Põllumajandusministeerium Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral Põllumajandusministeerium · Helir-Valdor Seeder Põllumajandusministeeriumi tutvustus Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264. Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldami
Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaits
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts Eesti Mesinike Liit Eesti Piimaliit Eesti Põllumeeste Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Eesti Seemneliit Ees
11) esitab arvamusi ja ettepanekuid teiste ministeeriumide poolt ette valmistatud ministeeriumi valitsemisala puudutavate osakonna tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide kooskõlastamisel; 12) täidab muid ministri poolt antud ühekordseid ülesandeid, mis ei sea ohtu siseaudiitorite funktsionaalset sõltumatust. KESKKONNA MINISTEERIUM 1 RIIGI OSALUSEGA HALLATAVAD VALITSUS- TULUNDUS- JA SIHTASUTUSED RIIGIASUTUSED ASUTUSED JA ÄRIÜHINGUD RIIGIMETSA 8 12
Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping. 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas (Vabariigi Valitsuse seadus) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium: Riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse,
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit
6) Millised võimalused on elanikel osaleda linna/valla kohaliku elu kujundamisel? + TUTVUDA: EV Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2010-2013 (http://www.siseministeerium.ee/valitsemisala-arengukava- 2010-2013) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse koduleht (http://www.smit.ee) Politsei- ja Piirivalveameti koduleht (http://www.politsei.ee alates 01.01.2010) EV Siseministeeriumi koduleht (http://www.siseministeerium.ee/) 3. VALITSUS, MINISTER, MINISTEERIUM, MINISTEERIUMI JUHTIMINE Vabariigi Valitsuse seadus Tippjuhtide konkurentsimudel (http://www.avalikteenistus.ee/public/Kompetentsimudel.pdf) Nimeta 5 kompetentsi, mis tippjuhil kindlasti olemas peaks olema 1) Usaldusväärsus: teenib rahvast, austab avaliku teenistuse eetikat, austab õigusriigi põhimõtteid. 2) Visiooni omamine: kujundab visiooni, selgitab strateegilisi valikuid, seab eesmärgid. 3) Innovaatilisus: arendab ennast, arendab organisatsiooni ja rakendab uuendusi
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse prints
Kõik kommentaarid