Kreeka, rahvaarvu muutumine,rahvastikupoliitika,.. (0)

Selles referaadis räägin ma Kreekast
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania , Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi.
Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik.
Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.
Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km.
Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.
Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia)
Pindala: 131 940 km²  (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri)
Rahvaarv: 10 722  816 (2008)
Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km²
Riigikeel : kreeka keel
Religioon : Kreeka õigeusk
Riigikord :   parlamentaarne vabariik
Riigipea: president Karolos Papoulias
Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis

Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit)
Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466  EEK
Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti , niklit ja boksiidi . Tuntuim kaevandatav maavara on marmor , mida ka eksporditakse.
Kreeka rahvaarv ja selle muutmine
Nagu järgnevast tabelist näha pole rahvaarvu muutus olnud kordagi negatiivne
Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused
Rahvastiku tihedus
85.3/km2
osadel lehtedel annab ka 81 inimest/ km²
Vanuseline jaotus
Tabel näitab , et eakate inimeste protsent kasvab iga aastaga. Kreeka rahvaloendusel 1961 selgus et 10.9 protsenti elanikkonnast oli üle 65 a vana , 2001 aastaks tõusis protsent 16.7ni. 0-14 aastaste osakaal elanikkonnas vähenes 10.2 protsenti 1961st 2001 aastani
Sooline jaotus
2009 aasta seisuga oli
mehi 5,533,114
naisi 5,628,221
meeste eluiga 77.11 aastat
naistel 82.37 aastat
Male-Mehed
Female-Naised
2010
Oletatav
Rahvastiku poliitika
Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul , kui vanem on töötanud vähemalt 50 päeva eelmise kalendriaasta kohta, mis lopes kolm kuud enne lapse sünd. Makstav summa on 626 eurot .Ja seda makstakse 30 korda.
Rasedus -ja sünnituspuhkus on kohustuslikud. Naised kes pole ennem vajaliku aja töötanud saavad rahalist abi .Umbes 440 eurot millest pool makstakse enne ja pool pärast lapse sündi.Üks aasta on naise töö kaitsud.Rasedad ja hiljuti sünnitanud naistel on keelatud öises vahetuses töötada kuni 1 aasta pärast lapse sündi. Koolikohustus hakkab 6 aasaselt. Kolmanda ja neljanda lapse pealt on lisatoetused 131 eurot kuus.Pered saavad tulumaksu vähendust laste pealt ühe lapsega 88 eurot, kahe laposga 205 eurot, kolme lapsega 616 eurot, nelja lapsega 939 eurot.Kuna Kreekas on abielulahutuste protsent madal pole selle erilis toetusi ette nähtud, kuigi üksikvanemale siiski on toetused ette nähtud.Kreeka on riiklik tervishoiusüsteem. Alates 1952 aastast on olnud süsteem ,, Mother - Infant Centers’’ mis pakub eel-ja sünnitusjärgset hooldust .Noorte töötuse määr on väga kõrge Kreekas. Viimastel aastatel on alla 25 aastaste tööpuudus vähenenud 25.7 % ni.Noorte töötust on arvatavasti kaasa aidanud viivitada abiellumist,perekonna tekkmist ja selle tõttu on ka vähenenud sündimus.
Iive
Births- sünnid (tuhandetes)
deaths-surmad (tuhandetes)
Suuremad linnad
Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku)
Kreeka keeled
Kreekas räägitakse kreeka keelt. Tänapäeva kreeka keel (uuskreeka keel) erineb suuresti antiikajal kasutusel olnud kreeka keelest. Nüüdsel ajal õpivad kreeklased kahte keelt: vana kirjakeelt ja uut kõnekeelt. Kreeka kuurortlinnades saab hõlpsasti hakkama inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keelega
Kreeka usundid
Kreeka on ainus ametlikult õigeusklik riik maailmas. Kirikuteenritel on kreeklaste elus tähtis roll – pühamehed on ühiskonnas tunnustatud liidrid. Kreeka palvekodades ei tohi olla skulptuure, lubatud on üksnes pühakute pildid ehk ikoonid . Suurem osa (98%) Kreeka elanikest on kreeka õigeusklikud, 1,3% moodustavad moslemid ja 0,7% muude religioonide esindajad
Kreekast oli väga vähe eesti keelset materjali kahjuks. Rahvastiku poliitika tundus väga huvitav aga sellest poolt ma siia kirja panna ei saanud ,sest nii palju kui ma google abiga tõlkisin ja laused endale selgeks tegin , siis teine osa lausetest jäi täiesti aru saamata. Minu jaoks ( selle referaadi koostaja jaoks) oli kõik teada saadud uus , teadsin vaid Kreeka pealinna. Kreeka seisud ei tundu üldse mitte hullud ,aga Eesti viimaste uudiste järgi annab Kreekale abiraha . Kreeka rahvastik tõuseb , iive pole miinustes olnud. Poliitika on väga rahvasõbralik.
Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Greece
http://www.childpolicyintl.org/countries/greece.html#ecec
http://www.census.gov/population/international/data/idb/country.php
http://www.stat.ee/29913
http://en.wikipedia.org/wiki/Greece
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
+ veel mõned mida unustasin üles märkida