Islamimaad (0)

Islamimaad
Mõiste
Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma
sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat
(muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on
kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Eestis
elab umbes 10 000 moslemit, see teeb umbes 0,7%
rahvastikust.
Mis riigid kuuluvad
islamimaade hulka?
Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas.
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks
usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab
ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-
Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised
küllaltki suure osa rahvastikust.
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis:
Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis,
Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias,
Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina
territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias,
Türgis, ja Usbekistanis.
Usk
"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi ­
Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb
kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on
kuuletumine Allahi tahtele.
Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi,
keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000.
Islami viis sammast
Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles
muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:
Usutunnistus
Palvus
Annetamine
Paast
Palverännak
Palvetamine
Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste
jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on
sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka
väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved
täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta
voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on
reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse
esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda
peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel
pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte
pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas
paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga.
Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse
ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas
palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse
õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele.
Inimõigused
Prantsuse revolutsiooni aegsest ideestikust välja kasvanud
inimõigusi ei ole araabia riikides kunagi tõsiselt võetud, nii ei
kirjutatud 1948. aastal alla ÜRO inimõiguste deklaratsioonile.
Aafrikas ja Aasias karistatakse surmanuhtlusega paljude
erinevate kuritegude puhul. Seda alates tapmisest kuni peidetud
vilja tagavarade soetamisega. Üheski Lähis-Ida riigis ei ole
surmanuhtlust kaotatud. Kohtulikult hukatakse mõrvareid ja
riigi vastaste kuritegude puhul ning salakaubanduse korras.
Surma mõistetakse ka abielurikkujad. Kividega pillutakse
surnuks naisi, kes on avalikus kohas viibinud ilma näokatteta
või on seda kergitanud. Vägistamise korral hukatakse
mõlemad osapooled.
Türgi
Pealinn Ankara
Pindala 783 562 km2
Riigikeel(ed) türgi
Rahvaarv 70 586 256 (2007)
Rahvastiku tihedus 90,0 in/km2
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Abdullah Gül
Iseseisvus riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril
1923
Rahaühik Türgi liir (YTL)
2009 1995 2005 2015 2025
Sünnid(tuhandetes): 1,433 1,458 1,459 1,362 1,265
Surmad(tuhandetes): 469 414 448 506 595
Ränne(1000in. kohta): 1 1 1 0 0
Rahvastiku tihedus
Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta),
hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta).
Demograafilised näitajad
Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele
sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga
on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat).
Rahvuslik koosseis
Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni
20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi,
bulgaarlasi, juute ja teisi.
Keeled
Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt.
Kirjaoskus
Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%.
Rahvastikupüramiid
Afganistan
Pealinn Kabul
Pindala 647 500 km2
Ametlik(ud) keel(ed) pustu, dari
Rahvaarv 28 717 200 (2003)
Rahvastiku tihedus 32 in/km2
President mid Karzay
Iseseisvus 19. august 1919
Rahaühik afgaani (AFN)
Rahvaarv (miljonites):
* 1979: 17
* 1996: 18,6
* 1999: 25,8
* 2009: 33,6
* 2025 (prognoos): 48.
2009 1995 2005 2015 2025
Sünnid(tuhandetes) 1,090 1,029 1,031 1,198 1,222
Surmad(tuhandates): 506 425 485 536 547
Ränne(1000 in.kohta): 5 3 10 0 0
Rahvuslik koosseis
Peamised Afganistanis elavad rahvused:
* pustud ehk afgaanid (umbes 38­40%, 5­6 miljonit): idas ja lõunas.
* tadzikid (25%, 3­4 miljonit).
* hesaarid (15­19%, 2­3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.
* usbekid (umbes 6­9%, 2 miljonit).
* türkmeenid
* aimakid
* nuristanlased: idas
* belutsid: lõunas
* kirgiisid: Pamiiris.
Keeled
Levinumad keeled on pustu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30
keelt ja murret.
* dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest)
* pustu keel (umbes 35%)
* usbeki keel
* türkmeeni keel
Asustus
Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.
Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning
Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel.
Õigused
Afganistanis on võimatu demokraatlikel jõududel tõusta ja inimõiguste eest seista
Talibanist ja sõjapealikelt lähtuva vägivalla tõttu. Afganistani elanikud on täiesti
tavalised inimesed, nad tahavad haridust, süüa, tööd ja õigusi. Aga kui nad on
sõjapealike ja Talibani võimu all, ei julge nad sellest rääkida.
Naised kannavad väga suurt vastutust laste kasvatamisel.
Rahvastikupüramiid
Tänan kuulamast!
Kasutatud kirjandus
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/b4/Turgi_suurvapp.png (pilt)
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b4/Flag_of_Turkey.svg/360p
x-Flag_of_Turkey.svg.png (pilt)
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/c/c8/Flag_of_Afghanistan_1980.svg/60
0px-Flag_of_Afghanistan_1980.svg.png (pilt)
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/af/Coat_of_arms_of_Afghanis
tan.svg/180px-Coat_of_arms_of_Afghanistan.svg.png (pilt)
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
www.islamhouse.com
http://www.portalplanetasedna.com.ar/afganistan.jpg
http://www.teztour.ee/docs/8f25bfee7433dc1_4.jpg
http://www.eau.ee/~luks/surmanuhtlus.pdf