500 K Nõuded aruandvate isikute vastu D Mitmesugused tegevu 2 800 D intressikulud K intressivõlad D Pangakonto 140000 d 25720 Palgakulu 500 K Kassa 500 arnijatele 5920 erioodide jaotamata kasum D Mitmesugused tegevuskulud ttevõtte kontodel olid saldod se 1. 2. 3. 4. 5. 6. Koostada korrigeerimis- ja lõpetamiskanded 20X1 majandus a) rendikulude osas b) aasta amortisatsiooniarvestuse kohta c) arvutada ja kirjendada majandusaasta intressikulu Koostada lõpetamiskanded majandusaasta tulude ja kulude Leida 20X1 majandusaasta finantstulemus (kasum või kahju Lahenduses palun valige kontod alltoodute hulgast: Ettemakstud rent Masinad ja seadmed Mitmesugused tegevuskulud Masinate ja seadmete amortisatsioonikulu Akumuleeritud põhivarade kulum Müügitulu Palgakulud Lühiajaline pangalaen Intressikulud Intressivõlad Tulude-kulude koondkonto Aruandeperioodi kasum või kahjum (-) Eurodes:
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .................................................................................
alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga
perioodi jooksul. · Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis
perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis
deklaratsioon Kassaraamat Iga kuu viimasel tööpäeval Raamatupidaja Amortisatsiooniaruanne Järgneva kuu 3. kuupäevaks Raamatupidaja Palgalehed Järgneva kuu 5. kuupäevaks Raamatupidaja Kvartali bilanss ja kasumiaruanne Järgneva kuu 20. kuupäevaks Raamatupidaja Majandusaasta aruanne 28. veebruar Raamatupidaja Koodide ja lühendite kasutamine Algdokumendile või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendile märgitakse dokumendi pearaamatus registreerimise number koos vastava laiendiga. Pearaamatu kirjenditel kasutatavad laiendid on järgmised: 01.xxx Kannete registris sisestatud kanne, kus kaks esimest arvu tähistavad aastat ARVE
Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000
........................................................................................................................33 Kasutatud allikate loetelu............................................................................................................................................35 LISAD........................................................................................................................................................................... 36 Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne......................................................................................................36 2 Sissejuhatus Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte erinevate tegevusvaldkondadega.
Kõik kommentaarid