Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? (0)

1 Hindamata
Punktid

Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem?
Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena .
Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed käivad tööl ning toovad raha koju, selliseid kodusid võib leida ka praegu. Mina arvan, et tänu inimeste arusaamedele on ka sooline ebavõrdsus. Kindlasti mõjutavad seda ka erinevad võimalused ja kohustused. Tänapäeva ühiskond soosib meeste ja naiste diskrimineerimist, näteks sellega, et ööklubides on erivad sissepääsutingimused nagu see, et naised saavad südaööni tasuta sisse, aga mehed peavad pileti ostma. Mina arvan, et me ise põhjustame soolise ebavõrdsuse oma tegudega.
Kõige suurem sooline ebavõrdsus on seotud tööga. Naiste ja meeste palgavahe on 30%. Miks mehed töötavad ampitsioonikamatel kohtale, kui naised? Üks põhjustest võib olla see, et naised ei jõua väikste laste kõrvalt firmat juhtida kuna lastele kulub palju aega . Teine põhjus on see, et naised ei julge nii palju riskida, kui mehed kuigi nad on vastutustundlikumad. Kui naisel on kõrgem töökoht, kui mehel ja teenib rohkem, siis tavaliselt ei võta mehed emapuhkust vaid ikkagi naised, sest Eesti meestele käib see au pihta, kui naine teenib rohkem, kui mees. Praeguse MASU ajal on rohkem töötud mehed, kui naised, sest mehed tahavad suurema palgaga töökohti, kui naised. Naistele on tähtis, et mingigi sissetulek olek, aga mehed otsivad nii kaua, kui leiavad endale suurema palgaga töökoha. Mehed on ambitsioonikamad, kui naised ja soolist ebavõrdsust tekitavad ka traditsioonid.
Mina arvan, et Eestis on sooline võrdõiguslikkus probleem ja seda põhjustavad traditsioonid. Kindlasti mehed, kes on ambitsioonikad ja me ise oma tegudega.
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mailiis145 Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

Kõne- Sooline võrdõiguslikkus
1
odt

Kõne: "Sooline võrdõiguslikkus"

Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.

Eesti keel
Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus
16
doc

Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus

Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Sotsioloogia
Ajad on teised-inimesed endised- Anton Hansen Tammsaare
2
doc

"Ajad on teised, inimesed endised" (Anton Hansen Tammsaare)

leidub isikuid, kes ei taha või suuda reeglitele ja seadustele alluda. Meeste ja naiste roll on jäänud samaks. Inimeste kooselu tekkimise algusaegadel oli mehe kohuseks jahilkäimine ning teiste füüsilist pingutust nõudvate toimingute tegemine, naised hoidsid aga kodu korras, kasvatasid lapsi ja tegelesid korilusega. Selline rollide vahekord pole aja jooksul palju muutunud. Tänapäeval on aga aktuaalseks küsimuseks muutunud sooline võrdõiguslikkus. Viimane lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt- nad ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi

Eesti keel
Sootundlik pedagoogika
8
docx

Sootundlik pedagoogika

meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.

Haridusteaduskond
Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika
20
doc

Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika

aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteeriumidele. Kõige suurem probleem seisneb selles, et enamikus riikides rahastatakse pensionifonde riiklike skeemide kaudu. Järgne 35 aasta jooksul tõuseb üle 65 aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus kogu euroopa elanikkonnas praeguselt 15 protsendilt 25 protsendini ning tööjõuline elanikkond väheneb. Praegu on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides 15-64 aastaste ja üle 65 aastaste vanuste suhe vastavalt 100:20.

Majandus
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15

Asjaajamine
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus
2
docx

Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus

Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On tõsi, et võrdõiguslikkusele on hakatud meedias ja tähtsamate poliitikute poolt rohkem tähelepanu pöörama

Kirjandus
Referaat-Feminism
30
docx

Referaat: Feminism

ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5

Inimese füsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun