väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. nimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks, kuigi nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimunud. Need osad on kesknärvisüsteem, mis koosneb pea- jaseljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jagunebsümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks.
Kokkuvõtte 10 Kasutatud kirjandus 11 Adaptatsioon üle- ja alarõhule. Sissejuhatus. Adaptatsioon on omadus kohaneda ärritaja toime intensiivsusega. Adaptatsioon on protsess, mille tekkeks kulub teatud aeg- mõni kümnendiksekundit, näiteks pimedusest päevavalguse kätte minekul, kuni mõnikümmend minutit, näiteks valguse käest pimedasse minekul. Analüsaatorid Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu spetsiaalsete moodutiste- retseptorite kaudu. Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest. Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi
4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. Lihaskude koosneb pikkadest kimpudesse koondunud rakkudest, on olemas kokkutõmbevõime. Paikneb lihastes ja ülesandeks on liikumine. 5. Lihaskoe liigid, asukoht ja töö eripärad Silelihaskude ei allu meie tahtele, neis on 1 tuum. Seda leidub näiteks maos ja veresoonte seintes. Südamelihaskude paikneb ainult südames, ei allu inimese tahtele, väsimatu lihas, töötab surmani
Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine
Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Närvisüsteemi ülesanded: vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust. Kesknärvisüsteem, selle osad ja ülesanded(õp.lk.84): juhib kogu organismi talitust. Koosneb pea- ja seljaajust.kogub ja töötleb välis- ja sisekeskkonnast saadud infot. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Piirdenärvisüsteem, osad ja ülesanded: moodustavad väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid. Tema ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Närviraku ehitus(õp.lk.85) dendriit- on enamasti närviraku lühikesed jätked. Neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulsid närviraku kehasse. akson- on närviraku üks pikk jätke
sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. ● Lihaskude – Koosneb pikkadest kimpudesse koondunud rakkudest, on olemas kokkutõmbevõime. Paikneb lihastes ja ülesandeks on liikumine: (silel) siseelundites, veresoonte seintes. Rakkude kokkutõmme tahtele ei allu. (Vöötl) skeletilihaste liigutamine allub tahtele. (Südamel) on südames, rakkude kokkutõmbumine rütmiliselt. Maksa ülesanded: ● Reguleerib veresuhkrut ● Kontrollib aminohapete sisaldust
Parasümpaatilise närvisüsteemi mediaator on atsetüülkoliin, mis avaldab jargmised toimed organismile: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeldeelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus. Vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides. Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu spetsiaalsete moodutiste- retseptorite kaudu. Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest. Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid
Radiaatoris liigub soe vedelik edasi ja kaotab oma soojust, düüsini jõudes langenud kuni 40 kraadini. Düüs piserdab suure rõhu all selle vedeliku suuremasse ruumalaga keskkonda. Rõhk langeb korraga palju. Sellest vedelikust saab järsku suure rõhu all gaas. Külm gaas läheb külmkapis ringlema. Külmkapi sisemus on nüüd soojem kui tore (kus sees külm gaas). Sama gaas pressitakse kompressoris kokku (jälle 90 kraadi juures) ja läheb uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18.Sisepõlemismootori tööpõhimõte + graafikud + etappide kirjeldused Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma.
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu
loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid. Teine väga oluline meetod on kompuutertomograafia (CAT), mida kasutatakse ka ajukasvajate jms diagnoosimiseks
Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ja tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused. Närvisüsteem võimaldab: Koguda infot. Meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi KNS.Kordineerida infot. KNS saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused.
tegureid, mis tervist mõjutavad. Selles mudelis ei olnud kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril Biopsühosotsiaalne: psühho- sotsiaalsete ja bioloogiliste faktorite interaktsiooni tervises ja haiguste tekkes kõiki tervise- häireid võib nimetada psühhosomaatilisteks, kuna aju saab ja interpreteerib signaale nii välis- kui organismi sisekeskkonnast Eelistused: Biopsühhosotsiaalne mudel on realistlikum, selle aluseks on üldine süsteemiteooria, st midagi ei eksisteeri isoleeritult, vaid kõik süsteemid on omavahel seotud Psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid mõjutavad bioloogilisi funktsioone ning on olulised tervise säilitamisel ja haiguste tekkes. See mudel tähtsustab käitumuslikke faktoreid nii haiguse kujunemise kui ravi aspektist, nii haige-
Strateegia planeerimine Strateegia planeerimise protsess algab olemasoleva strateegilise plaani missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist. Situatsiooni analüüsiks kasutatakse tavaliselt SWOT- analüüsi, mis võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning sisekeskkonnast tulenevad organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed. Võib tekkida vajadus koostada uued strateegiad kontserni-, globaal-, äri- või funktsionaalsel tasandil. Kuid ka teha muudatusi juhtimisstiilis, organisatsiooni kultuuris, personalijuhtimises, infotöötluses ja süstematiseerimises. Planeerimine on olemasolu tagamine eesmärkide saavutamiseks. Sa tead, kuidas sa liigud sealt, kus sa praegu oled, ja sinna, kuhu sa tahad jõuda. Organisatsiooni strateegilise mõtlemise
3)mikrogliia – kaitsefunktsiooniga 4)oligodendrotsüüdid – moodustavad müeliinikesta, reguleerivad neuronite varustust toitainetega 5)neurolemmotsüüdid Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni. Refleksikaare komponendid retseptor (refleksi alglüli, mis võtad vastu ärritusi organismi välis või sisekeskkonnast), aferentne lüli (juhib retseptord tekkinud erutuse refleksikeskusesse), refleksikeskus (juhtimis ja infotöötluskeskus neuronite kogumi kojul), eferentne lüli (lõpplüli, mis tagab reflektoorse vastuse) Tingimatud refleksid käitumisreaktsioonid, mis on kaasa sündinud, ilma et ümbritsev keskkond neile olulist mõju avaldaks. Alati ühesugune reaktsioon ühele ärritajale. Tingimatu refleksi närvimehhanisimid on pärilikud
ÜLESANDED Valgusüntees - Polüsoom – ribosoomide kogum, mis osaleb sama koostisega valgu tootmises 14. Lüsosoomid TEKE Golgi kompleksist „pungub“ lüsosoom EHITUS Ühekordse membraaniga põiekesed ÜLESANNE Lagundavad vananenud rakuosi ja rakku sisenenud aineid (fagotsütoos) PRIMAARED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Ensüümvalke on vaja isoleerida raku sisekeskkonnast SEKUNDAARSED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Lagundavad aineid 15. Golgi kompleks EHITUS Koosneb membraanidest ÜLESANDED Lüsosoomide teke Valgud omandavad kõrgemat järku struktuuris Osaleb rakumembraani uuendamisel (Osaleb taimede rakukesta moodustumisel) 16. Mitokonder EHITUS Välismembraan sisemembraan, millel harjakesed ehk kristad DNA,
2. Kuidas jaguneb inimese organismi närvisüsteem?somaatiliseks ja autonoomseks 3. Millised on somaatilise närvisüsteemi ülesanded inimese organismis? • juhib inimese organismis tahtele alluvaid liigutusi: • juhib inimese organismis skeletilihaste liigutusi; • saab informatsiooni meeleelunditest; • varustab närvidega vöötlihaseid ehk skeletilihaseid ja meeleelundeid. 4. Kuidas ja kust saab inimese organismi närvisüsteem informatsiooni? närviimpulsside kujul: • sisekeskkonnast ehk inimese organismist; • väliskeskkonnast. 5. Kuidas toimub erutuse juhtimine inimese organismi närvikeskustes? • erutus levib ühes suunas; (mööda refleksikaart) • erutuse juhtimine on aeglane; • suhteliselt kiire väsimus, mis on seotud erutuse ülekande häiretega; • erutuse levikut on võimalik pidurdada; • närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist. 6
taktikaliste turundusplaanide arendamisele ja meetmete rakendamise täitmisele ja kontrollimisele. Keskseks küsimuseks on turunduskompleksi juhtimine, millesse kuulub neli tegurit. Nendeks teguriteks on nii nimetatud 4P-d (product, price, place ja promotion), mis eesti keeles on toode, hind, koht ja edustamine. Turundusjuht peab efektiivse turundusmeetmestiku koostamisel arvestama paljude asjaoludega. Ta peab arvestada nii väliskeskkonnast kui ka sisekeskkonnast tulenevate piirangutega. Peamisteks sisekeskkonnast tulenevateks piiranguteks on ressursid, kulud, kogemused, eesmärgid ning kindlasti ka organisatsiooni nõrkused. Väliskeskkonnast tulenevateks piiranguteks on majanduslikud ja poliitilised tegurid. Samuti võib välja tuua demograafilised tegurid ning konkurentsist tulenevad tegurid. (Allen Matt: 2012) Turundusstrateegia on väga kompleksne kontseptsioon mis seondub mitmete
organismi käitumist. Inimese närvisüsteemi ehitus Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks, kuigi nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimunud. Need osad on kesknärvisüsteem (KNS), mis koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS)
reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks, kuigi nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimunud. Need osad on kesknärvisüsteem (KNS), mis koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS).
Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju (suuraju, vaikeaju, piklikaju, keskaju, vaheaju) ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on
o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos · Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) 7. Närvisüsteem... · ...funktsioon: o Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi o Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. o Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi) · Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess
TÖÖS Missioon: KUIDAS? miks ettevõte eksisteerib. Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust.Olevikku? vaatav Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Võib olla ka realiseerumatuTulevikku vaatav Äridevinitsioon nt mis sektoris ma olen-strateegia See, kuidas äri tegutseb- see peab olema seotud organisatsioonivõrgustikuga SWOT- ohud ja võimalused väliskeskkonnast, võimalused ja nõrkused-sisekeskkonnast TÖÖS alternatiivide väljatöötamine: individuaalne- miks on parem kiirus- miks halem- jääb kahe silma vahele Grupiviisiline: ajurünnak-rühmitamine Gordoni meetod- asjale vaatamine kõikide asjaosaliste silmade läbi- kliendid ja partnerid, konkurendid, firmatöötajad Faasivahetuse meetod- ideede genereerimine ja kritiseeerimine poolte vahetusega 4. tund II Osa Organiseerimine. Struktuur 1. Lickerti süsteemid näited 1 ja 4
Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega, tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline.
kooskõlas keskkonna võimaluste ja ohtudega, st. on üks kavandamise viise. Leimann: pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. NB! Strateegia, organisatsiooni ja keskkonna seos- sisu seisneb selles, et strateegia toimimine või ebaõnnestumine toob organisatsiooni sisekeskkonda infot organisatsiooni väliskeskkonnast ning strateegia olemus viib organisatsiooni sisekeskkonnast infot väliskeskkonna huvigruppidele (näit. juhtide väärtused saavad klientidele ja konkurentidele selgeks läbi selle millist strateegiat - tegutsemise põhimõtteid - ning taktikat organisatsioon kasutab). Strateegilises juhtimises eristatakse strateegiaid 4 tasandil: globaaltasand, korporatsiooni tasand, äritasand, funktsionaaltasand. Iga tasand tegeleb erinevat tüüpi põhiprobleemi ehk küsimusega: • Korporatsioonitasand: Kus äris me peame olema?
abinõude otsustamist. 3) Arusaamad inimsuhetest Iga kultuuri keskmes on arusaamad sellest, missugune on sobilik viis indiviididel omavaheliseks suhtlemiseks, et grupp oleks turvaline, mugav ja produktiivne. Kui sellised arusaamu ei ole, siis on tegemist anarhiaga ning sotsiaalse regulatsiooni puudusega. Kui enne kirjeldasime grupi suhteid välise keskkonnaga, siis nüüd vaatleme arusaamu grupi enda olemusest ning grupiliikmete loodud sisekeskkonnast. Millised probleemid tuleb lahendada? Arusaamad suhetest peavad iga liikme jaoks lahendama neli põhiprobleemi: 1) Identiteet ja roll – kes ma peaksin siin grupis olema ja missugune saab olema minu roll? 2) Kontroll ja mõjuvõim – kas minu kontrolli ja mõjuvõimu vajadused saavad täidetud? 3) Vajadused ja eesmärgid – kas grupi eesmärgid sobivad kokku minu vajadustega? 4) Tunnustamine ja lähedus – kas mind tunnustatakse, austatakse? Kas ma meeldin
Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz. Ravimisel võib kasutada ka tingitud reflekse - inimesel kujundatakse refleks, et üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. NÄRVIPROTSESSID Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla: · üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele;
Lisajoonis: Elutsükli kulude selgitus (originaalkeeles) LISAMATERJAL Enamik projekte saab alguse probleemi(de)st, millele hakatakse otsima lahendust. Seega projektiprotsess on sageli probleemi(de) lahendamise protsess: probleem põhjused ideed ideede teostatavuse uuring lahenduse valik heakskiitmine planeerimine teostamine lõpphinnang Organisatsiooni vaatekohalt võivad probleemid (täpsemalt nende allikad) olla: · sisesed (sisekeskkonnast tulenevad), · välised (väliskeskkonnast tulenevad, milles ettevõtete jaoks põhiline TURG). Kooperentsi ja võrgustumise paradigmas ei pruugi see klassikaline jaotus ,,töötada"! Probleem on lahknevus soovitava (tuleviku)seisundi ja olemasoleva seisundi vahel. Probleemi analüüsimisel tuleks leida vastused järgmistele küsimusele: 1) mis on valesti? 2) miks? 3) kuidas oleks võimalik probleem lahendada ja edaspidi selle tekkimist ennetada?
Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat”. 29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? SWOT analüüsi eesmärk on selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Lisaks sellele SWOT analüüs annab lugejale võimalus haarata kiiresti kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon. S – strenghts – tugevused W – weaknesses – nõrkused O – opportunities - võimalused T – threats – ohud 30. Selgitage Juhtimine eesmärgi kaudu põhimõtet. Tegutsemisviis organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel,
tasandil. Kui uus strateegia on valminud tuleb kavandada selle elluviimiseks sobiv organisatsiooni struktuur ja kontrollsüsteem, teha muudatusi juhtimisstiilis, organisatsiooni kultuuris, personalijuhtimises, kontrollsüsteemides, infotöötluses ja süstematiseerimises. Situatsiooni analüüsiks kasutatakse tavaliselt SWOT-analüüsi, mis võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning sisekeskkonnast tulenevad organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed. 3 STRATEEGIA PLANEERIMINE Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Oluline on välja valida strateegia, mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemal viisil, arvestades seejuures ka erinevate valikute riskantsust. Strateegia
Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia- kuidas teostada äritaseme stateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressurssside ja finantsstrateegiad. Küs:"Kuidas me toetame äritasandil strateegiat" 29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? Aitab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Selline analüüs on vajalik kõigile organisatsioonidele, kuid eriti neile, kes tahavad rahvusvahelisele turule minna Sisemised faktorid- tugevused ja nõrkused Välismised- võimalused ja ohud 30. Selgitage Juhtimine eesmärgi kaudu põhimõtet. Tegutsemisviis organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud orgnisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma
lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. Aju tüveosas asuvad · Retikulaarformatsioon (võrkmoodustis), koosneb närvirakkudest ja
Inimese võime tunnetada oma keha liikumist. Kirjelda põgusalt iga meelesüsteemi puhul, millist tüüpi stimulatsiooni see süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis? Põhimõtteliselt võtavad kõik meeled vastu nii füüsilisi kui keemilisi stimulatsioone väliskeskkonnast. Meeleretseptoreid jaotatakse stiimuli päritolu alusel kas stiimul pärineb väliskeskkonnast või stiimul pärineb sisekeskkonnast. Stiimuli laadi põhjal liigitatakse sensoreid kas valgusele, mehaanilisele stiimulile, keemilisele stiimulile või temperatuurile reageerivateks. Silma mõjutab enam valgus, mehaaniline stiimul, maitsmismeelt keemiline stiimul, temperatuur, mehaaniline stiimul, kuulmist mõjutab mehaaniline stiimul,puutetundlikus temperatuur, mehaaniline stiimul. Tasakaalumeelt mõjutab mehaaniline stiimul. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme.
proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne. Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare.
Nimetatakse sünapsiks. · Valuvaigistid blokeerivad rakkudevahelise erutuse ülekande, seega ei likvideeri valu põhjust, vaid valu tunde. · Alkohol, nikotiin, narkootikumid võtavad mediaatoraine koha üle ning hiljem ei suuda organism ilma selle aseaineta funktsioneerida. · Õppimine toimub närviimpulsside moodustumise alusel. Tingitud refleks. Meeleelundid · Võtavad välis- või sisekeskkonnast infot ning edastavad selle. · Ärritus peab olema piisavalt tugev. · Kohastumine ehk adaptatsioon meeleelund harjub signaali teatud tugevusega ega reageeri sellele enam või ei reageeri nõrgemale signaalile. Ei kohane valumeel. · Silmad, kõrvad (seal on ka tasakaalumeel), nina, keel, nahk, siseelundite retseptorid. Sisenõrenäärmed ehk hormoonsüsteem. Hormoonid on sisenõrenäärmete poolt eritatavad keemilised signaalained.
polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja maitsete maailm on kokku pandud vastavalt viiest maitsest ja mingist piiratud arvust lõhnadest ... -> lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ...
Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne
sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. (Innervatsioon on närvidega varustamine) · Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 108. Seljaaju välisehitus: kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele.
töötleb taju abil kogutud teavet ning süstematiseerib seda. (Tankler, M. 32) Kognitiivse arengu alla kuuluvad tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks võime lugeda taju ja selle arengut, tähelepanu ja selle arengut, mälu ja selle arengut, mõtlemist ja selle arengut, keelt ja kõne ning kõne arengut. Samuti kuuluvad kognitiivse arengu alla ka mäng ja õppimine koos õppimisteooriatega. (Tankler, M.) Tunnetusprotsessid Taju ja taju areng Taju abil saab organism välis- või sisekeskkonnast informatsiooni. Sellel informatsioonil on tähtsus psüühika arengu ja funktsioneerimise jaoks. Laps võtab meeleelundite abil vastu tajukujundi ja tõlgendab seda mälule toetudes. Tajukujundit võib võrrelda fotoga- konkreetne hetk ajas ja ruumis. Ka kümme fotograafi võivad samast kohast erinevad fotod saada, võivad ka erinevate inimeste tajukujundid teineteisest erineda. Meeleelundid on aktiivselt tegevuses ärrituste vastuvõtmise, nende analüüsiga, seega taju on alati aktiivne
objektid omandavad erilise sära, salapära või tungivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile. 2) ruumitaju häire - mikropsia (micropsia, lilliputian hallucination) - objekte tajutakse tegelikkusest väiksemana - makropsia (macropsia) (objekte tajutakse tegelikkusest suuremana) - värvitaju häirumine 3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud.
käituda). Strateegilise juhtimise tasandit: 1) korporatsioonitasand (ehk ettevõtte-) - mis äris me oleme. 2) äritasand - kuidas me konkureerime. 3) talitlustasand (funktsioonaaltasand) - kuidas me toetame ärotasandi strateegia. - SWOT-analüüs - situatsioooni analüüs, mis võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused nin organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Strateegiline suund Kasv Taandumine Stabiilsus - Kontsentratsioon - Saagikoristus - Diversfikatsioon - Saneerimine - Horisontaalne - Likvideerimine integratsioon
murdub igasugune väliskeskkonna mõju. AISTINGUD AISTINGU MÕISTE Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnutuse lihtsaimaks vormiks,milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus,temperatuur,värv,heledus, valjus,suurus,maitse,lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast,kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast.Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. lihtsalt tõlgendades on aisting meelelise tunnetuse lihtsamaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv , suurus, maitse, lõhn ja muu meid ümbritsev nähtus (taju). See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele-
osmootsest rõhust. Hüpertoonilisele lahusele vastandub hüpotooniline lahus. Isotooniline- võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Isoosmootne lahus on näiteks füsioloogiline lahus, kui seda võrrelda vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud eritavad tsütokiine, mis aktiveerivad omakorda teisi tappurrakke ning takistavad rakus viiruste paljunemist raku apoptoosiga ehk raku programmeeritud surmaga. T-rakud liiguvad nakatunud rakule väga lähedale ning signaali toimel vabaneb T-rakkudest perforiinproteiin, mis kaltsiumioonide toimel kinnitub sihtraku plasmamembraanile. Selle tulemusena läheb rakk apoptoosi.
Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast Eksteroretseptor- võtavad vastu ärrituse väliskeskkonnast Interoetseptor- võtavad vastu erutust sisekeskkonnast Proprioretseptor- võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest, liigesekihnudest Sünaps- kontaks kahe neuroni vahel Neuromuskulaarne sünaps- motoorne närvilõpe vöötlihases e motoorne lõpp-plaat Refleks- närvisüsteemi vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele Refleksikaar- on närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel moodustunud
Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast Eksteroretseptor- võtavad vastu ärrituse väliskeskkonnast Interoetseptor- võtavad vastu erutust sisekeskkonnast Proprioretseptor- võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest, liigesekihnudest Sünaps- kontaks kahe neuroni vahel Neuromuskulaarne sünaps- motoorne närvilõpe vöötlihases e motoorne lõpp-plaat Refleks- närvisüsteemi vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele Refleksikaar- on närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel moodustunud
KNS ehk kesknärvisüsteem Peaaju Kontrollib ja reguleerib Seljaaju kogu elutegevust PNS ehk perifeerne närvisüsteem Üle kogu keha laiali Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e. süsteem tundenärvikiude KNS
lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit (nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid) Sissejuhatus psühholoogiasse 43 Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid (7?, 350 eri tüüpi retseptorit?) haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Sissejuhatus psühholoogiasse 44 Informatsioon keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Sissejuhatus psühholoogiasse 45 Motoorika Luud
· Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtte tegevust mõjutab, kuid mida me ise otseselt mõjutada ei saa SWOT-analüüs Väliskeskkonna analüüs Sisekeskkonna analüüs · Olukorra analüüsimiseks kasutatakse tavaliselt SWOT-analüüsi. · SWOT analüüs (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats) on · tugevuste, nõrkuste, · võimaluste ja ohtude süsteemne vastandamine. · Tugevused ja nõrkused tulenevad sisekeskkonnast · Võimalused ja ohud tulenevad väliskeskkonnast · Turu üldiseloomustus, turu suurus, ettevõtte turuosa · Turu geograafiline paiknemine · Turu trendid kuidas turg on viimastel aastatel muutunud mis on olnud põhjused · Turu segmentide ja nisside analüüs · Edutegurid antud valdkonnas · Rahuldamata nõudlus · Kas tegemist on sesoonse või pideva nõudlusega · Kas valitud turg on hinnatundlik
Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz. Ravimisel võib kasutada ka tingitud reflekse - inimesel kujundatakse refleks, et üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla:
Kontakti kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust. e) Refleks - on närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. f) Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga.
annaabi.ee 
