Säästmine ja ostuhullus (2)

Referaat
Säästmine ja ostuhullus
Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma.
Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist. Laenamine ja krediitkaartide kasutamine on tänapäeva ühiskonnas enesestmõistetav, kuid meil on palju turvalisem elada, kui me teame, et meil on mõne kuu palk kõrvale pandud. Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu inimeste säästude kohta. Säästumäär oli aastatega väga palju langenud.Võiks arvata, et seoses viimaste aastakümnete sündimuse vähenemisega rikastes riikides peaks olema kergem rohkem säästa. Vähem lapsi tähendab vähem kulutusi ja seda, et täiskasvanud saavad lisatulu teenimiseks kauem töötada. Kuid olenemata sellest säästmine ikkagi väheneb.
Inimesed tarbivad suurema osa oma sissetulekutest kohe. Kulutatakse igapäevastele tööstuskaupadele, toidukaupadele ja eluasemekaupadele. Säästmine on aga Baltiriikide seas iseloomulik eelkõige Eestile. Praegustes majandusoludes eelistatakse pigem laenata ning laenukohustustusi omavate perede arv aina kasvab. Kõige rohkem laenukohustusega peresid on Lätis. Pikemaajaline säästmine ja investeerimine on samuti hakanud viimastel aastatel kasvama.
(Finantskäitumise arenguetapid Eesti, Läti ja Leedu elanike seas.)
Laenuvõtmine kasvab suurem osa nende perede arvel, kellel juba on laenukohustusi- ostetakse järelmaksuga kodusisustust, elektroonikat ja palju muud. Laenu võetakse endiselt ka eluaseme ostmiseks või remontimiseks. Laenude asemel võiks aga säästa ja seda kõike lubada endale siis, kui säästudest on kokku kogutud vajalik summa. Laenud peab niikuinii varem või hiljem tagasi maksma ning sinna lisanduvad juurde ka intressid , mis tagasimakstavat summat veel kergitab.
Hoolimata erinevustest rahalisi sääste omavate perede osakaalust on peamine säästmise eesmärk säästa eelkõige „igaks juhuks“. Säästetakse ka seoses oma eluasemega ning
kinnisvara soetamisega. Järgnevad säästmine enda tervise heaks ja oma laste hariduse ja koolituse tarbeks.
Praegune hinnatõus on üsna valiv- teenuste ja toidukaupade hinnad on kasvanud. Ka tööstuskaupade, kodumasinate ja elektroonikatoodete hinnad on muutunud, kuid oluliselt aeglasemalt. Selle asemel aga kinnisvara hinnatase on lausa langenud. Kinnisvara ongi muutunud oluliseks investeerimissihtmärgiks ning tulevikus on parim pensionikindlustus kindlasti kinnisvara.
Ostuhulluseks võib lugeda seda, kui ostmine hakkab enda või pere rahakoti peale käima nii, et igaks järgnevaks ostuks peab raha laenama või ei suudeta enam makse maksta. Ostuhullusesse satuvad märkamatult need, kelle sissetulekud on suuremad.
Psühholoog Voldemar Kolga arvates on ostuhulluse puhul tegemist tõsiseltvõetava haigusega, sest teatud piirist võib ostlemine haiguseks muutuda. Selle häire üks tunnuseid on fanaatilisus, mis haarab sügavuti kaasa.
Eesti inimesed mõistavad kriisi saabumist, kuid tarbivad nagu aasta tagasi. Me teeme valikuid oma igapäevast toidukorvi täites,mida ja kui palju osta. Ilmselt ei sõideta ka autoga enam nii palju ning ei osteta enam kaupa, mille ost ei ole ette planeeritud. Kuid kui hakkavad jälle niinimetatud „ hullud päevad“, ei ole me huvitatud kaupade hindadest ning ollakse taas ostuhulluses.
Paljudele on suureks katsumuseks odavad väljamüügid, „hullud päevad“ ja postkastis olevad kataloogid , sest nad kõik kinnitavad, et seda kaupa ei saa kusagilt mujalt nii odavalt, kui sealt. Selleks on vaja võtta ainult telefonitoru ning peagi võib minna postkontorisse kaubale järele.
Aprillis toimunud Kaubamaja Osturallil külastas Osturalli perioodil Tartu ja Tallinna Kaubamaja kokku üle 380 000 inimese. Nende viie päevaga müüdi mõlemas linnas kaupu ligi 50 miljoni krooni eest. See on tohutult suur summa ning aastate jooksul on ostjate arv ning müügisumma aina kasvanud.
Põhjus, miks ostjate arv aina kasvab on selles, et inimeste palk on aegade jooksul tõusnud ning inimesed ostavad aina rohkem. Viimasel ajal on küll hakatud rohkem kaupade hindu vaatama, kuid see ei ole ostmist eriti mõjutanud.
Mina arvan, et väga tähtis on säästa ja oma palgast väike osa kõrvale panna. Siis on endal kindlam tunne ning ükskõik mis olukorras on mida võtta. Kuid on ka neid inimesi kes saavad niigi palka alla miinimumi ning neil on raske midagi kõrvale panna. Nad säästavad niikuinii iga päev.
Laenude võtmist ei poolda ma mingil juhul. Alguses on küll see vajalik ja laenatud raha olemas, kuid pärast on vaja hakata seda tagasi maksma. Laenudega kaasneb tavaliselt palju probleeme ning kust see tagasimakstav rahagi võtta, kui seda ennegi ei ole olnud.
„Hulludel päevadel“ tasub käia ainult siis, kui on kindel plaan midagi osta ning on teada, et see kaup on sellel korral odavam. Tavaliselt ostetakse osturallidelt kokku selliseid asju, mida hiljem üldse vaja ei olegi aga sellel korral on need lihtsalt nii odavad. Ostuhulluses ei teadvustata endale mida ostetakse. Alguses küll säästetakse, kuid mingi osa nendest säästudest kulutatakse siiski mõtlematult ostuhulluses.
„Säästmine on iga mõistliku inimese käitumise loomulik osa, mida on targem õppida ajaloost, mitte isiklikest kogemustest.“
(Indrek Seppo)
Kasutatud kirjandus:
http://www.kaupmeesteliit.ee/index.php?leht=70948999dc7e4bf4df28&alam=94
http://www.minuraha.ee
http://tartu.postimees.ee/190108/tartu_postimees/arvamus/297257.php ?
http://www.emor.ee
http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2566/arv_kolumn_256602
http://www.tarbija24.ee/220307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/248423.php
http://ebnr2.datanet.ee/artikkel/376948