Skandinaavia müüdid, jumalad (3)

Põhjala mütoloogia
Põhjala inimesed austasid jumalaid, kelle nad olid oma näo järgi teinud. pajatati panteonist , mille kõige vägevamad jumalad olid sõdalased ise- nutikas kõikenägev väepealik Odin , tugev ja lihtsakoeline Thor. Lõpuks pidi kogu jumalate ja inimeste maailma olematuks muutma viimne heitlus ehk kokkupõrge hea ja kurja vahel, mida viikingid nimetasid Ragnarök’iks.
1.Maailma tekkimine
Maailm kasvas müütide vältel hiiglasuurest kuristikust Ginnungagap’ist. Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell’iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim’iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku. Kerkides sai jää kokku Muspell’iga ja kuidagi moondus savi.
Lõpuks tuli savisse elu ja sellest sai ürgse pakasehiiu Ymer ’i massiivne keham. Et Ymer’il ka midagi süüa oleks, moondus tohutu suur lehm Andhamba, mis toitis Ymer’i piimaga . Ise toitus ta härmatist lakkudes ja ta keele all tekkis esimese inimese kontuur. See oli Bure ,kellest sai Odini vanaisa.
Ymer tõi oma higist ilmale ühe abielupaari-(Borr ja üks hiiutar) esimesed jumalate parandamatute vaenlaste hiidude seast. Nad olid loodud pidevalt riius olema, sest 1 oli hea ja teine kurja esindaja. Siiski vennastusid nad tuues ilmale Odini.
Odinist kasvas hiidude tõe nuhtlus ja ta lõi kampa oma vendadega, et hävitada Ymer, kelle veresse pidid hiiud ära uppuma. 1 kaasade paar pääses ja põgenesid hiidude koju- Jötunheim’i.
Kui see hävitustöö tehtud, võttis Odin koos vendadega käsile loomise. Ymer’i verest said veekogud, ihust maa, luudest mäed, koljust taevas. Taevavõlvi nurki seati üleval hoidma 4 tugevat kääbust- Põhi, Lõuna, Ida ja Lääs. Tähtedeks said Muspelli sädemed. Päike ja kuu pandi kaarikutesse, et nad sõidaksid lakkamatult üle taevakaare, nende kannul olid pandud jooksma 2 hunti Skoll(Vastikus) ja Hate (Viha), kes pidid maailma lõpus valgusallikad nahka pistma.
Maailm füüsiliselt kujundatud, hakkasid Odin ja ta vennad asukaid looma. Esimesed asukad olid kääbused, kes Ymer’i mädaneval laibal puginud ussidest. Jumalad andsid neile mõttevõime ja panid nad maa alla kulda otsima .
Pärast kääbuseid loodi inimesed, kelle koduks sai Midgardi. Jumalate koduks sai Asgard , mida valvas jumal Heimdal.
2.Ilmapuu- Yggdrasil
Yggdrasil oli suur puu, millel oli 3 peajuurt. 1. ulatus Niflheimi ja Hvergelmeri, 2. ulatus Midgardi ja 3. võrsus Asgardis. Yggdrasil oli elu sümbol. Ta oli elusolend ja sellepärast pidevalt ohustatud. Neli hirve närisid puu lehti, madu Nighug järas aga väsimatult puu sügavaimat juurt.
3. Aasid ja vaanid
Põhjala maailmas elas 2 jumalatesugu. Suuremat ja võimsamat rühmitust kujutavad endast aasid(jumalad), kes elasid Asgardis ning kelle juht oli Odin, ülejäänud tähtsad liikmed olid Thor, Balder, Heimdal, Tyr ja jumalannad Frigg, Sif( Tori naine), Nanna , Idun.
Frej koos oma kaksikõe Freja ja isa Njordiga olid teise rühmituse vaanide tähtsamad liikmed. Vaanid seondusid esmajoones põllunduse ja sigivusega.
Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange. Wjord, Frej ja Freja läksid elama aaside juurde, Homer ja tark Mimer ühinesid vaanidega.
4.Ohvriandide jumal Odin
Balderi ja mõne meelest ka Thori isa kutsuti kõikide isaks. Kui Thoril oli vasar , siis Odin kandis kaasas oda Gungeri, mille olid kääbused valmistanud nii, et see tabas igakord eksimatult märki. Talle kuulus ka uhkeim hobune- kaheksa jalaga Sleipner, keda saatsid rongad Hugin (Mõte) ja Munin(Mälu) , kes olid luurel ja kandsid Odinile kõik uudised ette. Tegelikult ei jätnud peaaegu midagi märkamata Odinile , sest ta nägi oma kõrgest asukohast Heidskjalfi kaljul kõike.
Odini jaoks oli teadmine jõud ja ta läks mõni kord selle saamise nimel väga kaugele. Tal oli 1 silm ,sest oli teise ohverdanud sõõmu eest teadmiste allikast.
