Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Projektipõhine rahastamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Aastad 0 1 2 3 4
Müügimaht
300 350 400 450
Ühiku hind
159 159 159 159
Müügikäive
47,700 55,650 63,600 71,550
Muutuvkulud
28,620 33,390 38,160 42,930
Püsikulud
10,000 11,000 9,000 9,000
Amortisatsioon
6,250 6,250 6,250 6,250
Ärikasum
2,830 5,010 10,190 13,370
Tegevuslikud rahavood
9,080 11,260 16,440 19,620
Põhivara soetus -25,000 0 0 0 0
Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 0 0 0 0
Puhtad rahavood -30,000 9,080 11,260 16,440 19,620
Diskontotegur
0.8696 0.7561 0.6575 0.5718
Diskonteeritud rahavood
7,896 8,514 10,810 11,218
Projekti finantseerimise mõõdikud
Laenu hind (%) kd 6%
Risikvaba intressimäär (%) 4%
Beetakordaja majandusharus 1.04
Projekti finantsvõimendusega beetakordaja 2.08
Tururiskipreemia (%) 1%
Väikeettevõtte riskipreemia (%) 8%
Omakapitali hind (%) ks 13.04%
Kaalutud keskmine kapitali hind (%) WACC 15%
Projekti tasuvuse mõõdikud
NPV - nüüdispuhasväärtus 8,437 €
PI - kasumiindeks 1.28
IRR - tasuvuse % 26.50%
MIRR - modifitseeritud IRR 22.35%
PB* - tasuvusaeg 3.25
Qbp(A) - kasumilävi 256
V= 95.4
QBP(F) 322
OCF* 10,508 €
NPV-diskontomäära seos:
WACC NPV
0% 26,400 €
13.25% 10,045 €
26.50% 0 €
37.09% -5,451 €
Tasuvusaeg:
Aastad NPV
1 -22,104 €
2 -13,590 €
3 -2,781 €
4 8,437 €
Kasumilävi:
Q FC+DEP VC TC S
0 16,250 0 16,250 0
256 16,250 24,375 40,625 40,625
300 16,250 28,620 44,870 47,700
390 16,250 37,206 53,456 62,010
Finantseerimisstruktuuri analüüs
Plaanitav võlakordaja 50%
Võõrkapitali suurus segafinantseerimisel 15,000
Omakapitali suurus omafinantseerimisel 30,000
Omakapitali suurus segafinantseerimise 15,000
EBIT* 1,800
Omafinantseerimis skeem Segafinantseerimis skeem
EBIT eelarveline 2,830
EBIT EPS EBIT EPS
Finantseerimisotsus Segafinantseerimine
0 0.00 900 0.00
1,800 0.60 1,800 0.60
2,830 0.94 2,830 1.29
3,679 1.23 3,679 1.85
Ie 0
Id+e 900
Cse 3,000
CSd+e 1,500
EBIT* 1,800
EBIT 2,830
Pangalaen 15,000
Laenu hind 6%
Projekti riskianalüüsi mõõdikud
Aastad: 1 2 3 4
DOL - äririsk 3.96
DOL 6.74 4.44 2.50 2.14
DFL - finantsrisk 1.47
Keskmine DOL: 3.96
DTL - projekti kogu risk 5.80
Äririsk:
Kogused (Q) Äririsk (DOL)
268 21.00
300 6.74
360 3.45
432 2.45
Vasakule Paremale
Projektipõhine rahastamine #1 Projektipõhine rahastamine #2 Projektipõhine rahastamine #3 Projektipõhine rahastamine #4 Projektipõhine rahastamine #5 Projektipõhine rahastamine #6 Projektipõhine rahastamine #7 Projektipõhine rahastamine #8 Projektipõhine rahastamine #9 Projektipõhine rahastamine #10 Projektipõhine rahastamine #11 Projektipõhine rahastamine #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DHi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Finantsjuhtimine-Pikaajaline lahendus
4
xls

Finantsjuhtimine: Pikaajaline lahendus

27225 13612500 8167500 4 500 000 12 667 500 29948 14973750 8984250 4 500 000 13 484 250 16000000 14000000 12000000 10000000 S Raha 8000000 VC 6000000 TFC 4000000 TC 2000000 0 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000

Finantsjuhtimine
Kordamisteemad õppeaines-Finantsjuhtimise üldkursus
22
docx

Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“

Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid

Finantsjuhtimise üldkursus
Finantsjuhtimise vastused
11
docx

Finantsjuhtimise vastused

Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine ­ korralik riskiarvestus. Finantsaruanded ­ Raamatupidamine ­ rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine ­ rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad ­ Raamatupidamine ­ puhaskasum; Finantsjuhtimine ­ rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) ­ Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) ­ Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL ­omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL ­laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus

Finantsjuhtimine
Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused
11
docx

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused

FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? ­ projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid

Finantsjuhtimise üldkursus
Finantsjuhtimine-Pangandus
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust.

Finantsjuhtimine
Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1-variandid A B C D E
138
xlsx

Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1: variandid A,B,C,D,E

AS Orion tulu aktsia kohta See oodatakse tõusvat 20% aastas. Ettevõtte normaalne aktsia hinna ja tulukuse suhe(P/E ratio) peak olema 7. Arvutage aktsia oodatav hind 2 aasta pärast? Kui teil on kavas investeerida praegu 1 milj.US (USD kurss EUR suhtes 0,8 ) ja müüa aktsiad 2 aasta pärast, siismillineon teie oodatav tulu USA dollar oodatav USD kurss EUR suhtes tõuseb 10%praegusega võrreldes? AS Orion on teatanud, et nad ei ma järgmise aasta jooksul dividende. P.S. Jäätke tägelepanuta raha ajaväärtuse kontseptsioon. 2. Valid kolme/3 üksteist välistava investeerimisprojekti vahel: Rahavood( tuh. EUR) Nõutav tulumäär on kõigi projektide puhul 5% Millist projekti eelistada ja miks? aasta/projekt 1 2 3 0 -2000 -2000 -2000 1 600 1200 200 2 800 -400 400 3 600 1800 400

Rahvusvaheline majandus
Rahandus
30
doc

Rahandus

lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes.

Majandus
Finantsjuhtimine kordamine
47
docx

Finantsjuhtimine kordamine

Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt 2 • Mõõdikuks on rahavood • Signaliseerimine ja informatsiooni asümmeetria • Finantsturud on efektiivsed • Risk ja tulu on otseselt omavahel seotud • Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument. Omakapitaliinstrument- leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie

Finantsjuhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun