ja feodaalkorra kukutamiseni. Arhitektuur- lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskuju antiikehitistest, esmaklassiline Põhimõte: idealiseeriv, tasakaalukas ning sümmeetriline, Algas täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine. Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt. Ta on tuntud eelkõige Tartu Ülikooli hoonete projekteerija ja ehitajana. Kunstnikud: Poussin, „Kuldvasika jumaldamine“ Claude Lorrain Romantism, kunstivool mitte stiil 1825-1850
on eesmärk muuta kasvandik endale vastutuse lapse pare maks, tublimaks turvalisuse ja optimaalse Kasvatusprotsess on tee arengu eest juhendamiselt iseseisvusele Vanemate kasvatusülesanded 1. Esmaseks ülesandeks on lapse turvalisuse tagamine 2. Lapsevanem peab olema lapsele eeskujuks ning pakkuma malle, mida järgida 3. Raskeim ülesanne on normide ja väärtuste esindamine; lapsele seaduste ja korra sisendamine Vanem teeb seda, mis tundub õige, kuid lastel on kombeks piire proovile panna Vanemate kasvatusülesanded Kasvatusülesanded Hea arendamise võtteid 4. Hädavajalikud on Lugege lapsele lapse ja kasvataja Kasutage vanasõnu, kõnekäände head suhted (usaldus) Mängige lapsega Ühine söömine Võimaldage käelist tegevust Aidake kaasa
1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4
Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on eesmärgipärane tegevus. Sisendamismeetodit kasutatakse väga palju reklaamides. Isiklikus elus olen sisendamist kasutanud müüjana töötades. Töötasin second-hand kaupluses ning suhtlesin klientidega avatult. Inimesed, kes tihedamini poodlemas ja riideid proovimas käisid, küsisid ka minu arvamust. Selleks, et paremat läbimüüki saavutada, otsisin alati positiivseid komplimnte, et inimesele tekitada tunne/ sisendada, et ta tõesti vajab seda eset ning selle ära ostaks.
Muud uuringud somaatilise seisundi/patoloogia hindamiseks Psüühilise seisundi hindamine Diagnostika Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma: vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile
selgemalt lbi melda, analsida ja tulevikuvljavaateid kaaluda. Langetatakse juba kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, sageli hakatakse selle plaani teostamiseks ka juba samma astuma. Tusab huvi maailmas toimuva vastu. Suhete areng. 4) Kasvatus- inimese arengu sihikindel suunamine ja mjutamine, vimaluste pakkumine igaklgseks arenguks. 5)Vanemate kasvatuslesanded * Turvalisuse tagamine, eeskujuks olemine, normide ja vrtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine, hea suhte hoidmine. 6)Kasvatusstiilid, nende eelised ja puudused. V:* minnalaskev kasvatus- Ei ole armastust ega ei ole ka piire. Vanemad peavad oma tarbeid thtsamaks kui lapse omi. Positiivne on see et laps teeb kike omakel ja katsetab pib iseseisvust. Halb on aga see et laps tunneb et teda ei armastada ja takistatud on tema phivrtuste vljakujunemine. *Hellitav kasvatus: Armastus on aga piire pole. Vanemad ei esita lapsele ei mingeid nudmisi ega soove
5 On väga palju põhjusi, miks info kohale ei jõua. Suhtlemistõkkeid me igapäeva elus vältida ei saa, aga saame neid vähendada. 3. Mõjutamine ehk interaktsioon Suhtlemise käigus toimub vastastikune mõjutamine. Suhtlemise kaudu saab mõjutada: käitumist hoiakuid tundeid enesehinnangut eesmärke teadmisi ja palju muud. Eristatakse peamiselt kolme mõjutamise viisi: Sisendamine (tõestamata mõjutamine) Sundimine (inimene pannakse toimina oma tõekspidamiste vastaselt) Veenmine (põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub) 3.1. Mõjutamismehhanismid Inimeste mõjutamine toimub sageli märkamatult. On olemas kindlad mehhanismid, mille kasutamine anna pea alati mõjuefekti. Mehhanismid võib jaotada kolme rühma: Positiivsed mõjutamismehhanismid
*Koolieelikuiga(3-6/7 aastat) *Kainikuiga(6/7-11/12 aastat) *Murdeiga(11/12-15/16 aastat) *Noorukiiga(15/16-20/22 aastat) VANEMATE KASVATUSLIKUD ÜL. 1.Lapsevanemate esmane ülesanne on turvalisuse tagamine.Laps peab tundma,et ta on hoitud,kaitstud ja armastatud,siis saab ta vabalt areneda. 2.Lapsevanemad on lapsele eeskujuks,pakkudes malle,mida laps nii kohe kui ka hilisemas elus järgib. 3.Kõige raskem ül on näida olevat ühiskonna normide ja väärtuste esindamine,seaduste ja korra sisendamine kasvavale lapsele. 4.Neljas ül puudutab kasvataja ja kasvandiku,lapsevanema ja lapse suhet,olles hädavajalikuks täienduseks eelnevale.Lapsevanem peab olema tugev ja hea,et laps saaks teda usaldades temale toetuda. KASVATUSSTIILID Minnalaskev kasvatusvanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Hellitav kasvatus- hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi. Autoritaarne kasvatuspiirid on,aga armastust mitte.
Konjunktuurile orienteeruv luuletaja mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu mandumine on paratamatu. Raua novellistivõimekust kinnitab kogumik ,,Õhtused kajad" (Tartu 1936), kus kerkib esile kirjaniku üks meelisteemasid- unistuse ja tegelikkuse vastuolu. 1936 avaldas Raud ka dramatiseeringu "Kirves ja Kuu", kus domineerib väline situatsioonikoomika. Värsikogude ,,Sõjasõna" ja ,,Uued sillad" paatoseks on võiduveendumuse sisendamine ajastuomaselt agiteerivas laadis. 4 Väljapaistev koht Raua sõjaaegses loomingus on eepilisel, mida esindab valmik ,,Kaks astjat". Luulekogudes ,,Jõud ja valgus" ning ,,Kõik teed" domineerib ühiskondlik- poliitiline teemade illustratiivne käsitlusviis; isikupärasemat aineesitust kohtab eepilises luules, esimesse kogusse on paigutatud kolhoseerimise poeem ,,Maa kasvab", teise
sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning seda toetav tugev koostöö avaliku ja vabatahtliku sektori vahel partnerluse vormis. Kolmandal perioodil domineerib universalistliku heaoluriigi idee, vabatahtliku sektori pakutavad teenused marginaliseeruvad, kuid tugevneb huvirühmade esindatus. Neljandat perioodi iseloomustab heaoluriigi kriitika ning sellega kaasnev vabatahtliku sektori tegevusruumi laienemine vabatahtlik sektor asub riigi kohustusi enda peale võtma.
1960 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1964 → NLKP Keskkomitee peasekretär - algas stagnatsioon ehk seisak Oli võimul kuni surmani 10. novembril 1982 Brežnev riigijuhina Leonid oli neostalinist → ei kiitnud heaks Hruštšovi Stalini isiku kultuse paljastamist ja hakkas rahvast tagasi raamidesse suruma Välismaailmaga suhtlemise valvamine ja piiramine Teisitimõtlejate repressioon Lastele maast madalast kommunistlikku ideoloogia sisendamine (oktoobrilapsed, pioneerid) Suur panustamine sõjatööstusesse, mille tagajärjel tekis tarbekaupade defitsiit Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastamine ← Juri Vladimirovitš Andropov Lapsepõlv Sündis 15.juunil Mineraljnõje Vodõ lähistel Nagutskoyes Venemaal Pärit raudteelase perekonnast Pärit rikkamast kasaka-aadli Haridus 1936. aastal lõpetas Rõbiniski Veetransproditehunikumi
skisoafektiivse seisundi diagnoos õigustatud. Teisel juhul ei muuda juhuslik skisoafektiivne episood kehtetuks bipolaarse afektiivse haiguse või rekurrentse depressiivse seisundi diagnoosi, kui kliiniline pilt on muus osas tüüpiline. Kirjanduses toodud sümptomid Kuigi spetsiifilisi sümptomeid ei ole, peetakse otstarbekaks jaotada ülalesitatud sümptomid rühmadesse, millel on eriline tähendus diagnoosi püstitamisel ja mis tihti esinevad koos: · mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; · luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; · kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid;
,Haridus,Lapsed,Religioon,Välimus,Vaba aja ,Veetmine,Töökogemus,Isiklikud ,Harjumused,Sissetulek,Isiksuse ,Tüüp,Primaarne,Vanus,Rass,Sugu,Rahvus,Seksuaalne ,Orientatsioon,Füüsilised võimed Diversiteet mõjub hästi äritegevusele. Grupi kommunikatsioonivõrgustik võib olla tsentraliseeritud, osaliselt detsentraliseeritud, täielikult detsentraliseeritud ning hierarhiline. Mõjutamine grupis.veenmine, sisendamine, sundimine. Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939) Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesand sots.-em. suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine · Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 198 Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja st Eelistatud isikuomadused.
Diagnoosimiseks peavad olema psüühilised sümptomid - ärevus, depressioon ja unehäired Somaatilised sümptomid sõltuvad kasutatavast ainest. (vt. ülespoole) Võõrutusseisund tuleb panna peadiagnoosiks juhul, kui see on arsti poole pöördumise peamine põhjus ja nõuab meditsiinilist tähelepanu. 9. Skisofreenia diagnoosimise kriteeriumid Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kuu aja jooksul vähemalt nõrgalt esimena 2 järgnevatest sümptomitest: ● Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine ● Luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõlmavad keha või jäsemete liigutusi ● Kuulmishallukad, mis kommenteerivad patsiendi käitumist ● Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ● Katatoonne käitumine nagu rahutus, stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10
Sundimine – „keelan, käsen, poon ja lasen, istun pähe“ – saab vahel kasutada agressiivsete klientidega, aga enamasti ei tohiks teeninduses kasutada. Ähvardamine – saab kasutada küll, aga parem on kasutada positiivset lähenemist! Kauplemine – kõigepealt lüüakse kliendile „uksega pähe“, näiteks öeldakse, et see teenus on täiesti kättesaamatu; seejärel tuleb jutt: „Teie olete meie püsiklient, leiame Teile ikkagi mingi variandi!“ Sisendamine – autoriteedile toetuv ettepanek, prestiiži rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldage emotsionaalselt ja värvikalt). Demagoogia – tahtlik loogikaviga. Kasutatakse tihti järgnevat „valemit“: Kõik [kliendi jaoks väärtus] teevad nii! Näide: kõik ausad inimesed maksavad makse; kõik töökad inimesed…; kõik edukad ärimehed… jmt. Segadusse ajamine – klient justkui uputatakse info sisse ära, 3-5 minutit räägitakse nii, et
tegutsema teatud, endale soovitud viisil. Suhtlemise eesmärk on rahulolu saavutamine ja ebameeldivuse vähendamine. Rahule jäädakse sellise suhtlemisaktiga, mis lõpeb rahulolutundega, situatsiooniga, mille jooksul inimene tunneb, et on andnud just nii palju, kui on vastu saanud. Eristatakse kolme peamist mõjutamise viisi, milleks on veenmine, kus loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; sisendamine, siin toimub tõestamata mõjutamine; ning sundimine, kus inimene pannakse käituma, tegutsema oma tõekspidamiste vastaselt. Tähtis teada, et on neli üksteisest lahutatud kanalit, mis mõjustavad inimest informatsiooni mõistmisel ja tähenduse kujundamisel. Need kanalid on faktid (konkreetne teave, mis edastatakse suhtlemise käigus), tunded (reaktsioonid, mis tekivad vastavas situatsioonis), väärtused (see, mida peame oluliseks ja mis mõjutab
Lapsevanemad on lapsele eeskujuks, pakkudes malle, mida laps nii kohe kui ka hilisemas elus järgib. Laps jälgib kõike, mis vanemad teevad, paneb tähele häälevarjundeid ja näoilmeid, salvestab ja matkib. Algul teeb ta seda kriitikata, hiljem üha enam arutledes, analüüsides ja siis ka valides, mida omaks võtta, mida mitte. Kõige raskem ülesanne näib olevat ühiskonna normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine kasvavale lapsele. On päris kindel, et lapsevanem tahes-tahtmata satub aeg- ajalt olukorda kus tal tuleb tegutseda vastupidiselt lapse tahtele. Ei ole parata, kui see tekitab lapses meelepaha, pettumust ja viha. Vanem peab siiski tegema seda, mis lapse jaoks on kõige õigem ja parem, jäädes endale kindlaks. Muidugi võib juhtuda, et vanem eksib, et ta ei tea või ei hinda olukorda piisavalt hästi. Siis on loomulik oma eksimust tunnistada, teguviisi muuta ja vajadusel ka andeks paluda.
õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised näevad Avalik mina Teadvustamata mina Teised ei näe Salajane mina Tundmatu mina Järeldub, et mida rohkem ennast avame, seda rohkem saadakse meist aru. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid 1. Nakatamine- emotsioonide ülekanne nakatamise teel. Võimendub inimmassis. 2. Sisendamine- eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Informatsiooni mittekriitiline vastuvõtt. Reklaam. 3. Veenmine- mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil, intellektuaalne tegevus. 4. Tõe tahtlik moonutamine- demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. 5. Veetlemine, mõjutamine välimuse abil- ilusale inimesele omistatakse tavaliselt häid iseloomujooni. 6. Psüühiline või füüsiline vägivald. 21
Tammsaare traditsiooni jätkajaks. Traadi proosa keskmed moodustavad romaanid, kus vaadeldakse eesti küla läbi 19.-20. sajandi. Kujutamislaad on realistlik, seda rikastavad tähendusmahukad sümbolid. Tema proosas domineerivad töö, kooskõla loodusega ja tänulikkus elu ees. Traadi tegelased suudavad vaatamata ränkrasketele katsumustele neist väärtustest kinni hoida. Nagu ka luules, on ka proosas Traadile oluline kõlbeliste hoiakute sisendamine ja vaimsuse kaitsmise missioon, millest tuleneb ka ta loomingu tõsidus ja eetiline pingestatus. Ta on ka erakordselt mitmekülgne, ta suudab sügavalt sisse elada ajalukku ja olevikku, linna- ja külamiljöösse ning kehastuda ümber erinevateks tegelasteks – muu hulgas esitada ka naise vaatepunkti. Traadi proosa tuumtekst on lühiromaan „Tants aurukatla ümber“, mis ilmus 1971. Jaan Undusk nimetas seda teost „külaelu ja kosmilise ringkäigu avangardistlikuks sünteesiks“ ning
Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine)
näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 17. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine)
aastal ilmus „Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks“. Jannseni ettekujutlus lasteluulest on ebamäärane ja selles peegeldub omaaegse lastekirjanduse väljakujunematus ning teoreetiliste arusaamade algelisus. Enamik Jannseni luuletustest jutustab loomaperedest või lastest ja loomadest („Sultan ja lapsed, „Jännes omma lastega“, „Polla ja Miista“). Tema lastevärsside ülim eesmärk on õpetlikkus – usinuse, headuse, tasakaalukuse, töökuse ning karskuse sisendamine ning nende vastandite häbiposti naelutamine. Ometi pole Jannseni luuletused lastele mingi kuiv moraalilugemine, vaid enam lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise maailmakujutuse alged. 19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed noorsooraamatute tõlkemugandused, aga ka kohalike kirjameeste otseselt lastele mõeldud proosa- ja luuleraamatud. Fr. R
näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine)
Võõristusefekt. Rakendub, kui märkame tuttavat inimest täiesti harjumuspäratus tegevuses, rollis või olukorras. Näiteks kohates alati hoolitsetud välimusega ja stiilselt riietatud tuntud inimest meikimata, kortsus kitli ja lagunenud toakingadega prügikotti välja viimas, ei pruugi me teda kohe äragi tunda. Lahkumismulje efekt. On seotud suhtlemise lõpuosaga. Hea kontakti lõpetamisega on seotud mitmed rituaalid viisakusväljendid, kätlemine, lahkumissuudlus, optimismi sisendamine. Meeldiv lahkumismulje loob eeldused meeldivaks edaspidiseks suhtlemiseks. 1.2 Eneseavamine Suhtlemist mõjutab see, millisena partnerid teineteist tajuvad. Eneseavamine on teistele vabatahtlikult enesekohase info andmine. Kui me ennast avamata ainult jälgime seda, mida teine räägib, jätame mulje, nagu mängiksime ülekuulajat või kohtunikku või topiksime lihtsalt oma nina teise inimese ellu, andmata omalt poolt midagi vastu (Smith 2004:116).
Milliseid erinevusi võrreldes Eestis levinud kasvatustraditsioonidega olete märganud? 3. Lapse karistamine füüsiliselt 4.Sõnastage iga vanuseastme põhilised arenguülesanded. Kuidas teile tundub, millise vanuseastme arenguülesandeid täidetakse suhteliselt hästi? Millise vanuseastme kasvatajatel on kasvatatavatega kõige rohkem probleeme? 4. 1) Turvalisuse tagamine 2) Eeskuju 3) normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine 4) Omavahelised suhted Eeskuju andmisel on probleeme paljudel. 5. Mis on iga kasvatusstiili head, mis halvad küljed? 5. Minnalaskev kasvatus- vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Nad kulutavad kogu aja ja energia iseendale. Laps kasvab ise. Hellitav kasvatus- Hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove. Laps saab kõik mida ta soovib. Laps tunneb end armastatuna, kuid mingil hetkel võib seda hakata omakasupüüdlikult ära kasutama
Aschi konformisminähtus samuti iseloomustas grupi survet grupiliikmetele. Selgus,et taju allub grupi mõjutustele. Mõjutamine grupis: Mõjutamine on protsess, mille käigus inimesed asuvad 11 suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju. Kolm peamist mõjutusviisi: 1. Veenmine-mõjutamisvõte, mille abil kujundatakse inimeses loogiliste põhjenduste abil uus seisukoht, mispeale tema arvamus või käitumine muutub. Veenmisel kasutatakse argumente. 2. Sisendamine-tõestamiseta mõjutamine.Sisendus mõjub siis, kui teate edasiandjal on suur autoriteet ja teade vastab inimese ootustele. 3. Sundimine-mõjutusviis, millega inimene pannakse toimima tema soovide ja tõekspidamiste vastaselt. Teistsugune toimimine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi. Gibb võrdleb ennast kaitsma ajendavat ja toetavat grupiatmosfääri. Ennast kaitsma ajendav
Mõjujõu kujunemist võib käsitleda sõltuvuse tekke ja otsese mõju mehhanismide kaudu. Otsesed mõjutamismehhanismid igasuguse sõltuvussuhte sihipärane kasutamine, mis toimub soovikohasele käitumisele motiveerimise vormis. Mõjutusmehhanismidest kõige enam kasutatav on: 1. emotsionaalne mõjutamine: veenmine positiivsete või negatiivsete tunnete loogikaga, riidlemine, hoiatamine, aga ka innustamine ja vaimustamine (fastsineerimine). Vaimustatusel ei ole eesmärgiks teisele millegi sisendamine, vaid huvi ja põnevuse esile kutsumine.seda on soovitav kasutada õppetegevuse tõhustamiseks.Intensiivseks mõjutusvahendiks on 2. isiksuslik meeldivus. Läbi aegade on teada, et meeldiva inimese ettepanekuid võetakse kergemini kuulda. Meeldivaiks peetakse neid inimesi: kes on mingis mõttes meiesarnased, kellel on samad tõekspidamised, vaated ja omadused kui meil; kellel on teatud erilisi võimeid, andeid; kes on välimuselt meeldivad;
vaid neil on väga tugev mõju kasvatusele üldse. Kasvatuses on need paratamatud sellepärast, et need tingivad korraliku ja alandliku meelelaadi. Kui laps on harjunud kuuletuma oma vanematele, allub ta meelsasti mõistuse reeglitele ja seadustele ka siis, kui ta saab vabaks ja iseenda peremeheks, sest ta on kord juba harjunud mitte tegema oma tahtmist. Kuulekus on nii tähtis, et tegelikult pole kasvatus mitte midagi muud kui kuuletuse õppimine. Kuulekuse sisendamine lastele ei ole väga lihtne. On täiesti loomulik, et hingel on oma tahtmised, ja kui asja ei aeta esimesel kahel aastal õigesti, siis hiljem on eesmärki saavutada raskevõitu. Esimeste eluaastate eeliseks on ka see, et siis saab kasutada vägivalda ja sundi. Aastataega 4 unustavad lapsed kõik selle, mis nendega varases lapsepõlves tehti. Kui siis õnnestub lapselt tahe võtta, ei meenu talle hiljem enam mitte kunagi, et tal on olnud tahe, ja just sellepärast
kust tulevad õnnestumised. Johari aken ja sellest järelduv Tun Tunnen Ei t Ei tunne Teis Teised näevad Aas Avalik mina Tea Teadvustamata mina Teised ei n Teised ei näe S Salaane mina Tun Tundmatu mina Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. Mõjutamise viisid · Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. · Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam · Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus · Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid.
4 Ristikivi elu paguluses. Ristikivi paguluskirjanduse algusperiood. Paguluses olles kirjutas mees peamiselt proosat ja belletristikat. Oma esimeste Rootsi-aastate lühijutud on kirjanik avaldanud sealsetes ajakirjades ,,Vabariiklane", ,,Välis-Eesti", ,,Kodukolle" ja ,,Sõna". Väga palju leidub nendes loomingutes filosofeerimist maailmavaatelistel teemadel ning usu sisendamine inimestesse, et veel ei ole kadunud kõik. Pagulasperioodi algust iseloomustavad kõige paremini teosed ,,Kõik, mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi", mis ilmusid aastatel 1946 ja 1947 Vadstenas. Teostes kujutatakse ühiskonda, kes ei aima veel oma saatust Teise Maailmasõja ajal. Ühiskonna all mõistame muidugi eestlasi. Sealt edasi algab kirjaniku uus kujutamislaad: traagilisem, tõsisem, kurvem. 1950.aastal ajakirja ,,Tulimuld" esiknumbris üllatas proosakirjanik Ristikivi lugejaid oma
·Kõigile tuttav ·Kõik tunnevad mängureegleid Varjatud ala ·Indiviid ei soovi seda avaldada ·Probleemide puhul "Mis sul nüüd viga on, mis sul hakkas?" Pime ala ·Grupiliikmele teadvustamata, teistele ilmne ·Probleemide puhul "Miks mind valesti mõisteti?" ·Enesehinnangut segavad isiksuseomadused Tundmatu ala ·Sageli ootamatud arengukäigud, äärmuslikes olukordades Mõjutamine grupis Aspektid - Emotsionaalne - Ratsionaalne Viisid - Veenmine - Sisendamine - Sundmine Grupi atmosäär seoses mõjutamisega - Toetav - Kaitsma ajendav Kaitsma ajendav Toetav Hinnanguline suhtlemine Kirjeldav suhtlemine Orienteeritus kontrollile Orienteeritus probleemile Strateegiline suhtlus Spontaanne suhtlus Tundetu väljenduslaad Emaatia, tunnete tajumine
laialivalguv, rigiidne, perseveratsioonid, ehholaalia, kaudsed lõdvad seosed, sõnasalat, kõlalised assotsiatsioonid, neologismid. Sisulised mõtlemishäired: luulumõtted, sundmõttes, ülekaalukad mõtted, foobiad. Luulumõte haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Ratsionaalsete argumentidega ei ole võimalik luulumõtet kummutada. 1)primaarsed luulumõtted mõtete sisendamine, mõtete levimine, maailmalõpuveendumused 2)sekundaarsed luulumõtted Alagrupid: Depressiivne luul inimeste väärtuste, omaduste, võimete hindamine tegelikkusele mittevastavalt negatiivsena. Alaväärsus-, vaesus-, hüpohondria-, nihilistlik-, huku-,patuluul Suurusluul oma võimeid ja väärtust hinnatakse tegelikkusele mittevastavalt kõrgeteks ja positiivseteks. Rikkusluul, võimekusluul, võimuluul, missiooniluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, lembeluul e
Seda kasutatakse põhiliselt ainult selleks, et uimastisõltalastel koguda meelekindlust korraliku võõrutusravi läbitegemiseks. Kuna tihti tunnevad nad soovi uimastitega lõpparve teha, kuid samal ajal valdab neid hirm, et neil ei ole jõudu ravi läbi teha. Seega transi ajal sisendab hüpnotiseerija sõltlase alateadvusele, et ta tahab saada ravi, tahab end muuta ning soovib saada terveks. Siiski, kui füüsiline sõltuvus on välja kujunenud, võib uimastitest loobumise soovi sisendamine üksi olla ohtlik. Hüpnoos aitab psüühilise, kuid mitte füüsilise uimastisõltuvuse puhul. 10 3.2 Hüpnoosi kasutamise võimalused foobiate korral Mis on üleüldse foobia? Foobia ehk haiglaslik kartus on ärevustunne, mis on tekkinud hirm kindla tegevuse või objekti vastu, seda tajutakse tegelikkusest ohtlikumana. Paljud hakkavad seda seda probleemi eirama või taluvad seda tugeva ebamugavusega.