Kõige julgem oli Odini katsumus saada teada ruunida saladus . Ühe kirjelduse kohaselt kõlkus ta 9 ööd odast haavatuna ilmapuu Yggdrasili otsas ja andis end ainult Odinile, ise iseendale ´ enne kui suutis oma saagi näpata. See lause tähendab, et ta ohverdas ennast vabatahtlikult nii, nagu toodi temale sõjavange ja teisi inimesi, et hankida mingisugust hüve, mis antud juhul oli ühe esoteerilise teadmise saladus. Odini arvates oli arvul 9 eriline tähendus. Rootsi Uppsala pühakojas , mis on pühendatud Odinile , toimusid iga 9 aasta tagant 9-päevased usutalitused ,mille käigus surmati 9 looma ja ka inimesi.
5.Armastuse emand Freja
Armastuse-, sünni-, surma-, viljakuse- ehk seega kogu eluringi jumalanna. Ta oli vaan ,kuid asus kokkuleppe kohaselt Asgardis. Teda seostati luksuse ja kaunite asjade lembusega ning ta polnud neid soetades just alati valiv. Ta nõustus hindamatu kaelakee Brisingameni omandamise nimel magama 4 kääbusega. Aga Freja oli ka vapper - ainult tema julges pakkuda mõdu juba purjus hiiule Hungrerile , kes ähvardas Asgardi maatasa teha -tema viha võis olla hirmuäratav.
Freja kui suguiha kehastus paistis silma oma himura ja kirgliku loomusega. Loke heitis talle ette , et ta on maganud kõikide aasidega ja sealhulgas ka oma lihase vennaga. Hiiutar Hyndla süüdistas teda aga isaste jahtimises. Jumalanna ise äratas himu kõikvõimalikes olendites- hiid Trym varastas Thori vasara , et vahetada see välja Freja vastu, kääbus Alvis aga alustas talle saatuslikuks osutunud tarkuse võistlust Odiniga ,sest lootis võidu korral auhinnaks saada endale Freja, Asgardi kantsleid ehitanud hiid nõudis töötasuks päikest, kuud ja Frejat- valguse ,elu ja kasvamise jõude sümboliseerivat kolmainsust. Freja harrastas Odini kombel ka nõidumist. Vägevat võlukunsti seid ’i. Freja oli ühtaegu jõuline, ilus , kirgliku loomusega ja eesmärkide saavutamisel kindlameelne .
6.Taevane müristaja Thor
Thor oli tugevaim ja imetletuim jumal. See väga suurt kasvu, punase habeme, leegitsevate silmadega ja hirmuäratava meelelaadiga tegelane nägi välja nagu viikingist sõdalase ürgne algkuju. Tori ülistati tema vägitegude eest hiidude surmamisel ning austati kui Asgardi ja Midgardi peamist hoidjat ja kaitsjat teiste kaose jõudude eest.
Odini ja Jordi (Maa) poeg Thor elas koos oma naise Sif’iga 540-toalises mõisas, millest suuremat polnud eales keegi ehitanud. Ta sõitis kaarikuga , mida vedasid Hambakrigistaja ja Hambakiristaja, kes olid varustatud ühe imelise omadusega: toidunappuse korral võidi nad ära süüa. Kui nende luud-kondid terveks jäid, ärkasid nad uuesti ellu. Tori teiste tähelepanuväärsete varade hulka kuulusid veel vasar Mjolner ja vöö, mille vägi kosutas selle kandja jõu kahekordseks.
Müütides oli tor peamiselt hiidude vaenlane . Mitmes müüdis pajatatakse tema vägitükkidest Jotunheimis. Ta tappis näiteks vägeva Geirrodi, püüdes kinni sularauakamaka ja saatis selle tagasi niisuguse jõuga ,et raud tungis ka peale hiiu läbi ka sambast, mille taha too peitu oli pugenud, ja seejärel hoone välisseinast. Tema suhted hiiurahvaga polnud siiski alati vaenulikud. Hiiutar Raudnoa Järnsaxaga oli tal 2 last, kes pidid ennustuste kohaselt üle elama Ragnaröki ja saama uuel ajastul päranduseks vasar Mjölneri.
Isiku ja kohanimede põhjal otsustades oli Thor kõige populaarsem jumal. Viikingiajastul kandis koguni 25% Islandi elanikest mõnda temaga seotud nime. Temanimeline on ka päev- neljapäev (Thursday). Talupoegade, käsitööliste jne. jaoks oli Thor esikohal, kelle poole said nad abipalvega pöörduda.
Tori vasar on 1 kuuest aardest, mille on valmistanud jumalatele Põhjala maailma oskustöölistest kääbused. Ülejäänud aarete hulka kuulusid Odini oda Gungner , isepaljunev võru Draipner ning Frejle kingitud kuldharjastega metssiga ja imelaev, mis võis sõita nii maal kui merel ja kahaneda taskuräti suuruseks. Vasar oli nendest aaretest aga kõige väärtuslikum. Vasar polnud mitte üksnes purunematu, vaid lendas ka võlujõul Tori pihku tagasi, kui too oli selle kellegi pihta visanud. Miniatuurne vasarake muutus ta jüngrite seas õnnetoovaks asjaks.
Ragnaröki ajal pidi Thor ja ilmamadu võitlema.
7.Kelmustükkide isand Loke
Loke oli keerukas tegelaskuju ,kes muutus viimase vastasseisu ajal vembumehest sulaselgeks kurjuse kehastuseks.
Tema päritolu kohta on mitu versiooni. Kõige tõepärasema kohaselt on ta hiiu poeg ja pääses Asgardi ainult tänu sõprusele Odiniga- nad said verevendadeks. Loke oli terase mõistusega ja nägus ,kuid ka õel ja riukaid täis.
Mõned Lokest pajatavad jutustused vastavad tuntud kelmilugude mallile, kus kavaldamisega liiale läinud inimene saab teenitud karistuse. Vahel päästis ta nutikus aasid siiski hädast. Kui üks hiid tahtis Asgardi ümbritseva müüri ehitamise eest tasuks päikest ,kuud ja Frejat, oli just Loke see, kes ei lasknud tal tööd ära lõpetada ja palka sisse nõuda.
Loke ruigas seisnes tookord selles, et ta moondas end märaks ja meelitas ära töölise veohobuse. Selle täku ja mära ühtest sündiski 8-jalgne Sleipner. Teised Loke järeltulijad olid veelgi võikamate omadustega-kuninganna Hel, ilmamadu Jormundgand ja ablas hunt Fenris. Jormungand ja Fernris mängivad Ragnaröki ajal olulist rolli ja Loke paljastab oma viimase ümberkehastumisega oma tõelise palge, olles kurjus ise.
8.Hiiud, kääbused ja haldjad
Hiiud- jumalate vastandid ja hävitajad. Sellest hoolimata ei olnud nende 2 tõu suhted ainult vaenulikud. Thor näiteks on tulnud ilmale Odini ja hiiutari Jordi (Maa) ühteheitmise tulemusena. Frej ja Freja on Njordi ja hiiutar Skade abielust sündinud lapsed.
Pikkuselt olid hiiud jumalatest pikemad . Nad elasid nagu ka kääbused maa all. Külmuse ja pimeduse lapsed hiiud ei talunud päikest ja kivistusid kui päiksekiir nende peale langes.
Kääbused olid kuulsad meistrimehed, kes valmistasid maa- alustes kodades imeasju nagu nt. Tori vasar.
Kääbushaldjate päritolu on keeruline. Majaperemehed tõid talvehakul seoses mingi viljakusriitusega ohvreid. Nad olid kaksipidise olemusega. Heledaid peeti sama kauniteks kui jumalaid, tumeda olid aga ebardlikud ja koledad.
9. Maod ja lohed
Madusid kohtas Põhjalas vähe. Müütides on neid palju aga ülemaailmse muinasjututraditsiooni tõttu. Viikingite laevu kutsuti harilikult drakarideks- lohelaevadeks. Kuid kõige vägevam alus 998.aastal oli nimega- Pikk Madu.
Ilmamadu Jormundgand oli 1 Loke 3-st koletuslikust lapsest. Odin heitis ta merre ,sest aimas juba ette ,mida madu Ragnaroki ajal teeb. Meres kasvas madu nii suureks , et ulatus üle kogu maakera ja võis oma saba hammustada.
10.Müstiline spiraal
Nii võlukunst kui ka moondumised on Põhjala müütides tugevalt esindatud .
Üks vanapõhja ornamentika tunnuseid on kas mustade või valgete kaartega või siis spiraalmustriga täidetud sõõrjas ketas. Mõlemal juhul jääb mulje tiirlevast ratta liikumisest . Nende visuaalne mõju oli samasugune nagu 20. saj. 60.-te aastate op-arti maalidel. Üldjuhul tõlgendatakse selliseid sõõre, kui jäänukeid pronksiaja päikesekultusest, mis hõlmas kunagi suuremat osa Lõuna- Skandinaaviast.
11.Ended ja ennustamine
Mõned seid’i harrastajad asusid Põhjala maailmas erilisel kohal. Need olid volvod ehk naissoost rändprohvetid (teadjanaised), kes käisid rahvale tulevikku ennustama. Ennustaja sõi ära ohvriloomade südamed ja langes siis mõne neiu leelutatud mana saatel lovesse ja vastas kõikidele küsimustele ,mis temalt küsiti. Suurem osa ettekuulutusest läks täide.
Müüt jutustab ,et ilusat jumalat Balderit vaevasid ähvardava katastroofi eelaimdused. Siis rändas Odin Heli väravasse, et küsida nõu teistelt ammuilma surnud teadjanaistelt nõu ja oli sunnitud kasutama nekromantiat.
12.Ehted ja amuletid
Mehed ja naised kandsid käe- ja kaelavõrusid ning õlasõlgi, mis hoidsid paigal üleriideid. Enamasti kanti ehteid nende näitamiseks, kuid oli ka erandeid . Ca. 400.-600. aastani olid moes väikesed kuld - ja hõberipatsid, millele olid sageli vermitud Põhjala mütoloogiaga seotud kujutised. Neid kanti õnnetoojana ehk samasuguse eesmärgiga nagi Tori Mjölneri jäljendeid mõni saj. hiljem.
Ehetel oli ka osa müütides.
Viikingiteajastu lõpuks oli ristiusu saabumine.