Võrdõiguslikkus Eestis (2)

1. Töökohad, palgad , juhid
Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses.
Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli , mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne.
Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas.
Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks , sest see on aidanud paljude andekate naiste potensiaali rakendada.Riigid, kes esimesena avastasid , et neil on kasutamata ettevõtluspotensiaal on saanud võimsa tulemuse, eriti USA ja Kanada . Naisettevõtjad on USA-s loonud umbes 80 miljonit uut töökohta.
2.Poliitika
Eestis on majandusalaste ja poliitiliste otsuste tegemisse kaasatud väga vähe naisi.Vaatame Eesti valitsuskabinetti – seal on üks naine. Ehk siis ainult 7% Eesti valitsuse asjadest on usaldatud naistele. Isegi Indias on see protsent suurem (9%)!
Kui vaatame naabreid, siis saame eriti hästi aru, millises olukorras oleme. Lätis on 17% valitsusest naised ning eelmine president oli naine, Soome valitsuses on 60% naisi ning naispresident ning Leedus on ka naispresident. Ja meil on poliitikas tähtsatel kohtadel ainult Ene Ergma ja Laine Jänes ning viimane on sattunud ka rahvusliku pilkamise ohvriks.
3. Pere ja kohustused
Perega seotud kohustuste jagamine naiste ja meeste vahel on ikka veel väga ebavõrdne. Võime kindlalt väita, et lapse saamine ohustab naise karjääri rohkem kui mehe oma. Kas mõni isa kujutaks ette, et ta seab naise karjääri esikohale ning jääb ise kodusena lapsi kasvatama? Oleme liiga kinni patriahaalsetes hoiakutes, mis on olnud ühiskonna mudeliks pikka aega. Seetõttu ei suuda me ette kujutada naislukkseppa või ka meeslasteaednikku.
4. Vägivald
Naised on peamised soopõhise vägivalla ohvrid ning naised ja tütarlapsed on inimkaubanduse seisukohast haavatavamad.