50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nelik
Õppematerjali autor
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos
rakumembraanide valke nii, et organism peab oma rakke võõrasteks sissetungijateks. Allergia – immunsüsteemi reaktsioon organismile ohutule ainele. Allergeenid – allergiat esile kutsuvad tegurid. Allergilisi reaktsioone põhjustavad lümfotsüüdid. Sageli on allergiline reaktsioon väga kiire. Kiire reaktsioon põhineb sellel, et organism on varem selle allergeeniga kokku puutunud ja selle vastu on tekkinud antikehad. Kui allergiline inimene puutub uuesti kokku sama allergeeniga, käivitab antikeha valgelibledes põletikku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, mis väljendub näiteks turse ja sügelusena. Sümptomid sõltuvad sellest, millises organismi osas allergiline reaktsioon toimub. Põhjuseks võivad olla inimeste muutunud elutingimused ja pärilikkus. Äratõukereaktsioon – immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu.
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelr
kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude
· On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena.
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (k
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid