aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel eraomandi tingimustes ning see omakorda jättis ettevõtete juhid ja omanikud sageli ilma adekvaatse infota. Sisekontrollifunktsioon rajati esmalt avalikus sektoris, kuna leiti, et seal puudus raha kasutamise üle piisav kontroll ning ettevõtted kasutasid võimalust küsida rohkem eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid. Siseauditi vajadus tulenes ka sellest, et organisatsioonistruktuurid muutusid keerulisemaks, majapidamised kasvasid ning laienes nende geograafia. See aga muutis ülevaate saamise tegevusest keerulisemaks. Siseaud funktsioon on avalikus ja erasektoris rakendatud selleks, et saada objektiivsemat ülevaadet sellest, mis toimub ettevõtte sees. Kuigi avaliku ja erasektori tegevused on olemuselt küllaltki erinevad, ei erine siseauditi funktsioon neis oluliselt.
Kontrolltöö. Sisekontrolli üldstandardid, siseauditi ülesanded, selle strateegiline plaan,auditi planeerimisel tuleb arvesse võtta ..., sisekontrolli tulemuslikkuse alused on ...
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja
2) Tagasiside algab madalamast tasemest ja liigub üles välja 3) Horisontaalliin üksuste ja töötajate vahelised sidemed, suhted jne. Käsuliin töötab üldjuhul hästi. Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega kontroll/kontrollimine, mida kasutatakse väga laialdaselt ja suvaliselt (sisejärelevalve, kontroll-komisjon jne)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara.
juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi. 1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11 kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile. Sisekontrolli süsteem on org-i kõike hõlmav ehk see ei ole mehitatud struktuuriüksus, see on süsteem
perioodil, mil need toimusid · arvestuse andmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel reageeritakse neile adekvaatselt. Sisekontrolli süsteemitase võib oluliselt varieeruda, kuid alati säilib teatud oht, et sisek.süsteem ei kõrvalda kõiki olulisi vigu. Süsteemi hindamisel peab audiitor veenduma kuivõrd hästi mõistab sisekontrolli vajadust ettevõtte juhtkond ning väärtustab siseauditi funktsiooni ning kuidas reageerib siseauditi tähelepanekutele. Mida tõhusam on audiitorettevõtte arvatse sisekontrollisüsteem, seda suuremal määral võib ta tugineda siseauditi töötulemustele. Siiski tuleks alati kriitiliselt suhtuda siseauditi töötulemustesse, sest audiitorettevõtja vastutab oma töötulemuste eest ise. Sisekontrolli süsteemi hindamisel võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks
Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute alustest Juhendaja: dotsent August Aarma Tallinn 2004 Peadirektor Peadirektori Peadirektori nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik Tturuteenuste Vlissuhete- ja Euroopa Haldusosakond ja ttu personali- Sotsiaalfondi sotsiaalse kaitse osakond osakond osakond
KESKKONNA- MINISTER 1 SISEAUDITI KANTSLER MINISTRI OSAKOND 7 2 NÕUNIKUD 5 AVALIKE SUHETE OSAKOND 4 MINISTEERIUMI NÕUNIKUD 6
sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist. OSAKONNAD Avalike suhete osakond Eurokoordinatsiooni osakond Finantsosakond Haldusosakond Infotehnoloogia osakond Kalamajandusosakond Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond Maaelu arengu osakond Personaliosakond Põllumajandusturu korraldamise osakond Siseauditi osakond Strateegiaosakond Taimetervise osakond Teadus- ja arendusosakond Toiduohutuse osakond Välissuhete osakond ÄITAH TÄHELEPANU EEST!
maavalitsused Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla Harju loodusalad Naissaare looduspark Pakri saar Rebala Muinsuskaitseala Rebala matkarada Jägala juga Tuhala
käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule: 1)Ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest, milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel; 3)Ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruanne koosneb riigi
Töötukassa on avalikustanud oma 2012 a majandusaasta aruande oma kodulehel. Uurides töötukassa majandusaasta aruandeid märkas autor, et sõltumatu vandeaudiitori aruande osa on jäetud avalikustamata. Võrreldes teise avalik-õigusliku asutusega Tallinna Ülikooliga selgub, et Tallinna Ülikool on avalikustanud ka audiitori hinnangu. (Tallina Ülikool 2012). Aastaaruande koostamisel järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mida kinnitavad oma kontrollides auditid. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa juhtorganitele kindlustunnet, et organisatsiooni tegevused on kooskõlas arengukava, strateegiatega ja seadustega. Samasuguseid asjaolusid kontrollib omakorda veel riigikontroll ja finantskontrolliosakond rahandusministeeriumist. (Eesti Töötukassa...2012:9) Audiitori kohustus on kinnitada raamatupidamise paikapidavust ja vastavust headele tavadele
eraldised reservkapitali eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks. Töötukassa eelarve valmistab ette töötukassa juhatus, siis juhatus esitab eelarve projekti koos seletuskirjaga nõukogule. Nõukogu arutab töötukassa eelarve projekti kahel lugemisel ja kinnitab selle hiljemalt 30 päeva jooksul riigieelarve jõustumisest. (Riigiteataja...2012) Kontroll on tugev, erinevate auditite poolt. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa juhtorganitele kindlustunnet, et organisatsiooni tegevused on kooskõlas arengukava ja strateegiatega ning rakendavad juhtumis- ja kontrollmeetmeid nõutaval viisil. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid, nt 2011 aastal teostas Euroopa Kontrollkoda kahel korral kontrolltoiminguid. Samuti kontrollib riigikontroll ja finantskontrolliosakond
Valitsemisalas on valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, avaliku teenistuse arendamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangetega seotud tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud ning sellekohaste õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet, Riigihangete amet, Statistikaamet. Marko Pomerants siseminister Valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine,
kirjalik. Aruande peamiseks ülesandeks on vahendada kõrgeimale juhtimisüksusele olulist, usaldusväärset ja kasutatavat informatsiooni kontrollimise käigus tehtud tähelepanekutest. Lisaks annab aruandlus kõrgeimale juhtimisüksusele kindlustunde, et kogu neile edastatav informatsioon on õige. (9, lk 15) Asutuse riskide hindamise aruande koostab siseaudiitor kõigi töögruppide riskide nimekirjade põhjal. Koos asutuse riskide hindamise aruandega esitab asutuse siseauditi eest vastutav isik asutuse juhile ka siseauditi aasta tööplaani projekti, milles teeb ettepanekud nende (üldjuhul kõrge riskiastmega) riskide osas, mille analüüsimiseks või maandamiseks on vaja kasutada siseauditit. KOKKUVÕTE Riskide juhtimine annab ettevõttele ja selle töötajatele teadmisi valdkonnaga seotud riskidest ning annab võimaluse selgemalt tajuda tegevust ähvardavaid ohte ning näha võimalusi nende vältimiseks,
kasutamise planeerimine ja korraldamine, riikliku koolitustellimuse kavandamine, pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi arendamine, avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast ning rahvusvaheline koostöö. Haridus- ja Teadusministeeriumi juhivad minister, kantsler ja kolm asekantslerit: kõrghariduse ja teaduse, noorte ja välissuhete ning üld- ja kutsehariduse asekantsler. Ministrile allub otse siseauditi osakond, kantslerile analüüsi-, rahandus-, riigivara-, õigus- ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja
välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. STRUKTUUR Välisministri alluvuses on ministri kantselei ja siseauditi osakond. kantsleri alluvuses: poliitika planeerimise osakond, protokolli osakond, diplomaatilise julgeoleku osakond, asekantsler poliitikaküsimustes (poliitikadirektori osakond, poliitikaosakonnad, pressi- ja infoosakond), asekantsler välismajanduse ja arengukoostöö küsimustes(välismajanduse ja arengukoostöö osakond), asekantsler Euroopa Liidu küsimustes (Euroopa Liidu osakond), asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes (juriidiline osakond, konsulaarosakond),
eetikakoodeks Hea kaubandustava Hea pangandustava ICOM'i muuseumide eetikakoodeks Hippokratese vanne Infotehnoloogia Kolledzi üliõpilase eetikakoodeks Järvamaa Puuetega Inimeste Koja eetikakoodeks Puhja Gümnaasiumi eetikakoodeks Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad Raamatukoguhoidja ja infotöötaja eetikakoodeks Raamatupidaja kutse- eetika koodeks Ragn-Sells'i missioon Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks Riigikontrolli audiitori eetikakoodeks Siseauditi hea tava Skanska EMV eetikakoodeks Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Spordieetika koodeks Tegevusjuhend ja eetikastandardid tantsuspordi kohtunikele Viipekeeletõlgi kutse- eetika nõuded Õe eetika koodeks Õiguskantsleri missioon, visioon, põhiväärtused Õpetajate maailmaorganisatsioon i Education International kutse-eetika deklaratsioon
tagamiseks vajalike meetmete (sealhulgas sanktsioonide) rakendamine; 3) [kehtetu RT I 2003, 15, 88 jõust. 1.05.2004] 4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis küsimustes ja instantsides nii siseriigis kui välismaal; 5) volituste andmine Eesti Panga esindamiseks kas teatud puhkudel või teatud küsimustes; 6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks; 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm
· Koosneb neljast liikmest · Nimetab ja kutsub tagasi nõukogu · Juhatusse kuulub Raul Malmstein (esimees) Kilvar Kessler Andres Kurgpõld Kaido Tropp Raul Malmsteini vastutab · Strateegia kujundamise · Üldjuhtimise ja juhatuse töö korraldamise · Kogu järelevalvetegevuse koordineerimise ja tõhusa toimimise · Institutsionaalse arengu ja siseriikliku koostöö koordineerimise · Töötajate koolituse korralduse · Välis- ja avaliku suhtluse ning väliskoostöö siseauditi korraldamise · Sisekommunikatsiooni toimimise eest Teiste liikmete vastutab · Kilvar Kessler vastutab finantsinspektsiooni turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning arengu eest · Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu eest · Kaido Tropp vastutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve ja siseteenuste toimimise ning arengu eest Struktuur
tollipoliitika kavandamine ja elluviimine; riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine; riigihangetealane tegevus; riiklik statistika; riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud riigiraamatupidamine; riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine; valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine; välistoetuste koordineerimine. [4] Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon
Konkurents Arengukoostöö Eelarve Majandus ja rahandus Laienemine Poliitikanõunike grupp Haridus ja kultuur EuropeAidKoostööamet Informaatika Tööhõive ja sotsiaalpoliitika Välissuhted Infrastruktuur ja logistika Energia ja transport Ettevõtlus Humanitaarabiamet ECHO Siseauditi teenistus Keskkond Kaubandus Tõlkimine Kalandus Üldteenistused Õigusteenistus Tervis ja tarbijakaitse Infoühiskond Euroopa Pettusevastane Personal ja haldus Amet Siseturg Eurostat Tõlketeenistus Ühisuuringute keskus Press ja teadaanded
2. Töötaja ei kasuta töölepingu kehtivuse ajal ega pärast töölepingu lõppemist isiklikuks otstarbeks ega anna kolmandate isikute kasutusse tööandja juures välja töötatud ja kasutusel olevaid infosüsteeme ega tarkvara, välja arvatud isiklike failide salvestamine ja e-kirjade saatmine mõistlikus ulatuses. 6.3. Tööandja ärisaladus on järgmine info: 6.3.1. klientide, koostööpartnerite, hankijate jms andmed; 6.3.2. personali andmed; 6.3.3. tööandja kommerts- ja muud lepingud, siseauditi raportid ning kogu muu dokumentatsioon; 6.3.4. rahalised operatsioonid ja tehingud; 6.3.5. tööandja finants- ja raamatupidamisnäitajad; 6.3.6. kasutatav tehnoloogia, töövahendid, osutatava teenuse kujundus, sisu ja sellega seotud dokumentatsioon ning teave iga liiki infokandjatel; 6.3.7. tööandja juhtorganite otsused ja korraldused; 6.3.8. muu info, mille konfidentsiaalsena hoidmisel võib tööandjal olla mõistlik huvi. 6.6
tehakse kulutusi ja finantseerimistehinguid" (riigieelarve.fin.ee/?id=10414) Riigieelarve täitmise kontroll ,,Riigieelarve täitmise kontrolli ja selle hindamine on Eestis eelkõige rahadusministeeriumi, riigiasutuste juhtide, siseaudiitorite ja riigikontrolli ülesanne". (riigieelarve.fin.ee/?id=10415) Iga riigiasutuse juhtkond vastutab oma valdkonna eest, riigiasutustes on ka sõltumatud siseaudiitorid, kes hindavad riigi raha tõhusat kasutamist. Suuremates riigiasutustes on siseauditi osakonnad. Need analüüsivad raha aksutamise efektiivsust ja mõistlikkust. Siseauditi eesmärk on anda juhile kindlustunne, et sisekontrolli meetmed tagavad riigieelarve otstarbeka ja seadusliku kasutamise. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond koordineerib siseauditit, hindab Euroopa Liidu struktuuritoetusi jm. välisabi taotlevate ja saavate isikute tegevust. Rahandusministeeriumis tegutseb ka Euroopa Liidu maksete osakond, mis vastutab
5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks [4]. 10 SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE Sisekontroll on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele [20]. Kontrolli teostatakse nii jooksvalt organisatsiooni protsessidesse sisse seatud mehhanismide kaudu kui ka konkreetseid auditeid läbi viies. Kui organisatsioonis on olemas siseauditi funktsioon, on just sisekontrollisüsteemi olemasolu, tema tõhususe ja õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse hindamine siseauditi ülesanne. Ehk siseaudit, mis on funktsioon, annab hinnangu protsessile sisekontrollile [3]. Sisekontrollisüsteemi hinnatakse lähtuvalt 5 komponendist: · kontrollikeskkond; · riskide hindamine; · kontrollitegevused; · info- ja kommunikatsioon; · seire [3].
7.Avalik halduse organisatsiooniline ülesehitus Siseministeeriumi osakonnad on : avalike ja välissuhete osakond; haldusosakond; infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond; korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond; migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond; personaliosakond; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond. Ministri pädevus: 1) Minister vastava ministeeriumi juhina: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
võimu. Ametniku mõiste avatakse avaliku teenistuse seaduses tema: a) töötamise (teenistuses olemise) koha - selleks on ametiasutus ja b) ametialase tegevuse iseloomu järgi - ametniku teenistussuhtele on iseloomulik avaliku võimu teostamine. Avalik võim ATS tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine: 1) ametiasutuse juhtimine; 2) riikliku[1] ja haldusjärelevalve[2] teostamine, samuti siseauditi[3] läbiviimine; 3) riigi julgeoleku[4] ja põhiseadusliku korra tagamine; 4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks; 5) süütegude menetlemine; 6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises; 7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; 5) teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid; 6) teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta; 7) teabe, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi; 8) isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta; 9) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust; 10) siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt. ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS Seaduse eesmärgiks on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Mis on isikuandmed? Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Nimeta delikaatseid isikuandmeid! Delikaatsed isikuandmed on:
Süsteemsed vead, kuna neid on palju ja neil on omadus korduda Mis on vigade analüüsimisel kõige olulisem? Leida vigade põhjused ja rakendada meetmeid, et vead ei korduks Kas vigade kohta on vaja pidada statistikat? Statistika pidamine on oluline, kuna see toob esile kvaliteedi arengu trendid ja aitab kaasa süsteemsete vigade avastamisele Millised eesmärgid on klienditeeninduse siseauditi läbiviimisel? Selgitada välja lahknevused ettevõtte praktika ja klientide ootuste vahel Mis on klienditeenindusstandard? Saabunud tellimuse täitmise korra ja kliendi teenindamise eesmärkide kirjeldus Klienditeeninduse elemente on vaja võimaluse korral mõõta ja registreerida mõõtmistulemused Mida tähendab „perfektne saadetis” (OTIF – On Time In Full)? Saadetis, millega seoses ei
Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:Kiri. Rahvusarhiivi juhised www.ra.ee Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine Organisatsioonid peavad olema teadlikud vajadusest Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus luua dokumendid seaduste kohaselt Dokumendihalduse ABC säilitada dokumente seaduste kohaselt Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi vältida riske dokumentide säilitamisel ja kasutamisel. Dokumendi- ja arhiivihaldus Arhiivipüsimaterjalide loetelu
et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vastavalt nende säilitustähtajale, suurte asutuste puhul ka struktuuriüksuste järgi ning järjestati nimistus kronoloogiliselt või temaatiliselt.
Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded, 2008 (uuendamisel) Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine, 2008 Isikuarhiivide korrastamine, 2007 Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine, 2007 Arhiivimaterjalide eksponeerimine, 2006 Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks, 2006 Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus, 2006 Ohuplaani koostamine, 2005 Digitaalse info hävitamine ASUTUSESISESED Dok. Halduse ALUSDOKUMENDID: ASJAAJAMISKORD: alusdok. Asutuse asjaajamise ja dh korraldamiseks. Kehtestab asutuse juht, selles määratakse vastutusalad. DOKUMENDILOETELU: asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või Saadud dok. haldamiseks dok.loetelu , mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, Säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE LIIGITAMINE: Dok
3) EP juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul, 4) EP asepresidentide, pearaamatupidaja, Pangainspektsiooni juhataja jt EP iseeseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul, 5) EP põhikirja, Pangainspektsiooni jt põhikirjade kinnitamine, 6) EP eelarve kinnitamine ja täitmise järelvalve, 7) EP tegevuse sisekontrolli määramine, siseauditi tööplaani kinnitamine, siseauditi tulemuste alusel otsuste tegemine, 8) aastaaruande läbivaatamine ja esitamine Riigikogule, 9) uute rahatähtede ja müntide käibelelaskmine, nende nimiväärtuste kujundamine, 10) iseseisvate allasutuste asutamise, reorganiseerimise ja likvideerimise otsustamine EP presidendi ettepanekul, 11) EP strateegilised küsimused. EP tegevust juhib EP juhatus, kelle esimeheks on president. EP presidendi nimetab ametisse EV president EPN ettepanekul 5 aastaks. EP president
MÕISTED Magistritöös kasutatavad mõisted pärinevad hädaolukorraks valmisoleku seadusest, arhiiviseadusest, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" ning Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev
ühingujuhtimise tavasid. Hea ühingujuhtimise tava töötati välja fi, börsi ja turu esindajate koostöös, see äriühingu õiguse jaoks kokku pandud reeglite süsteem, aitab juhtida iga äriühingut, mitte ainult panka www.fi.ee Kuivõrd sisekontroll kõige laiemas mõistes on sedusega ette nähtud, siis seadusega on paika pandud ka, kuidas need paika saavad. Nõue on, et finantsinspektioon peab teadma kandidaate enne, kui nad ametisse valitakse. Täpsemalt reguleeritud siseauditi põhimääruses. Võivad tutvuda kõikide krediidiasutuste dokumentidega. Õigus järgida erinevaid protseduure, ka nt turvasüsteeme. Reeglid, mis aitavad siseauditit. Kui lähete esimest korda pangakliendiks, siis kahe teenuse kasutamise juures peab teller tegema üle kahekümne operatsiooni. Nt telleril on väiksemad õigused meie kohta, kui nt laenuhalduril. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine Erinormid võrreldes tavalise AS-ga Krediidiasutust ei saa ümber kujundada.
Sisekontrolli süsteemi tase võib varieeruda suurtes piirides ja seetõttu säilib alati oht, et ta ei kõrvalda olulisi vigu. Sisekontrolli hindamisel peab audiitor selgitama välja, kas juhtkond mõistab selle olulisust ning väärtustab antud tegevust ja kuidas juhtkond reageerib sisekontrollisüsteemist laekuvale infole. Mida efektiivsem on audiitori arvates sisekontrollisüsteem seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda siseauditeerimise töötäitja tulemustele. Siseauditi tulemustesse tuleks siiski suhtuda kriitiliselt, sest ka tõhus sisekontrollisüsteem ei saa asendada sõltumatu audiitorettevõtja tähelepanekuid ja järeldusi. Auditi lõppjärelduste eest vastutab audiitorettevõtja. Sisekontrolli hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud meetodid. Infovooks nim. Auditeerimise seiskohalt
o Avalik juhtimine- Haridus- ja Teadusministeerium tegutseb strateegilise planeerimisega: --Ta on sõnastanud oma eesmärgi: Eesti teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ja konkurentsivõime ning tõhusa arengu. -Ning ta on koostanud arengukavasid oma eesmärkide saavutamiseks. korraldab nende rahastamise ja elluviimise Samuti tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium tulemusjuhtimise ja auditeerimisega: Tal on siseauditi osakond. Ta tegeleb personali töö analüüsimise ja juhtimisega. Ta teostab riikliku järelevalvet õppe- ja kasvatusasutuste üle ning samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 11 allasutust (nt. Keeleinspektsioon), lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende
arhiivi järelevalve all ning kuuluvad kogumisallikate hulka. Käsitlusalaks tugifunktsioonid ja nende hindamine: Arhiivimoodustaja ja haldusala tegevuse korraldamine; Infoallikate ja infotehnoloogia haldamine Töö ja teenistussuhted. Töötervishoid ja tööohutus Finantsplaneerimine ja raamatupidamise arvestus Varade haldamine ja hooldus Suhtekorraldus Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi raames Juhis on abimaterjal avaliku sektori siseaudiitoritele asutustes asjaajamise ja arhiivitöö alaste auditite tegemisel. Vananenud juhis. Seadused muutunud vahepeal. Käsitleb digitaalset dokumendihaldust minimaalselt. Juhist saab kasutada ühe asutuse, struktuuriüksuse või asutustegrupi asjaajamise ja arhiivitöö iseseisva teemana auditeerimisel. Digitaalse info hävitamine Digitaalandmete hävitamise üldine soovituslik juhendmaterjal. Juhend käsitleb digitaalandmete
kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamises ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Osakonnad: 1) kunstide osakond; 2) meedia ja autoriõiguste osakond; 3) spordiosakond; 4) eelarve- ja majandus-osakond, arendusosakond; 5) üldosakond; 6) välissuhete osakond, kultuurilise mitmekesisuse osakond; 7) kultuuri-väärtuste osakond; 8) siseauditi osakond; 10) avalike suhete osakond. Anne-Ly Reimaa, EV kultuuriministeeriumi asekantsler ,,powerpoint" Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. + TUTVUDA: Eesti Linnade Liidu koduleht (http://www.ell.ee) Vabariigi Valitsuse koduleht (http://www.valitsus.ee ) Maaomavalitsuste Liidu veebileht (www.emovl.ee) EV Kultuuriministeeriumi koduleht (http://www.kul.ee) Valla- ja linnaeelarve seadus 4. AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK
3. konkurentide analyys. 4. keskkonna yldiste muutuste analyys, mis v6ib panka m6jutada nii pos. kui neg. Seega peab analyys andma visiooni koostajatele loendi m6istlikest eeldustest, millest strateegia kujundamisel l2htuda. M6neti probleemsem on saada ylevaade panga reaalsetest v6imalustest . Selle valdkonna info kipub olema yldisem ja ebat2psem ja sageli l2htutaksejuhtide kogemustest. Kasutusel on ka efektiivsemad hindamisv6tteid, millest peamine on siseaudit. Siseauditi enamlevinud primaarsem ylesanne on riskide hindamine. Kuid rohkem on hakatud kasutama ka systeemi- ja protsessiauditit. Hinnangute kujundamisel on juhtkonna oluliseks abivahendiks SWOT analyys. Analyys sisaldab hinnangut neljale valdkonnale. Kaks sisemist ja kaks v2limist. Sisemised: org. tugevad kyljed, org. n6rgad kyljed. V2limised: ohud, mis v6ivad tekkida keskkonna muutustest ja tekkivad v6imalused seoses keskkonna arenguga. Myygiplaan.
oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; 13) teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid; 14) teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta; 15) teabe, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi; 16) isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta; 17) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust; 18) siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt. Juurdepääsu piirangu saab kehtestada asutuse juht ja see peab olema kindla tähtajaline. 36
3. Lepinguline lähenemine - annab parteritele võimaluse reguleerida oma suhet eraõiguslike lepingute kaudu Kohaldatav õigus. Seadusest tulenev Seadusest tulenev, kehtib sõltumata tehingutest. Abieluga seotud õigusnormid ei ole kohaldatavad muutub ajas Krediidiasutuste seadus § 84 lg 2 (Krediidiasutusega seotud isikud) (2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad. Lepingust tulenev Lepingust tulenev, põhineb üksnes sõlmitud lepingutel. Lepinguline õigus "vaikiva" või "konkludentse" kokkuleppe alusel. Kooselu pooled on vabad omavahelisi suhteid lepinguga reguleerima. Lepingud ei ole heade kommetega vastuolus, kui nad reguleerivad kooselu abieluväliseseksuaalsuhte eest tasu? Kokkulepe truuduse suhtes?
7) audiitori valimine, auditeerimistulemuste läbivaatamine ja keskkonnaministrile esitamine; 8) auditikomitee moodustamine ja selle reglemendi kinnitamine, et tagada nõukogu nõustamine raamatupidamise korraldamise, välis ja siseauditeerimise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise asjus; 9) siseaudititalituse põhimääruse, aastatööplaani, eelarve, koosseisu, siseauditi protseduuri ja siseaudititalituse juhataja ametijuhendi kinnitamine ning siseaudititalituse juhatajaga töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks nõusoleku andmine; 10) töötajate palgaastmestiku kinnitamine; 11) laenuvõtmise lubamine; 12) vara kasutusse andmise ja võõrandamise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhul. (8) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu
9 Kasutatud infoallikad [1] Tiiu-Reet Kõrven ,,Asjaajamine", Tallinn 2005 [2] Tiiu-Reet Kõrven ,,Dokumendihaldus", Külim 2006 [3] Jelena Rootamm-Valter "Asjaajamine", Vastus 2000 [4] Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, Plankide vormid (online), http://www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/plankide-vormid, (24.09.2008) [5] Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi juhis. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus (online), http://www.ra.ee/juhised/auditjuhis.pdf, (24.09.2008) [6] Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi juhised. Dokumendi- ja arhiivihaldus (online), http://www.ra.ee/juhised/dhjuhis.pdf, (24.09.2008) [7] Rahvusarhiiv, Dokumendihalduse ABC (online), http://www.ra.ee/abc, (24.09.2008) 80
korrastamine kontrolli mine siseauditi Ohuplaani Arhivaalide käigus koostamine üleandmine Käsitlusala 2 Juhise normatiivne keskkond
Puudus: Potentsiaalne huvide konflikt nõukogu vs juhatus 9. Nimetage vähemalt 2 auditikomitee ülesannet? Auditikomitee – monitoorib ettevõtte finantsaruandlust, mittefinantsnäitajate avaldamist, sisemisi kontrollisüsteeme ja riskijuhtimist. Ülesanded: Peab 1. Koosnema ainult sõltumatutest liikmetest. 2. Omama piisavaid teadmisi finantsarvestusest, arvestusest, auditeerimisest ning juriidikast. Vähemalt kahel liikmel võiks olla finantsalane taust. 3. Monitoorima siseauditi tööd. 4. Omama piisavalt ressursse oma kohustuste täitmiseks. 5. Omama juhtkonna tuge oma tegevusele. 6. Omama õigust uurida nendele ülevaatuseks toodud juhtumeid. 7. Omama õigust palgata audiitoreid, hinnata nende sõltumatust, hinnata auditi kulutõhusust. 8. Kohtuma audiitoritega ilma juhtkonna kohalviibimiseta. 9. Omama õigust vaadata üle auditi ja finantsaruandeid, esitada küsimusi ning hinnata aruandluse kvaliteeti ning läbipaistvust. 10
haldusekandjate üle teostatav järelevalve. Riikliku järelevalve all mõistetakse avaliku korda ähvardava ohu ennetamiseks halduses. Riiklik järelevalve võib olla sisekontroll (valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks). Sisekontrolli siseauditi korraldamisega tegeleb rahandusministeerium. Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse sisekontrolli süsteemi olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. o Enesekontroll Diskretsioon Administratsiooni pädevus vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Riigivõimu teostamisel vastavatele organitele üle antud otsustamisõigus, nt seadusandlus-,
3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. Kontrollimisel lähtub Riigikontroll audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest. NB! Munitsipaalvara osas juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ei kontrollita, riigivara osas leiab aset ka tulemuslikkuse kontroll. Riigikontroll teeb KOV üksustega ning Vabariigi Valitsusega valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste osas koostööd sisekontrolli ja siseauditi arendamise alal. 3.3. Õiguskantsleri järelevalve PS § 139 lg 1: õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [...] KOV õigustloovate aktide PS-le ja seadustele vastavuse üle. ÕKS sätestab, et õiguskantslerile saadetakse kõigi KOV-de õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest või jõustumisest. Õiguskantsler teostab järelkontrolli, kui pidevat abstraktset normikontrolli kehtivate määruste üle
annaabi.ee 
