Perekonnaõpetus (0)

perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, ps�hholoogiline vanemlus? Bioloogiline-� hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-ps�hholoogiline-inimene kellega teda �hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil k�ige enam m�jutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel ? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on v�ga oluline, sest isa eemalej��mine laste kasvatamisest muudab kasvatuse �hek�lgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist t�htsust, kui t� helepanu p�� rata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude j� rele .Emaroll on ajaloo v�ltel olnud naise � heks p�hirolliks. Naine on emana k�igepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab , vahetab m�hkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on j�rgneva p�lvkonna arengus v�tmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete p� sivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb l�hna ja eristab l�hna j�rgi oma ema teistest. �pib �ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni. Teisel elukuul koogamine- laps h��litseb kasutades eelk�ige t�ish��likuid. Kolmekuune- naeratab. 8-9 kuusel imikul tekib m�lu l� hedaste inimeste kohta ja ta hakkab v��rastama. Otsustavalt m�jutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. T�htis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma erip�ra ja arengutempo. * maimikuiga -(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub. M�istab teiste k�net ja r��gib pikka soravat juttu , olles v�imaline kujutlusm�ngudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine , oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek on olulisim maimikuea � lesanne . *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb , suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki t� htsad inimsed .V�ime kuulda, n�ha ja kogeda on �llatavalt suur. Korjab infot raashaaval k�igilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja m�ngitakse palju ka rollim�nge. Koolieelikud on �limalt uudishimulikud , liikuvad ja ettev�tlikud. *kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengu�lesanne on t��r��mu, t��kuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk m�rsikuiga t�histab lapseea l�ppu. Sisemised ja v�limised vastuolud, konfliktid, t�rkav iseseisvus ja takerdumine lapsep �lve. Perioodi arengu�lesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused � igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga . Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise selgemalt l�bi m� elda , anal�� sida ja tulevikuv�ljavaateid kaaluda. Langetatakse juba kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, sageli hakatakse selle plaani teostamiseks ka juba samma astuma . T�usab huvi maailmas toimuva vastu. Suhete areng. 4) Kasvatus- inimese arengu sihikindel suunamine ja m�jutamine, v�imaluste pakkumine igak�lgseks arenguks. 5)Vanemate kasvatus�lesanded * Turvalisuse tagamine, eeskujuks olemine, normide ja v��rtuste esindamine , seaduste ja korra sisendamine, hea suhte hoidmine. 6) Kasvatusstiilid , nende eelised ja puudused. V:* minnalaskev kasvatus- Ei ole armastust ega ei ole ka piire . Vanemad peavad oma tarbeid t�htsamaks kui lapse omi. Positiivne on see et laps teeb k�ike omak�el ja katsetab �pib iseseisvust. Halb on aga see et laps tunneb et teda ei armastada ja takistatud on tema p�hiv��rtuste v�ljakujunemine. *Hellitav kasvatus: Armastus on aga piire pole. Vanemad ei esita lapsele ei mingeid n�udmisi ega soove. Positiivne on see et laps saab suhteliselt palju t�helepanu ja armastust. Halb on aga see et puuduvad piirid ja lapse eest tehakse k�ik �ra ning ta ei �pi iseseisvust. Sellise kasvatuse tagaj �rjeks v�ib olla vastutustundetu ja hoolimatu suhtumine inimestesse ja �ldse oma vanematesse. *Autoritaarne kasvatus: piirid on aga armastust mitte. Positiivseks v�ib pidada seda et laps �ritab suhteliselt oma vanematele meelej�rgi olla et nad armastust ilmutaksid. Talle on paika pandud piirid ja ta j�lgib neid. Halb aga see, et laps v�ib olla v�ga masenduses ja � ksik kuna ta ei saa piisavalt armastust. * Suunav kasvatus- Armastus ja piirid. Last aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. Hea on see et laps saab nii palju t�helepanu kui ta ise soovib ja vajab tal lastakse tegutsefa endaette kui ta tahab. 7)Mis on �nnepositsioon, kuidas see v�ib m� jutada lapse kasvukeskkonda? S�nnij�rjekorrast tulenev koht �dede- vendade ehk �nnaste hulgas. Harjumus vastutada ilmneb pere vanima lapse hilisemaski k�itumises eriti selgelt tema enda loodud perekonnas. See vastu aga �ksikul lapsel on suht v�he kogemusi. �nnapositsioon m�jub tugevamini kui laps kasvab pere piires. 8)Mida peaksid vanemad silmas pidama esiklapsega suhtlemisel, kui perre s� nnib teine laps? Nad peaksid vaatama et teisel lapsel ei tuleks ette t�helepanu puudus ja kaasama teda v�ikse �e v�i venna kasvatusse. Jagama v�rdselt t�helepanu vnii et m�lemad oleksid rahul. Samuti ka seletama. 9)Milliseid vigu tuleks v� ltida pesamuna kasvatamisel? Peaks j�lgima seda et pesamuna ei hellitataks liiga palju ja p�� ratakse t�helepanu ka teistele lastele. 10)Milline v�iks olla vanemate �dede-vendade roll pere pesamuna arengus? Olla eeskujuks. Aidata seletada, r��kida oma kogumustest. � petada .