Sooline
võrdusõiguslikkus Eestis.
On
ammu teada, et meie riigis, kui ka mujal maailmas, meestel ja naistel
on võrdsed õigused. Kõik saavad teha võrdset tööd, saada sama
palka jne.
Võrreldes
vanade aegadega naistel tuli tunduvalt palju õigusi juurde. Nüüd
naised saavad omandada nii kesk-, kui ka kõrgharidust. Sisseastumis
katsetel ei tohiks olla eelistusi kas võtta naise või mehe kohale.
Kõik peab põhinema ainult oskuste ja teadmiste alusel. Kuigi eriala
valimisel on ikkagi näha „meeste“ ja „naiste“ tööd. Naiste
valik on rohkem humanitaarsed erialad, need kus saab teha karjääri
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
194763
Õppematerjali autor
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15
..................................................... 10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013............................................12 Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...........................................................................................................................................
Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendumine ei tee naist väärtusetuks vaid pigem tunnustatakse taolist „mehelikku iseseisvust“. Üksikema staatus pole enam häbiväärne ning meestele
See pole väärtus, mis käib kaasas modernse ja demokraatliku riigiga. Seetõttu, leian, et ainuke võimalus antud soorollist tulenevat olukorda muuta ja parandada on vajadus suurema ja sisukama feministlikke õigusi esindava organisatsiooni loomisele, mis käsitleks ja hoiaks antud teemat aktuaalsena, et probleemi võimalikult kiirelt lahendada ja ühiskonda sellega veelgi paremaks muutes. Sooline diskrimineerimine ja majandusareng Võiks öelda, et Eestis kehtivad aegunud arusaamad naiste ja meeste rollidest ühiskonnas, mida muu maailm väärtustas 50-60 ndatel. Mistõttu on jah, küll tavaline, et meie ühiskonnas on maskuliinsed väärtused kõrged ja rohkem esindatud, naised enamjaolt sõltuvad materiaalselt meestest ja tavalise Eesti mehe arusaama järgides on tavaline, et naise koht ongi kodus ja lapsi kasvatades. Aga, kas poleks mitte just viimane aeg valida kahe arengusuuna
tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse Sooline võrdõiguslikkus eeldab, et naised ja mehed on oma õigustes ja valikute tegemistes vabad stereotüüpsetest soorollidest. Naised ja mehed ei pea olema ühesugused oma püüdlustes ja vajadustes, kuid nende areng ja eneseteostus ei tohi olla piiratud lähtudes nende soost. Sooline võrdõiguslikkus on nii demokraatia kui ka inimõiguste alane küsimus. Sooline kihistumine seab takistused demokraatliku ühiskonna arengule ja viib inimõiguste rikkumisele. Eestis on laialdaselt levinud klassikalised stereotüübid, mis väljenduvad elukutse valikul jaotades ametid naiste ja meeste aladeks, kui ka koduses majapidamises tööde jaotuses meeste ja naiste töödeks. Meestele pandud pere ülalpidaja rolliootusest on tinginud meeste kõrge stressitase, mis
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid