimise keeld.......................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 3 Sissejuhatus
Naised töötasid ja teenisid ise elatist meestega võrdsetel ametipostidel, kuid töötasu suurus oli väiksem kui meestel. Selleaegsed naisorganisatsioonid olid direktiivselt ellu kutsutud ühendused, millel ei olnud sisu. Sellele vaatamata jõuti lääne feminisme edastada abordiõigusega, mis taastati 1955. aastal, mujal käis võitlus selle eest 1970. aastateni. Feministlik mõtlemine ärkab Eestis uuesti 1990. aastate lõpus ja siis soolise vaatenurga alt ehk postfeminismina. Naiste õigused ei olnud samaväärsed meestega tööturul, pöörati tähelepanu ebaõiglasele palga poliitikale, märkama hakati 5 seksuaalset ahistamist. Feminismiteema oli küll aktuaalne, kuid mitte kõikidele see ei meeldinud ja ajakirjanduses kritiseeriti seda teemat. Feministe peeti meestevihkajateks, perelõhkujateks ja ilu mitte sallivateks, neid nimetati ka hulludeks
pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse põhjalikum omandamine olnud peamiselt meeste privileegiks. (Tasuja 2011) Õnneks aga paljud uurimused on näidanud, et viimasel paaril aastakümnel on meil põhjust rääkida pigem soolise ebavõrdsuse kasvust kui kahanemisest (Kandolin ja Narusk 1996, Anttila ja Ylöstalo 1999, Domsch et al. 2003), kuid jällegi võrdlus Põhjamaadega näitab, et soolise võrdõiguslikkuse osas jääme me nendest maadest oluliselt maha (vt nt Pettai ja Proos 2003). (Poliitikaanalüüs, 2) Töötamine Kuigi inimesed on idee poolest oma valikutes vabad, sõltuvad nad siiski ühiskonnast, milles nad elavad. Ühiskond on süsteem, mis soosib ja seab prioriteediks teatud rolle ja käitumisviisi
20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus • Horisontaalne mobiilsus - liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt geograafiline mobiilsus) • Põlvkonnasisene mobiilsus, kus vaatluse all on indiviidide endi karjäär – mil
20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus • Horisontaalne mobiilsus - liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt geograafiline mobiilsus) • Põlvkonnasisene mobiilsus, kus vaatluse all on indiviidide endi karjäär – mil
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid