Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keeltevõrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti keel
häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed):
  • sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised )
  • vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik ( ainsus , mitmus , käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik)
  • muu (nt sooline vahetegemine)
    Vene keel
    10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ).
    Eesti keel
    Vene keel
    Tähtede arv tähestikus
    26
    33
    Vokaalid
    9
    10
    Konsonandid
    17
    22
    Käänete arv
    14
    6
    Rõhk
    Pearõhk ja kaasrõhk
    Ainult üks rõhk
    Sooline vahetegemine
    Puudub
    Kolm sugu: mees-, nais - ja kesksugu
    TÄHT ja HÄÄLIK langevad kokku
    TÄHT
    HÄÄLIK
    VENE KEEL
    EESTI KEEL
    a
    a
    /a/
    o
    o
    /o/
    e
    e
    /e/
    k
    k
    /k/
    KIRJATÄHED LANGEVAD KOKKU, HÄÄLIKUD ERINEVAD
    TÄHT
    HÄÄLIK
    VENE KEEL
    EESTI KEEL
    VENE KEEL
    EESTI KEEL
    /i/
    /u/
    /v/
    /b/
    /d/
    /g/
    /p/
    /n/
    /r/
    /p/
    /s/
    /ts/
    /t/
    /m/
    /tš/
    /r/
    Ülejäänud tähed on olemas vaid vene kirjas ja kirillitsas.
    А, /a/
    Я, /ja/
    Х, /h/
    Б, /b/
    К, /k/
    Ц, /ts/
    В, /v/
    Л, /l/
    Ч, /tš/
    Г, /g/
    М, /m/
    Ш, /š/
    Д, /d/
    Н, /n/
    Щ, /štš/
    Е, /je/
    О, /o/
    Ъ, -
    Ё, /jo/
    П, /p/
    Ы, /õ/
    Ж, /ž/
    Р, /r/
    Ь, -
    З, /z/
    С, /s/
    Э, /e/
    И, /i/
    Т, /t/
    Ю, /ju/
    Й, /j/
    У, /u/
    EESTI KEEL
    VENE KEEL
    Sõnamoodustus
    Liitmine
    Tuletamine
    Otsetuletus
    Tagasituletus
    Liitsõnad
    Põhiosa + täiendosa
    Tuletised
    Nimisõnatuletis
    Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised
    Tegusõnade vormistik
    EESTI KEEL
    VENE KEEL
    Pöörded
    Ainsus
    Mitmus
    1.pöördkond
    2.pöördkond
    Kõneliigid
    Jaatav kõne
    Eitav kõne
    Aeg
    Olevik
    Lihtminevik
    Täisminevik
    Enneminevik
    Olevik
    Minevik
    Tegumoed
    Isikuline
    Umbisikuline
    Isikuline
    Umbisikuline
    Kõneviis
    Kindel kõneviis
  • Keeltevõrdlus #1 Keeltevõrdlus #2 Keeltevõrdlus #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti keele ja vene keele võrdlus
    3
    odt

    Eesti keele ja vene keele võrdlus

    Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus Liitmine; tuletamine;

    Eesti keel
    Keelte võrdlus Inglise-Eesti
    2
    docx

    Keelte võrdlus(Inglise-Eesti)

    Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, kirjutada kolme moodi:

    Eesti keel
    10 klassi eesti keele grammatika
    5
    docx

    10.klassi eesti keele grammatika

    2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted ­ Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus er

    Eesti keel
    Eesti keele reeglid
    9
    doc

    Eesti keele reeglid

    1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid ­ samat

    Eesti keel
    Morfoloogia ja vormiõpetus
    117
    ppt

    Morfoloogia ja vormiõpetus

    Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted Morfeem on väikseim tähend

    Keeleteadus alused
    EESTI KEELE STRUKTUUR
    27
    doc

    EESTI KEELE STRUKTUUR

    EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema k

    Eesti keel
    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6
    10
    doc

    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

    1 9. KLASSI ÕPILASE REEGLID EESTI KEELES JA KIRJANDUSES Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, š, z, ž. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas – gaas, paas – baas, tušš – dušš, pall – ball, poks – boks, kong – gong, keiser – geiser, toos – doos, palett – ballett, parkett – barett jms. Kaashäälikuühendi õ

    9. klassi eesti keel
    Sissejuhatus keeleteadusesse
    28
    doc

    Sissejuhatus keeleteadusesse

    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid

    Keeleteaduse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun