Sooline võrdõiguslikkus - essee (0)

Sooline võrdõiguslikkus
Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi.
Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid . Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema.
Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel. Uuringute tulemused tööturul näitavad, et avalikus sektoris töötab 16% mehi ja 33% naisi, erasektoris 84% mehi ja 67% naisi ning ettevõtjaid on mehi 12%, naisi vaid 5%.
Soolist palgalõhet põhjustavad mitmed tegurid: meeste ja naiste töö erinev väärtustamine ühiskonnas, naistööjõud on ülekaalis, naiste madalam palgaootus, naiste töökatkestused seoses laste sünniga, erinevad oskused, haridus , kogemused. Naiste puhul mängib enam rolli haridustase, meeste puhul sõltub palk omandatud erialast . Meeste eluiga ja haridustee on lühem, mehed teevad sageli tervistkahjustavaid ja füüsiliselt raskemaid töid. Kuna mees vastutab eelkõige pere sissetuleku eest, on naise õlul perekondlikud kohustused. Naiste hõivatus ja karjäärivõimalus tööturul on seotud lapsehoolduspuhkusega, mis võib kesta kuni 3 aastat, aga ka last arv ja vanus, perekonnaseis. Üha enam kasutavad ka mehed võimalust olla lapsehoolduspuhkusel, seega võikski selle võrdselt jagada isa ja ema vahel, samuti võimaldada töötamist osalise tööajaga.
Samuti on olulisel kohal ka teatud isikuomadused – ambitsioonikus, riskialtisus. Töökohtade palgad on seotud töötajate sooga sel määral, kui suur hulk naisi või mehi antud sektoris töötab. Hariduses ja meditsiinis on ülekaalus naistöötajad, ehitussektoris aga meestöötajad. Kuid võrdväärsel tööl on töötasud erinevad, naiste töö on alaväärtustatud.
Laste ja noorte erialavalikuid mõjutavad suurel määral just nende vanemate võimalused ja hoiakud. Madalama sissetulekuga vanemal on vähem võimalusi oma laste igakülgseks arenguks ning sellega ka valikuid vähem. Kuid eelkõige on olulised motivatsioon ja isikuomadused, et tööturul olla konkureeriv. Poisid ja tüdrukud on erinevad ning loomuomaselt on poistel koolis raskem kohaneda – distsiplineeritud käitumise kohusetundega. Tüdrukud on õppimises edukamad. Poiste motivatsioon on vähene. Humanitaar- ja reaalvaldkondade suhe pole tasakaalus ega vasta ühiskonna vajadustele.
Usun, et tulevikus liigub asi paremuse poole ning sooline võrdõiguslikkus suureneb. Kõik me oleme inimesed ning väärive võrdset elu.