Välisministeerium (0)

Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad

Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Rahvusvaheliste suhete alused Iseseisev töö Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3

Ühiskond

Ühiskonnaõpetus - poliitika

7. Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 8. Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister; Põllumajandusministeerium 9. Jürgen Ligi Rahandusminister; Rahandusministeerium 10. Siim Valmar Kiisler Regionaalminister; Siseministeerium 11. Ken-Marti Vaher Siseminister; Siseministeerium 12. Hanno Pevkur Sotsiaalminister; Sotsiaalministeerium 13. Urmas Paet Välisminister; Välisministeerium Vabariigi valitsus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim. RaplamaaValitsus korraldab näiteks riigivarade haldamist, põllumajandustoetuste jagamist, kutsekoolide toimimist jne. · Peaminister on kõige tähtsam valitsuse liige tema esindab valitsust ja juhib selle tegevust. · Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus.

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

Majanduslik koostöö, Rahvusvahelised lepingud, Avalik arvamus. Eesti välispoliitika eesmärgid: Julgeoleku kindlustamine; rahvusvaheliste suhete stabiilsus; Eesti majanduse toimimise tagamine; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine; luua demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium. Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti: 1. Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. 2. Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast

Avalik haldus

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Osce üro nato

Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle alu

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin