c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse). * Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades. Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.
kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. 3 2 . MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. (IAS 16p14). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Juhul, kui materiaalse põhivara objekti eest tasutakse järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust (IAS 16p16). Juhul, kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse laenuga, tohib otseselt varaobjekti valmistamisega seotud laenukasutuse
Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude
Peale lahutust jagatakse enamasti vara võrdselt pooleks, kuid võimalusel tekkivate vaidluste korral tuleks pöörduda kohtu poole. Teisena välja toodud vara juurdekasvu, mille korral on abikaasadel suurem varaline iseseisvus, aga majanduslikult nõrgemale osapoolele, jäävad tagatised, kui otsustatakse lahku minna. Abielu vältel võivad mõlemad osapoole teha tehinguid ilma üksteise nõusolekuta, kuid peavad nende eest vastutama üksi. Kui asi puutub ühise eluaseme soetamisega seotud tehinguid, peavad mõlemad abikaasad nõusoleku andma. Abielu vältel vähem teeninud osapoolel on võimalus teiselt abikaasalt nõuda sisse rahas pool sellest väärtusest, mille võrra teine osapool on rohkem rikastunud. Kolmandana välja toodud varalahususe korral on mõlemal osapoolel teineteisest täielik sõltumatus ehk varalistes suhtetes arvestatakse neid, kui mitte abiellunud inimesi. Erinevate tehingute tegemisel ei ole vaja teisepoole nõusolekut
tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele. Kontol Ettemaksed materiaalse põhivara eest arvestatakse põhivara tarnijatele tehtud ettemaksed erinevate tarnijate viisi. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb: (a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas: (a) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud; (b) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud; (c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta;
Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordivahendi
suurt riski seatud eesmärk lubab võtta, kui palju tuleks vajaliku summa kogumiseks ühekorraga või igakuiselt investeerida ning millised investeerimistooted selle saavutamiseks enim sobivad. Mõisted, mida peaks teadama: Investeering on raha paigutamine eesmärgiga tulevikus saadava kasu eesmärgil. Reaalinvesteeringud - suunatakse ehitistesse, siseseade ja kaubavaru soetamiseks Finantsinvesteeringud on seotud teiste ettevõtete ja asutuste väärtpaberite soetamisega ning üldse väärtpaberite ostmisega. Mitteainelised investeeringud nähtamatu kapitali soetamiseks (raha suunamine teadusesse, uurimistöödesse ja koolitusse, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad). Absoluutne valik peame otsustama, kas antud projekti tasub investeerida või mitte. Võrdlev valik võrdleme erinevaid projekte, et valida endale sobiv Ärilised projektid rahaliselt täpselt mõõdetavad Sotsiaalsed projektid kulud ja tulud ei ole täpselt määratud
jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist.
Eesmärgid- Ühingu eesmärgiks on vähekindlustatud laste ja perede abistamine, koostöö erinevate organisatsioonidega oma eesmärkide saavutamiseks. Senine tegevus- SVF ettevõtmisel korraldati järjepidevalt mitmeid ja mitmeid heategevuskontserte üle kogu Eestimaa, kus esinesid paljud meie tuntud artistid ja koos kutsuti inimesi üles probleemi teadvustama. SVF on fondi tegutsemise ajal tegelenud ka muusikainstrumentide soetamisega koolidesse. Abi on saanud paljud koolid, aga ka lasteaiad, erandkorras oleme toetanud andekaid lapsi nii muusikainstrumentidega kui ka rahaliselt makstes kinni õpingud välismaal. Hendrik Aarna Liikmeskond- MTÜ juhatuses on 1 kuni 3 liiget, mille valib kolmeks aastaks ametisse üldkoosolek. MTÜ juhataja: Siiri Sisask MTÜ juhataja asetäitja: Alma Linder MTÜ liikmed: Eline Villig, Kadi Mikkus, Taimi Nõlvak, Aita-Lidia Antson, Tõnis Vaik, Inge
noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade
eluaseme ostmiseks või remontimiseks. Laenude asemel võiks aga säästa ja seda kõike lubada endale siis, kui säästudest on kokku kogutud vajalik summa. Laenud peab niikuinii varem või hiljem tagasi maksma ning sinna lisanduvad juurde ka intressid, mis tagasimakstavat summat veel kergitab. Hoolimata erinevustest rahalisi sääste omavate perede osakaalust on peamine säästmise eesmärk säästa eelkõige ,,igaks juhuks". Säästetakse ka seoses oma eluasemega ning kinnisvara soetamisega. Järgnevad säästmine enda tervise heaks ja oma laste hariduse ja koolituse tarbeks. Praegune hinnatõus on üsna valiv- teenuste ja toidukaupade hinnad on kasvanud. Ka tööstuskaupade, kodumasinate ja elektroonikatoodete hinnad on muutunud, kuid oluliselt aeglasemalt. Selle asemel aga kinnisvara hinnatase on lausa langenud. Kinnisvara ongi muutunud oluliseks investeerimissihtmärgiks ning tulevikus on parim pensionikindlustus kindlasti kinnisvara.
kasutab. Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse Tasaarvlemisleping kahe poole rekvisiitide, arve numbrite, summade tasaarvlemiseks ja kahe poole allkirjade kokkuleppe sõlmimise kinnituseks. Varude arvestus. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud tarnspordikulutusi. Varude arvestus toimub laos FIFO meetodil. Kaubad väljastatakse laost arvete ja kauba mahakandmisaktide alusel. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema tegevjuhi kinnitus. 6
Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust
ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) või soetamismaksumuse meetodit. 11. Materiaalne põhivara. Kuidas võetakse arvele, kuidas toimub edasine arvestus, mis on kasulik eluiga ja lõppväärtus, kuidas põhivara liigitatakse. Kas on vaja koostada analüütilist arvestust. Inventuur.
palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Inimõigused Prantsuse revolutsiooni aegsest ideestikust välja kasvanud inimõigusi ei ole araabia riikides kunagi tõsiselt võetud, nii ei kirjutatud 1948. aastal alla ÜRO inimõiguste deklaratsioonile. Aafrikas ja Aasias karistatakse surmanuhtlusega paljude erinevate kuritegude puhul. Seda alates tapmisest kuni peidetud vilja tagavarade soetamisega. Üheski Lähis-Ida riigis ei ole surmanuhtlust kaotatud. Kohtulikult hukatakse mõrvareid ja riigi vastaste kuritegude puhul ning salakaubanduse korras. Surma mõistetakse ka abielurikkujad. Kividega pillutakse surnuks naisi, kes on avalikus kohas viibinud ilma näokatteta või on seda kergitanud. Vägistamise korral hukatakse mõlemad osapooled. Türgi Pealinn Ankara Pindala 783 562 km2 Riigikeel(ed) türgi Rahvaarv 70 586 256 (2007)
Ettevõte jätkab oma põhikirjalist tegevust. Toodangu- ja müügimahtude kasvatamisega võib ettevõtte finantseisu lugeda heaks, kus on tagatud kõigi võetud kohustuste täitmine. Marjade toodang ja müügimahud on suurenenud igal tegevusaastal. Ettevõte alustas tegevust aastal 2010. Ettevõtet juhivad kaks juhatuse liiget, kellest üks tegeleb rohkem administratiivse poolega ja teine hooajaliste töötajate (korjajate) leidmisega ja istanduse korrashoiuks vajalike hooldusvahendie soetamisega ning istanduse laienemiseks uute taimede hankimisega. Uute klientide ja turgude leidmine on mõlema juhatuse liikme ülesanne. Istanduse korrashoiu eest vastutab üks töölepinguga töötaja. 4 2 ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS Ettevõtte raamatupidamist korraldab ja haldab OÜ Rimester. Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross
511 289 Jääkmaksumus 204 281 81 452 2 172 992 785 682 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ( k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana
Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust.
otstarbekas arvestada igakuiselt saldolt intressi määraga 2% aastas. 4 VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Keskne küsimus varude arvestuses on nende maksumuse määratlemine. Eristada tuleb materjalide ja kaupade soetusmaksumust, mis moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud varu viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis.
Saapad 15 EUR/paar Laokulud Laovarud (planeerimata või planeeritud) tekivad siis kui materjalide, ostutoodete või ka valmistoodangu kogused (laovarud) on suuremad kui antud perioodi jooksul õnnestub toota või maha müüa. Laovarude ladustamisega seotud kulud on 2% laovarude väärtusest perioodi lõpus. Valmistoodete puhul võetakse arvutuse aluseks tootmiskulud , materjalide ja ostutoodete puhul soetamisega seotud kulud. Näide: Kui laos on 20 000 paari alumiiniumtoorikuid (a’20 EUR) on ladustamisega seotud kulud 8 000 EUR. Tootmiskulud Tootmiskulude arvutamisel võetakse aluseks: Otsesed kulud: Toote tootmiseks vajalike materjalide kulu (Alumiinium toorikud, rullid, saapad) Kaudsed kulud: Materjali ladustamisega seotud kulud Tööjõukulu Kulum
remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm. Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes
Varud peavad olema majanduslikult otstarbeka suurusega, sest seisvad laovarud on kohutavaks rahakulutajaks. Sellepärast peab planeerima materjali tarnimisaegu ja koguseid. Varude esmane arvelevõtmine Varud võetakse esmalt arvele nende soetusmaksumuses. Kaupade, toorme ja materjalide soetusmaksumusse lülitatakse nende maksumusele lisaks kõik väljaminekud, mis on vaja teha nimetatud sihipärase kasutusele võtmiseni [26: 67]. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest, mis on vajalikud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Käibemaksu lülitavad kauba, toorme ja materjalide soetushinda ainult need ettevõtted, kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19]. Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna:
Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).
fondiosakuid jne). Lühiajalised finantsinvesteeringud on need aktsiad ja muud väärtpaberid, mida juhtkonna otsusel hoitakse lühiajalise edasimüümise eesmärgil ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuu jooksul. Aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis lisaks ostuhinnale sisaldab kõiki väärtpaberi soetamisega seotud väljaminekuid. Nende edasine kajastamine bilansis toimub õiglase väärtuse meetodil, välja arvatud lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid ja sellised väärtpaberid, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Parimaks indikaatoriks väärtpaberi õiglasest
Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus. Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide. Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit. Materiaalne põhivara tuleb arvele võtta soetusmaksumuses, mis koosneb otseselt soetamisega seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ning asukoha taastamisega seotud kulude nüüdisväärtusest. Materiaalse põhivara ostmisel moodustuvad tema – soetusmaksumuse ostuhind ning muud kulud, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisukorda. Põhivara soetusmaksumust võivad suurendada – laiendamise, juurdeehituse täiendavate seadmete monteerimise jne. kulud. Näide: Maa, maarajatise ja hoone maksumuse eraldamine
ole veel võimalik kajastada tulu valmidusastme meetodil. 2.4. Varude arvestuspõhimõtted 2.4.1. Esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. (SME IFRS 13.5, 13.11). Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. (SME IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2).
Omakapital kokku 38052,00 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 38052,00 12. RISKIANALÜÜS Minu ettevõttel on mitmeid riske. Suurimaks riskiks pean ma konkurente, kuna minu talu lähedal on ka teisi tootjaid. See võib tekitada probleeme eelkõige oma toodangu müümisel otse lihana. Kuna ettevõtte algkapital on väike, siis võib tekkida probleeme uute masinate soetamisega. Tuleb kindlasti olla tähelepanelik, et tehnikat ostes üle ei investeeritaks. Enne 16 suuremate ostude tegemist peaks kindlasti üle vaatama kui suur varu jääb, juhuks kui kokkuostuhinnad peaksid langema. Ilmastikust tulenevaid riske saab maandada kindlustades oma hooned ja tehnika. Tähtis on töid planeerides arvestada muutuvate ilmastiku oludega. Töid planeerides oleks hea varuda
väljaminekuid reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks SWOT-analüüs - finantsanalüüsi vorm, kus hinnatakse ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid tavaannuiteet - kui raha investeeritakse perioodi lõpul tegevusaruanne - aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet
ajaperioodi lõpuks). 8. Bilansi koostamine. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest . Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 10. Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks
Projekti käivitamisega seotud rahavood - esialgsed kulud: Enamus projekte nõuavad suuri kulutusi projekti alguses. Arvutamiseks summeeritakse projekti käivitamisega seotud rahavood. Arvutuste lihtsustamiseks eeldatakse, et rahavoog toimub ühes perioodis (0 periood). Projekti käivitamisega seotud rahavood on: soetatava vara hind, rajatava ehituse maksumus, uue toote väljatöötamise kulud jne. soetamisega kaasneva kulud (nt transpordi- ja paigaldamiskulud vara soetamisel) Projekti käivitamisega seotud rahavood Investeeringu efektiivsuse hindamine Rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid jagunevad kahte rühma: · Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid; · Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid (võetakse arvesse raha aegväärtus). Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid
käigus. · Mis on veel tootmisprotsessis selleks müügiks või teenuste tootmisel müügiks. · Varude tegelik maksumus koosneb varude soetusmaksumusest, töötlemismaksumusest ja teistest väljaminekutest, mis on seotud varude viimisega käesolevasse asukohta ja olukorda. Soetusmaksumus koosneb · ostuhinnast koos imporditollide ja muude ostumaksudega; · transpordi- ja käsitlemiskuludest; · kõikidest teistest otseselt soetamisega seonduvatest kuludest miinus; · kaubanduslikud mahahindlused, hüvitised ja rahalised toetused. Varude hindamisel on kasutusel järgmised meetodid: · FIFO (first in, fist out); · LIFO (last in, first out); · Average cost- ,,kaalutud keskmine". Näidisülesanne · Aruandeperioodil müüdud 550 ühikut · Müüdud kaupade maksumus 11 500 krooni 8 · Ärikulud 2 000 krooni · Tulumaksumäär 30% Lahendused
laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade maksumust, mis on kapitalimahukas ning seetõttu investeerimistegevuse tulem on tavaliselt negatiivne. 3. Finantseerimisega seotud rahavood - mis on seotud väärtpaberite emissjoniga, nende soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. Sularaha laekub väärtpaberite müügist ja peamised väljaminekud on dividendi väljamaksed, varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost ja võlakirjade kustutamine. Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a. Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem b. Leitakse investeeringute rahavoo saldo c. Finantseerimise rahavoo saldo d
14) Teha joonis, mis iseloomustaks majandamise skeemi ja väikest väärtusringet selles 15) Mis iseloomustab tootmise laiendamise ekstensiivset ja intensiivset teed 16) Kirjeldage, kuidas oleks võimalik leida põllumjanduse osavõimet? 17) Tootmise kontsentreerimine a) põhiolemus b) tulemus c) liikumapanev jõud 18) Ettevõte kasvatas rapsi 5 ha. Rapsi keskmine saak hektarilt oli 2000kg. Kogu rapsi saagist soovitakse müüa 9000kg. Rapsi soetamisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2200 krooni ja püsivkulud 3000 krooni. Milline peaks olema rapsi keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 12%- line tase ning milliseks kujuneksid siis: a) Rapsi tootmisomahind? b) Kasum toodanguühiku kohta? c) Rapsi müügihind? d) Ettevõte kasum kavandatud rapsikoguse müügist? e) Käiberentaablus? f) Kattetulu? g) Kaubalisus?
tootmishoonetes. •müügi- ja turunduskulude eelarve; - kajastatakse kulutused reklaamile ja turu-uuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused. •administratiivkulude eelarve - näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud •investeeringute eelarve - põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende finantseerimisallikad; •teadusuuringute ja arenduskulude eelarve- kajastatakse kulutused vajalikele teadus- jm. uuringutele ja arendustele. 35 Mida näitavad maksevõime ja likviidsuse suhtarvud. Maksevõime ja likviidsuse analüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused täidetud. Ettevõtte
9 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud otsestest veokuludest. Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Allahindluse summa kajastatakse kasumiaruandekirjel "Käibevarade allahindlus". Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara arvelevõtmine Põhivarad on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 15 000 kroonist. Varad,
bilansis ei moodustata.(ibid, § 13). Üldjuhul on võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis.(ibid, § 14). Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.(ibid, § 15) 2.2 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks.( RTJ 8, 2011, § 16). Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks. Eraldis tuleb
1.2. Kasutatud materiaalse põhivara soetamise kulu*** 0 Uue materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi 1.3. liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0,00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks 3
1.2. Kasutatud materiaalse põhivara soetamise kulu 0 1.3. Uue materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Rakendustarkvara soetamise ja 3
Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara
14 3.5 Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (materjalikulu, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks
sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. 45 Varud Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid, tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tütar- ja sidusettevõtjad Tütarettevõtteks loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn. emaettevõte. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:
10 3.4 Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. (4) Ettevõtte OÜ Abilis varude alla kuuluvad kõik kaubad mis on ette ostetud: ehitusmaterjalid, köied ja nöörid, abimaterjalid ja muu.
·· Eesti parim: Ivar Kruusenberg (2006 Eesti meister). *Lisaks: Miks lumelaud? Lumelaua populaarsus on tingitud enamasti rohketest kasutusvõimalustest. Harrastaja lumelauaga saab sõita nii hooldatud nõlvadel kui ka puuderlumes, saab hüpata teha trikke jne. Ostes endale enamvähem korraliku lumelaua jätkub tema kasutust aastateks. Laud sobib algõppest kuni heal tasemel harrastajani välja. Seega ei pea tegelema pidevalt uute lumelaudade soetamisega. Teine lumelaua positiivne omadus on tema lihtsus ja mugavus. Puuduvad igasugused tüütud vidinad, on ainult üks laud. Õppiminegi on suhteliselt lihtne ja kiire. Enamasti õpitakse esimesed sõidunõksud selgeks ühe kuni kahe päevaga. Iga õpitud samm püstitab uue ja keerulisema väljakutse, seega kunagi ei teki olukorda, kus edasi pole võimalik liikuda. Loomulikult lumelaua kõige suurem magnet on kiirus, hüpped - meeletus koguses adrenaliini. Kus õppida?
1.2. Kasutatud materiaalse põhivara soetamise kulu 0 1.3. Uue materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Rakendustarkvara soetamise ja 3
a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude, lõivude ja trahvide tulude kirjeid kui ka maksukohustusi. Lisa 4 „Nõuded ostjatele ja muud nõuded“ Lisa 5 „Varud“ – varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Lisa 6 „Osalused sihtasutustes, tütarettevõtjates ja muud osalused“ Lisa 7 „Kinnisvarainvesteeringud“ võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes. Lisa 8 „Materiaalne põhivara“ Jääkmaksumus = Soetusmaksumus - Akumuleeritud kulum Akumuleeritud kulum = Jääkmaksumus – Soetusmaksumus
Spetsialiseerumine on tähtsamaks muutnud nisiturud. Lühemaks on jäänud ka toodete eluiga (paljud IKEA kaubamajaketist mööblit soetanud klientide sõnul on kvaliteet üsna vilets), mistõttu oma võimaluste ärakasutamiseks (pakkuda kauakestvat ja kvaliteetset toodet) tulebki kiirelt minna välisturgudele. Soovime ekspordi puhul panna rõhku pigem kvaliteedile kui kvantiteedile. Hea hinna/kvaliteedi suhte suudame saavutada kui oma tootmisprotsessi kaasajastada ja kiirendada uue tehnika soetamisega. 6. RESSURSSIDE MAJANDAMINE 1.2. Tooraine ja tarvete hange Suur osa puidu tarnijatest on koondunud Põhja-Eesti regiooni, see tähendab suuremat ja laiaulatuslikku puidutoodete (prussid, palgid, vineer, paneelid, lauad, liimpuit, liistud jne.) sortimenti, tagades kättesaadavuse ja kiire kohaletoimetamise. Kinnitusvahendid, kahvelkäru, esmaabitarbed, lõike- ja lihvtarvikud, liimid ning muud vajalikud tarbed hangime
ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. Müügi- ja turunduskulude eelarves kajastatakse kulutused reklaamile ja turuuuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused. Administratiivkulude eelarve näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud. Investeeringute eelarve põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende finantseerimisallikad; Teadusuuringute ja arenduskulude eelarves kajastatakse kulutused vajalikele teadusjm. uuringutele ja arendustele. Müügieelarve ja kulueelarvete põhjal planeeritakse ettevõtte rahavood (kassaplaan) ja nende alusel koostatakse kasumieelarve ehk plaaniline kasumiaruanne ja eelarveline raamatupidamisbilanss.
1.2. Kasutatud materiaalse põhivara soetamise kulu*** 0 Uue materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi 1.3. liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks 3
maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Näiteks materiaalse põhivara objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul (amortisatsioonikuluna). Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Objektiivsuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Aruannete koostamisel ja raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond võtma arvesse kogu talle teada olevat informatsiooni, kaasa arvatud
annaabi.ee 
