"Ajad on teised, inimesed endised" (Anton Hansen Tammsaare) (5)

„Ajad on teised, inimesed endised.” (Anton Hansen Tammsaare )
Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud.

Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba kiviajal- lausuti nõiasõnu ning tantsiti jahi õnnestumise eesmärgil. Ka kunst seostus uskumustega - loomakehasse maalitud nooled pidid tooma head jahiõnne. Aja jooksul pole midagi muutunud, religioon on endiselt tähtsal kohal inimeste elus. Usu pärast on peetud lausa sõdu, millest kaheksa toimusid 1562 -1598 aastatel Lõuna- Prantsusmaal. Islami kultuuris on aga lubatud võitluse ehk džihaadi pidamine, et kaitsta islamit, moslemeid või vabastada maa, kus moslemid on alla surutud. „Religioon on oopium rahvale.“ Need Saksamaa filosoofi Karl Marxi sõnad näitavad, kui olulisel kohal on usk olnud ja on ka edaspidi inimeste elus.

Inimestevahelised suhted on püsinud muutumatutena. Olenemate sajandist ning ühiskonnast on inimestele olnud iseloomulikud omavahelised suhted. Perekonna mõiste tekkis koos Homo Sapiensi ehk tänapäeva inimese ilmumisega ning sellest ajast tekkisid ka probleemid inimsuhetes. Viimaste muutlikkust ja näilisust tänapäeva maailmas kirjeldab hästi aga Deborah Moggach oma teoses. „ Lähedased suhted“ . Raamat jutustab kolmest täiskasvanud õest, kes on pealtnäha õnnelikud, igaüks omal viisil. Turvaline kodu ja perekond osutuvad aga illusiooniks ning armastuseotsingud lõpevad pettumusega. Need probleemid on tänapäeval muutunud üha sagedamini esinevateks, kuid on muret tekitanud ka varasemal ajal- neist lihtsalt ei ole siiamaani nii palju räägitud.

Inimkonnale on aastasadade vältel raskusi valmistanud prostitutsioon, alkoholism ning kuritegevus . Üheks parimaks ühiskonna pahupoole kirjeldajaks võiks pidada Fjodor Dostojevskit ning tema raamatut ’’Kuritöö ja karistus ’’. Kirjanik on ilmekalt suutnud edasi anda inimese sisemise võitluse. Kirjeldades Raskolnikovi olemust ning tema tõe ja õiguse otsinguid, võime saada selge kujutluse inimesest, kes on seaduste vastu astunud ning kelle sarnast kohtab igas ühiskonnas.Prantsuse romaanikirjanik ning luuletaja Victor Hugo on öelnud: „ Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea.“ Need prantslase öeldud sõnad toetavad hästi Fjodor Dostojevski loodud tegelase Raskolnikovi vastuolulise karakteri sisemise võitluse põhjuse olemust. Prostitutsioon, alkoholism ning kuritegevus on tõsiseks probleemiks kaasaegses ühiskonnas ning on seda ka järgnevatel sajanditel, sest alati leidub isikuid, kes ei taha või suuda reeglitele ja seadustele alluda .
Meeste ja naiste roll on jäänud samaks. Inimeste kooselu tekkimise algusaegadel oli mehe kohuseks jahilkäimine ning teiste füüsilist pingutust nõudvate toimingute tegemine, naised hoidsid aga kodu korras, kasvatasid lapsi ja tegelesid korilusega. Selline rollide vahekord pole aja jooksul palju muutunud. Tänapäeval on aga aktuaalseks küsimuseks muutunud sooline võrdõiguslikkus. Viimane lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt- nad ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad on sündinud naise või mehena . Mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse soolist võrdõiguslikkust tähtsustama, kuid üldine roll mehe ja naise vahel ei muutu kunagi.

Ajad muutuvad pidevalt- vahelduvad riigikorrad ning käibele tulevad uued rahad . Pidevas muutumises olevas ühiskonnas kohanevad inimesed vastavalt vajadustele. Üha enam räägitakse teemadest , mis kunagi näisid tabudena ning üritatakse muuta inimesi võrdsemateks. Viimase heaks on tekkinud näiteks soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejad. Ühiskond on küll pidevas muutumises, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud ning jäävad ka edaspidi.