kiruma ja saeb oksa, millel istub. Sundimine ,,keelan, käsen, poon ja lasen, istun pähe" saab vahel kasutada agressiivsete klientidega, aga enamasti ei tohiks teeninduses kasutada. Ähvardamine võimalik kasutada, aga effektiivsem on kasutada positiivset lähenemist! Kauplemine kõigepealt lüüakse kliendile ,,uksega pähe", öeldes, et see teenus on täiesti kättesaamatu; seejärel järgneks soojenev jutt : "Olles püsiklient, suudame kindlasti midagi välja mõelda." Sisendamine autoriteedile toetuv ettepanek, prestiizi rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldades emotsionaalselt ja värvikalt). Hämamine kliendile arusaamatute mõistete ja väljendite kasutamine. Näiteks küsige IT- teenindajalt, et mis mu arvutil viga on ja kuulete reeglina üsna palju hämamist. 3.4 Raskete klientidega toimetulek Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime
Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest. II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast. d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega
Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik Vektor-DNA ettevalmistamine Kloonitava DNA ettevalmistamine Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil Rekombinantse DNA sisendamine peremeesorganismi Rekombinantide selekteerimine Rekombinantide analüüsimine Etapp 1. Valitud DNA tükk lõigatakse päritoluorganismist restriktsiooniensüümide abil. Etapp 2. DNA tükk „kleebitakse“ vektorisse ja DNA otsad liidetakse vektori DNA-ga ligeerimise teel. Etapp 3. Vektor sisestatakse peremeesrakku, sageli bakterisse või pärmi. Peremeesrakud kopeerivad vektori DNA koos oma DNA-ga, luues sisestatud DNA-st mitu eksemplari/koopiat. Etapp 4
parandamise protsessi ja vastastikuse mõjutamise õenduses. Meditsiinilised protseduurid, süsteemid, analüüsid ja tehnoloogiad on defineeritud kui Trim, termin, mille Watson võttis kasutusele. Trim on väga oluline arstiteadusele, aga ei ole õenduse kui professiooni tähelepanu keskmes (Watson). Table 3. Watsoni hoolitsemise faktorid 1. Humanistlik-altruistlike väärtussüsteemide moodustumine 2. Usalduse-lootuse sisendamine 3. Tundlikkus enda ja teiste suhtes 4. Abistamise-usalduse suhte arendamine 5. Positiivsete ja negatiivsete tunnete esiletoomine ja heakskiitmine 6. Teaduslike probleemilahenduste meetodite kasutamine otsustuste tegemiseks 7. Isikutevahelise õppimise-õpetamise edendamine 14 8. Toetav, kaitsev ja korrigeeriv psüühiline, füüsiline, sotsiokultuuriline ja vaimne keskkond 9. Abistamine inimese vajaduste rahuldamisel
Käitumuslik - inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele. Töötajate hoiakud muudatuste suhtes on oluline eeldus muudatuste elluviimiseks. Käitumuslikud mõjutegurid muudatusteks valmisolekuks: Organisatsiooniline õppimine Töötajate hoiakud Organisatsioonikultuur Hoiakute muutmise viisid: Veenmine faktide, argumentide ja loogiliste põhjenduste abil uue suhtumise kujundamine. Hajutatakse teise poole kahtlused. Sisendamine emotsionaalne protsess, oluline meeldivus, autoriteet. Tekitatakse huvi, püütakse "nakatada", kaasa haarata. Sundimine inimene pannakse käituma tema tahtevastaselt käskudega, ähvardustega, demagoogiaga vm. 7 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Hoiakute muutmisel on olulised: 1. Uue hoiaku esitaja - mõjukus, prestii
küsimused) 13. Tee kuuldust lühike minavormis kokkuvõte 14. Ole ettevaatlik lõplike järelduste ja otsuste esitamisega (aeg annab arutust) 15. Kuuldu vajab laagerdamist, mitte kiiret edastamist (väldi kuulujutte) 16. Kõik suuremad otsustused ja lubadused tuleb esitada kirjalikult ja allkirjastatult 20 V PEATÜKK. VEENMINE JA SISENDAMINE. 5.1. VEENMINE. Põhieesmärgiks on vastaspoole hoiaku kujundamine ja kinnitamine Sulle soovitud suunas. VEENMISE EFEKTIIVSUST SUURENDAVAD TEGURID: · omada isiklikku sügavat veendumust väljapakutavate ideede ja mõtete õigsuses ning elulisuses (rakendatus ja reaalse elu vajadused) · vajalike näitlike vahendite olemasolu ja nende valdamise ning esitlemise oskus · võimalike vastuseisude ennetamise ja maandamise oskus
spordiringi peamine ala. Põhikirja järgi pidi spordiring tegelema ainult kehalise kasvatuse arendamisega. (2: 47) Neljas ja viimane periood politseinike ühiskondlikus organiseerumises oli Politseiametnike kogude aastad 1936-1940. Põhikirja järgi oli politseiametnike kogude eesmärk: 1. politseiametnike koondamine ja liitmine üksmeelseks ametipereks; 2. ametioskuste arendamine; 3. ametiau ja kohusetunde kasvatamine; 4. seltskondlik kasvatus; 5. politseieetika ja distsipliinitunde sisendamine; 6. politsei ühistöö edendamine ja majandusliku omaabi korraldamine; 7. meelelahutuste võimaldamine. Eesti Politsei suutis oma ühiskondlike organisatsioonide kaudu tugevdada politseinike ühtekuuluvust ja ametioskusi, osutada materiaalset abi, arendada kehalist kasvatust ja sporti - lõppkokkuvõttes tõsta politsei mainet rahva silmis. (2: 48) Politsei maine Eesti politsei suutis ennast kõikjal maksma panna. Tal oli selleks vajalik enesekindlus.
Siia alla kuulub ka seksuaalse mina otsimine. Kõigutakse lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vahepeal. Noorukiiga: 15/16-20/22 aastat. Langetatakse kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, selle plaani teostamiseks hakatakse ka samme astuma. Tõusbe huvi maailmas toimuva jmt vastu. Peamiselt arendatakse inimsuhteid. 17. vanemate 4 kasvatuslikku ülesannet lk 152 Turvalisuse tagamine, olla eeskujuks ja pakkuda malle, normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine, lapsevanema ja lapse suhte kujundamine. 18. 4 kasvatusstiili lk 154 Minnalaskev(vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid, lapse enesehinnang jääb madalamaks, tegudesse armastus ei ulatu), hellitav(ei esitata lapsele mingeid nõudmisi ega soove, laps pannakse liiga vara enda eest otsustama, lapsevanem pole piisavalt käskiv), autoritaarne(piirid on, aga armastust mitte, tehakse
põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning ka rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad. Esmasteks eesmärkideks olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse põhisisuks oli eesti rahvale sisendamine, et ,,eestlane on olla uhke ja hää". Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli liikumise eestvedajaks Jannsen, kes hakkas välja andma Eesti Postimeest, tema kandis ka üldlaulupeo juhatamist. Tema tütar Lydia Koidula aitas teda kõikides asjaajamistes, nende perekonna algatusel loodi ka Vanemuise Selts. Peterburis jäi silma õuemaalija Johann Köler, kes aitas Eesti talupoegadel palvekirjaga keisrini jõuda. Tekkis mõte luua eestikeelne
Kui hakata üldistama tänapäevase reklaamipsühholoogia andmestikku ja uurimustulemusi, võiks rääkida ka nii öelda neljast vaalast, millele rakenduslik ja uurimuslik reklaamipsühholoogia toetuvad ja need oleksid siis: 1) seaduspärasused sõnalis tekstilise teabe mõjust inimpsüühikale (sh sõnakasutus, sõnade kõla, mõjud, tähendused, loogika, otsustamine, arutluskäigu reeglistik, sisendamine, demagoogia jne) 2) psüühiliste protsesside seaduspärasused, rakendatud reklaamiteadete vastuvõtule, töötlemisele, mälus säilitamisele ja kasutamisele (aistingud, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus) 3) seaduspärasused inimese tundeeluliste/afektiivsete seisundite ja protsesside kohta seoses reklaamiteadete vastuvõtu ja neile reageerimisega ( elamuste positiivsus
Colt’i tehas SB’s, Saksa Siemens Venemaal, Jaapani Kikkomani toidutööstus USAs. Kujunesid ka globaalsed firmamärgid, nt Heinzi toidud, Campbelli supp al 1880ndatest, Coca-Cola, mis levis kiiresti Inglismaale, Kanadasse, Mehhikosse, Remingtoni kontorivarustus (kirjutusmasinad), Singeri õmblusmasinad: kaasa aitasid uued tehn.nipid, nagu nt külmutamine, konserveerimine, villimine, kui ka ilmselt hea reklaam, kindlus-ja kvaliteeditunde sisendamine tarbijasse. 21.Üleilmne koostöö 19. sajandil. Töölisparteide ja ametiühingute teke alates 19.saj II pool – Marxi I internatsionaal ja II internatsionaal, mis püüdis tööliste liikumist kordineerida. Koondusid ka naisõiguste eest seisjad – sufražettide liikumine 19.saj keskpaigus, USAs valimisõigus Colorados 1869, Soomes 1906 nt. Üldiselt tegeleti solidaarsusliikumistega, panafrikanismi teke, rassiliste stereotüüpide murdumine jne. Koos
· paljude stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist 2. Teabevahetus- e. kommunikatsioon- info edastamine ja vastuvõtmine, mille käigus vahendatakse tähendust omavaid märke. 3. Mõjutamine- inimesed astuvad üksteisega suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju e. interaktsioon. Eristatakse 3 peamist mõjutamise viisi: · Veenmine- loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub · Sisendamine tõestamata mõjutamine · Sundimine- inimene pannakse toimima oma tõekspidamiste vastaselt SUHTLEMISTEHNIKA Suhtlemistehnika seisneb suhtlemisvahendite valdamises, nende kasutamises ja tõlgitsemises. Eristatakse: 1. Verbaalsed e. helilised suhtlemisvahendid 1.1. loomulik keel- jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes Kalle Küttis 2011 30
astroloogiliselt Kaljukitse märk. Kõik rasked kohad on ületatavad ja tipp kättesaadav Jumaliku Kitse poolt grupi püüdluse sümbol. Kiire energia on edasiviiv 7nda kiire energia, arendav faktor. 38. Tervendamise seadus. See seadus räägib võimest kanaliseerida energiat (praanachipüha vaim), mis kiirgub allikast, mida me kõik nimetame Jumalaks. Kanaliseerimise eesmärk on kas enda tervendamine blokeeringute eemaldamisega või püha energia, mis kiirgub Jumala Allikast, vähehaaval sisendamine. Kavatsusega või tehnika abil võime me saata energiat minevikku, olevikku või tulevikku. Kätega ravitsejatel, kes on edukad oma alal, on aju lained 7,8 Hz samal pikkusel lööb ka maa pulss. Ajulained on sünkroonis maa omadega kui tervendamine toimub. Selle seaduse teine aspekt on võime tervendada ennast kolmandas dimensioonis selle abil, mis on nimetatud hüpe usku. 39. Kõrgema Tahte seadus. Enda mina ja väiksema tahte seisukohalt on normaalne tegutseda oma enda
· Muudatuste kavandamine ja realiseerimine Eestvedamise lahutamatu koostisosa on järgijate olemasolu. Tulemuste saavutamine läbi eestvedamise eeldab mitmekesist tegutsemist ja ei piirdu kavatsuste ja neist tulenevate ülesannete teatavaks tegemisega. Eestvedamise põhitoimingud on: tegutsemiskeskkonna kujundamine, teabe jagamine, koostöö kindlustamine, mõjutamine ja tegevusse kaasamine. Eestvedamise meetodid on: mõjutamine jäljendamine, soovitamine, veenmine, sundimine, sisendamine; kaasamine, järgijate tekitamine. Järgijad on kaasatulijad ülejäänute kaasamise eesmärgil. Järgijate tekitamise aluseks on usalduse loomine. Usaldus nõuab kahe lähedase tõekspidamise samaaegset eksisteerimist: Kui ma arvan, et oled kompetentne ja sa hoolid minust, siis ma usaldan sind. Mõlemad dimensioonid vajavad aega kinnituse saamiseks. Kui ilmneb kahtlusi tekitavaid olukordi, siis 59
Skisofreenia diagnoosimine (esimese ja teise järgu sümptomid ja muud inklusiooni- ja eksklusioonikriteeriumid) Diagnoosimine. Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul esinema: 1)Vähemalt üks väga selgelt väljendunud esimese järgu sümptom, rühmadest (a - d). (või nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem sümptomit) 2)Või vähemalt kaks teise järgu sümptomit kahest rühmast (e - i). Esimese järgu sümptomid: (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad veidrad luulumõtted (antud kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed)
mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas Skisofreenia RHK-10s F20-F29 F20 Skisofreenia - Iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu - Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalse, ainukordsuse ja suveräänsuse tunnetuse Sümptomid - Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine - Luulumõtted kontrollist ja mõjutusest või hõivatusest - Kuulmishallutsinatsioonid - Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta - Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid - Mõtekäigu tõkestused või seosetus - Katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine jne
indiviidi erisustest - huumor huumor võib viia mõlema tee kasutamisele, asjakohane viib keskse tee kasutamisele Perifeerne protsess jälgitakse alljärgnevaid faktoreid: - füüsiline atraktiivsus hoiakud muutuvad, kui veenjaks on atraktiivne isik, samastumine kõnelejaga - allika usaldusväärsus magaja efekt kui inimene unustab ära allika usaldusväärsuse, info muutub sama mõjukaks, kui esitatakse kesksel teel argumente sisendamine ja sundimine Vt slaidilt hoiakute kohta skeemi! 6. Stereotüübid, eelarvamused, diskrimineerimine, 20.03.2018 Sotsiaalne kategoriseerimine Jagame oma sotsiaalse maailma erinevateks gruppideks ja kategooriateks. Kategooria näidete hulk, mis vastab mingile mõistele, sildistatakse gruppi, mille liikmed on üksteisega seotud ja/või sarnased. Lõpptulemusena saame kategooriaid omavahel võrrelda, nt mehed ja naised. Saame gruppi sildistada.
annaabi.ee 
