barjääri Reguleerides membraanide selektiivset läbilaskvust on võimalik reguleerida ka metabolismiraja varustamist lähteainetega ja produktide eemaldamist Hormonaalne regulatsioon Keerulisemate organismide rakkude funktsioneerimise kontrollmehhanismid on tihedalt seotud teistest kudedest ja organitest saabuvate signaalidega Rakuväliste signaalide edastamist rakku ja vastava rakusisese muutuse genereerimist nimetatakse signaali ülekandeks Rakuvälised signaalmolekulid hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku ja interakteerub seal vastava valgulise retseptoriga
rasvlahustuvate vitamiinide üleannustamine, veel eriti vitamiin D!!!) b) vesilahustuvate vitamiinide ülehulk põhjustab muutusi kehalõhnades või muutusi kehaeritiste värvuses. Vitamiinide varud kehas: rasvlahustuvate varud on maksas ja rasvkoes ja nende varude pikkus poolest aastast kuni 3-ni, vesilahustuvate varud on valkkompleksidega veres ja maksas, nende varud on 2-st nädalast paari kuuni. Hormoonid On signaalmolekulid, mis toimivad vastavate retseptoritega rakkudele ja mis kutsuvad esile vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4. Vahendatud mõju läbi ensüümide a) läbi ensüümide hulga b) läbi ensüümide aktiivsuse 5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1
fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast. 3) Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); Vastus: Steroidid on tsüklilised ühendid. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul
ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete ladestumine muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon: Rakukestast pärinevad signaalmolekulid, mis kaitsevad taime patogeenide vastu ja, mis mõjutavad taime kasvu ja arengut. Rakukest kaitseb rakku siserõhu ehk turgoni eest. Koostöö teiste organitega Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Enamik rakukesta komponente transporditakse kohale Golgi kompleksist. Tselluloos sünteesitakse ja väljutatakse membraanseoselise ensüümikompleksi poolt. See kompleks saab vajalikud substraadid raku tsütoplasmast. Kasutatud kirjandus http://cellbio.ebc
polüpeptiid membraani läbib; topoloogia määratakse ära Eris sünteesi käigus. Signaali transmission ehk signaali edestamine sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni. Signaali transduktsioon on protsess, mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele).
annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad energiarikkad energiaallikaks ja varuks RASVAD glütseroolist ja rasvhapetest tahke või vedel erinevad rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapped Küllastumata ainult üksiksidemed rasvhapped peamiselt loomsetes üks või mitu kaksiksidet rasvades taimsetes rasvades toatemperatuuril tahked toatemperatuuril vedelad
kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis
Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest. Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine. Signaalmolekulid Lähteaine Jan Jakobson
valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Valgu kvaternaarstruktuur-kahe või enama terts. aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Süsivesikute ülesanne organismis:1.energiaallikas ja varuaine(süsivesikud).2.ehitusmaterjal(tselluloos).3.kaitse(kitiin).4 .lähteaine(Glükoos/süsivesikud) Lipiidide ülesanne organismis:1.varuaine(rasvad).2.energiallikas(lipiidid).3.ehitusmaterjal(fosfolipiidid).4.k aitse(lipiidid koonduvad org. ümber).5.lahusti(rasvkude).6.signaalmolekulid(hormooonid,mees/naissuguhormoonid,tes tsteroon ja östeogeen). 7.lähteaine(süsiveskud) Valkude ülesanne organismis:1.Ensüümid.2.Ehitus(suled,vill,kabjad,valgud).3.Transport(transavalgud aitavad ainetel liikuda) .4.retseptorid(retsep.valgud,vahetavad inf raku ja välsikeskonna vahel.5.org regulaatorid(hormoonid.insuliin).6.kaitse(kaitse valgud/antikehad,antigeen).7.liikumine(lihasvalgud,müosiin,aktiin).8.enrgia(1g- 4,2kcla,valgud).9.varuaine(albumiin,kaseiin)
all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone *keemilisi ühendeid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-rakuni, millele toimides avaldubki nende regualtoorne toime * organismis tekkivaid substantse (aineid), mis edastavad signaali, et tekitada muutus sihtmärk-raku tasandil, nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid. 3. Andke hormoonide klassifikatsioon a) keemilise ehituse järgi : *steroidid - sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni N. Testosteroon. *aminohapete derivaadid - reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi N.
võimaldavad luua membraanides vettpidava kaksikkihi • Kaitse koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi, kaitsevad pmst kõike sinu sees, nahaalune rasvkude juhib soojust halvasti ja kaitseb temperatuurimuutuste eest • Lahusti rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine • Signaalmolekulid sobivad selleks hästi, kuna suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid • Lähteaine toidust saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad, samas ka teisi orgaanilisi ühendeid nt süsivesikuid VALGUD 1. Mis on valgud, millest koosnevad? Orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohappejääkidest. 2. Mis on aminohapped?
muud) : fosfaatlipiidid, Steroidid: mees-,naissuguhormoonid Nt: östrogeen, D- vitamiin, testosteroon Lipiidide ülesanded: 1. varuaineks loomadel-taimedel 2. energiaallikad 3. ehitusmaterjaliks - nt vahad, fosfolipiidid 4. moodustavad kaitsekihi - siseorganite ümber, linnu tiibade ümber, taimelehtedele 5. on lahustiks 6. läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid 7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet, asendamatuid aminohappeid organismis on 8, mida saame toiduga). Neid aminohappeid ühendab peptiidside. Valkude struktuuriastmed on: 1. Primaarstruktuur - aminohapetest ahel 2. Sekundaarstruktuur - ahel keerdub heeliksisse või volditakse 3
membraanilipiidide klass Fosfolipaasid on glütserofosfolipiidi hüdrolüüsivad ensüümid Sfingosiin- 18C aminoalkohol, trans kaksiksidemega Erinevad fosfolipaasid atakeerivad erinevaid sidemeid Tseramiidid- sfingosiini N-atsüül derivaadid Fosfolipaaside produktid on mõnikord signaalmolekulid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) lüsofosfatidaathape 1,2-diatsüülglütseriid NB! Pange tähele sfingolipiidide ja glütserofosfolipiidide molekulide kuju sarnasust
Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua membraanides vettpidava kaksikkihi. Kaitse- lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Lahusti- väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained. Rasvkude lahustab rasvlahutuvaid vitamiine. Signaalmolekulid- lipiidid sobivad hästi organismisisesteks signaalmolekulideks, sest suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumemraane. Lähtaine- toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. 12. Valkude ehitus Valgud koosnevad aminohapetest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus: Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge
43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused. 44.Millised on tsütokiinide retseptorid? 45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma? 46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54.Millised adhesiooni ja signaalmolekulide interaktsionid on vajalikud , et rakud veenulite endoteeli rakkude vahelt pääseks ümbritsevatesse kudedesse? 55.Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 56
1) Ensüümreaktsiooni joonis piltlikul kujul, küsiti, millega on tegu, ei olnud, et ensüümid 2) Nimetage 3 tegurit, mis mõjutavad inimkehas ensüümreaktsiooni toimumist 3) Põhjendage, miks seedeensüümid sünteesitakse mitteaktiivses olekus (kui nad oleksid aktiivsed, siis nad seediksid kohe ära; selleks et neid transportida; et oleks varu võtta jne) Hormoonid: Mõistes vastuolu reaalse elu ja kooliõpikute vahel REAALNE: Hormoonid on signaalmolekulid, mis toimivad kompetentsetele e. vastavatele retseptoritega rakkudele ja põhjustavad neist vahendatult ainevahetuse muudu (klassikalised ja koehormoonid) KLASSIKALINE: Hormoonid on ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis otse erituvad verre Hormoonide eriomadused: 1) Toimivad väikestes kogustes (10'-9 kuni 10'-12 g inimkehas, feromoonidel 10'-18 g) 2) Lühike eluiga 3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid
Dekarboksüülimine – CO2 elimineerimine, mille käigus tekivad amiinid Jne 22) Aminohapete biofuntksioonid: Ehitusüksus (ensüümid, valgud, hormoonid), energeetiline funktisoon, eelühnedid biomolkeulide sünteesil 23) Peptiidid: Koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest (oligopeptiidid 2-20 aminohappejääki, polüpeptiidid 25-50 aminohappejääki, valk üle 50 aminohappejäägi. Funktsioonid: signaalmolekulid, antioksüdandid. 24) Valgud: Biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpetpriidiahelast (üle 50 aminohappejäägi). Igal valgul on individulaane aminohappejääkide järjestus ja koosseis, millest sõltuvad nende keemilised/füüsikalised omadused, valkude struktuuritasemed, biofuntksioonid. Aminohappejääkide vahel polüpeptiidis on kovalnetne peptiidside. Aktiivtsentrid ja sobiv konformatsioon ligandite (ioon,molekul,funk
Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta: 1. Defineeri mõiste transkriptsioon. Selle üldine toimumine eukarüoodil? Transkriptsioon on matriits DNAst lähtuv mRNA süntees. Toimub alati suunas 5'-3'. Protsess, mille käigus geneetilise koodi salvestatud informatsioon kantakse üle kindlale RNA tüübile. Eukarüoodil kontrollitakse iga geeni transkriptsiooni eraldi. Aktivatsioonil osalevad abistavate faktoritena organismi signaalmolekulid. I initsiatsioon kromatiini avamine CRC tegevuse tulemusena, TF seondumine promootorile. H sideme lõhkumisel osalevad teatud transkipstioonifaktori, RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas (I;II;III). Transkriptsiooni käivitamisel osalevad nii NH kui valgud (cis, trans) initsiatsioon-elongatsioon- terminatsioon 2. Kuidas, millest ja kus moodustub tuumake? Tuumakese funktsioon?. 3. Kuidas toimub eukarüoodil transkriptsiooni initsiatsioon? Millised faktorid on vajalikud? Vt
B-OX ensüüm Eikosanoidid - 20 C PUFA-de derivaadid - Arahhidoonhappe derivaadid (eikosanotetraeenhape) linoolhappest sünteesitud - Võimsad lokaalsed regulaatorid - Regulaatorid (mediaatorid) paljudes raku funktsioonides o Põletikuvastus o Silelihaste kontraktsioon o Immuunvastus - Regulatoorsed signaalmolekulid , 20C PUFA-de derivaadid o Prostanoidid (prostaglandiin, trombaksaanid) o Leukotreenid o Hüdroperoksüeikosatraeenhapped (HPETE) o Hüdroksüeikosatraeenhapped (HETE) Arahidoonhappe kaskaad ja põletikune vastane ravi - Kaskaad toodab bioaktiivseid eikosanoide - Kaskaadi alustab fosfolipaas A2 (PLA2), mida inhibeerivad põletikuvastased steroidid - PLA2 vajab kaltsiumi 1
*Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, mis ümbritsevad kõiki rakke. Fosfolipiidide molekulide ehistuslik omapära võimaldab neil luua membraanides vettpidava kaksikkihi. *Kaitse- Koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõõjude eest ka liaseid ja veresooni. *Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained. Rasvkude lahustub raslahustuvaid vitamiine. *Signaalmolekulid - Lipiidid sobivad hästi organismisisesteks signaalmolekulideks, sest suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidsest vaevata läbi raku membraane. Nt: MÕNED HORMOONID: *Lähteaine- Toiduga saadud rasvade sünteesitakse orangismile omased rasvad. Rasvade koostisosadest saab sünteesida ka teisi orgaanilisi ühendeid, näiteks süsivesikud. 7.Valkude ülesanded organismides. *Ensüümid - Valgud reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid
Nende omadused on ideaalsed, et moodustada vesilahuse membraane rakkudes 20. Lipiidide ülesanded organismis + näited. a) Varuaine - varuaineks on rasvad, mis kogunevad rakkudesse naha alla b) Energiaallikas - kõige energiarikkamad toitained c) Ehitusmaterjal - ümbritsevad kõiki rakke d) Kaitse - koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi e) Lahusti - rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine f) Signaalmolekulid - suudavad vaevata läbida rakumembraane (nt. testosteroon, östrogeen, jne.) g) Lähteaine - toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad (saab sünteesida ka teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks? Valkude süntees rakkudes toimub geenides asuvate juhiste järgi. 23
Lipiidide funktsioonid oranismides: *struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele, rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele, peamine energeetiline varuaine); *kaitse (valdavalt rasvad, rasvkude kaitseb mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soousisolatsioonina); *metaboliidid, sünteesi lähteained (peamiselt steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped); (*signaalmolekulid; *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; *pigmendid). 3. seebistuvateks lipiidideks klassifitseeritakse glütserooli estreid (ravad, fosfoglütseriidid) ja mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid). 4. C aat. arv: kaksiksidemete arv kaksiksidemete asend C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12-
hallutsinogeen, mis esineb paljudes kaktuseliste hulka kuuluvates taimedes. [3] 2 Meie toidulaual on amiiniderohked näiteks avokaadod, banaanid, sidrunid ja ananassid; köögiviljadest spinat ja hapukapsas; liharoogadest eriti kalatoidud, aga ka veisemaks; kõik kõvemad (vanemad) juustud; tume sokolaad ja ka näiteks vein. [4] Lisaks sellele on ka paljud närvisüsteemi signaalmolekulid amiinid, näiteks stressihormoon adrenaliin [5] (korrektsemalt epinefriin), ,,õnnehormoon" dopamiin, toitu reguleeriv serotoniin; neurotransmitter histamiin jt. [2] Ka pärilikkusaine DNA on kokkupakitud amiinirikaste valkude poolt. Heterotsüklilisi amiine, mis on pärilikkusaine ehitusblokkideks nimetatakse ka alusteks.[6] Joonis 2 Heterotsüklilised amiinid DNA ja RNA koostises. [8] Joonis 3 DNA struktuur
ideaalsed selleks, et moodustada vesilahuses membraane. 20. Lipiidide ülesanded organismis+näited. a. varuaine (loomadel rasvad, taimedel õlidena seemnetes ja viljades) b. energiaallikas (lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1g=9,3kcal) c. lahusti (talletuvad mürgised ained, lahustab rasvlahustavaid vitamiine) d. ehitusmaterjal (fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid) e. kaitse (lipiidid koonduvad siseorganite ümber) f. signaalmolekulid (suudavad läbida rakumembraane) g. lähteaine (sünteesitakse organismile omased rasvad) 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? a. Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest b. Valgud koosnevad aminohapetest 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks ? Valkude sünteesiks annavad juhiseid geenid 23. Tead amnohappe ehitust (vt. vihik või õpik lk. 43). Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? 24
1. Klassifikatsioon 1.1 Ahela pikkuse järgi oligopeptiidid 2-20 aminohappe jääki polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet)
- Närviimpulsi ülekanne koliinergilises sünapsis. - Närvirakus toimub atsetüülkoliini (Ach) süntees, misjärel see pakitakse vesiikulisse. Seejärel väljub atsetüülkoliin rakust ja vesiikulitest ning seondub retseptoriga. Seejärel toimub atsetüülkoliini hüdrolüüs koliinesteraasi abil ning saadud koliini transport närvilõpmesse. - Atsetüülkoliiniga vabanevad ka teised signaalmolekulid e kotransmitterid. Koliinergilise sünapsi kotransmitteriteks on substants P ja vasoaktiivne intestinaalne peptiid, mis seostuvad retseptoriga ja pikenavad atsetüülkoliini toime kestvust. - Ravimite sihtmärgid koliinergilises sünapsis. - Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiin ja muskariin on atsetüülkoliini agonistid, kuid erineva füsioloogilise efektiga.
*kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest *annavad voolujoonelise keha(hüljes, vaal) 3. VARUENERGEETILINE - *loomadel varurasvad; *taimedel varurasvad seemnetes, viljades 4. LAHUSTI - teatud vitamiinid lahustuvad ainult rasvades (K,A,D,E-vitamiin) 5. EHITUSLIK *rasvad rakumembraani koostises (fosforlipiidid- rakumembraani põhiline koostisosa) *vahad 6. SIGNAALMOLEKULID - suudavad vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid 7. LÄHTEAINE toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad --> nendest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid VALGUD EHK PROTEIINID – -orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. - aminohappejääkidest moodustunud biopolümeerid * valke sünteesitakse raku RIBOSOOMIDES
91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? Kompartmentalisatsiooni kaudu põhineb selektiivne läbilaskvus. 92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Steroidhormoonid mõjutavad reeglina geenide ekspressiooni. 93. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud sekundaarsed signaalmolekulid kutsuvad esile juba muutused raku metabolismis. 94. Kirjeldage peptiidhormoonidefunktsioneerimise põhimõtet? Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. Sellise mehhanismi kaudu toimivate hormoonide hulka kuuluvad polüpeptiidsed hormoonid nagu glükagoon ja mõned aminohapetest tulenevad hormoonid nagu adrenaliin. 95
nimetatakse spermatotsüütideks Ervinevus:1. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel spermiogenees 19. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekanne-valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Retseptorid- Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus – tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. 20
Rakupinna maatriksi komponent. Kontrollivad raku kasvu ja polsterdavad liigseid. Lipiidid Lipiidid on struktuuriliselt ja funktsionaalselt heterogeenne grupp molekule, mille ühtseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse lipiidid: rasvad, vahad, fosfolipiidid, glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid. Lipiidide funktsioonideks on varulipiidid, struktuurilipiidid, signaalmolekulid, kofaktorid, rasvlahustuvad vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse.
ehk IPSP(pidurdussünapsis : tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon) Elektrilised sünapsid: Membraanidevahelised ühendused on väga tihedad. Kui üks rakkudest erutub, siis suundub Na-ioonide vool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Elektrivoolu kandvad ioonivoolud läabivad rakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks ehk mulkühenduseks. Virgatsained ehk Signaalmolekulid: vees lahustuvad (aminohapeline iseloom)/ hüdrofoobsed (nt. Prostoglandiinid, steroidhormoonid - testosteroon) väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500) Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks) Noradrenaliin Serotoniin Gamma-aminovõihape
Kuute astet: signaalmolekuli sünteesimine signaliseerivas rakus; signaalmolekuli vabanemine signaliseerivast rakust (eksotsütoos); signaalmolekuli transport märklaudrakuni; signaalmolekuli detektsioon spetsiifilisel retseptoril; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine. 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed signaalmolekulid (hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal, tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu, parakriinsed signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad oma sünteesikoha vahetus läheduses ja autokriinnsed signaalmolekulid toimivad samale rakule, kus sünteesiti. 3. Hormoonide klassifikatsioon vastavalt nende lahustuvusele ja retseptori lokalisatsioonile: väikesed lipofiilsed molekulid on võimelised läbima plasmamembraane
Kude uuendatakse tänu tüvirakkudele (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt – st üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. Induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke
ensüümkatalüüsis või retseptoriga seostumises. Somaatiline geeniteraapia - transportviiruse kasutamine terve geeni sisse viimisel rakkudesse, kus antud geen on vigane. Viirusinfektsiooni järel ühineb terve geen peremeesraku DNA-ga ning allub seejärel loomulikele protsessidele. Suur perpektiiv. Loeng IV Neli signaalmolekulide rühma Neutrotransmitterid - närviimpulsi ülekandeks närviraku poolt toodetud signaalmolekulid, mis toimivad teise närvi-, lihas- või eritusrakule spetsiaalselt välja arenenud kontaktkohtades - sünapsides. Atsetüülkoliin, noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin, histamiin, serotoniin, glutaminhape Hormoonid - bioaktiivsed endogeensed ained, mida sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Türoksiin, kortikosteroon
Kude uuendatakse tänu TÜVIRAKKUDELE (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt – st üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke
Kude uuendatakse tänu TÜVIRAKKUDELE (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt st üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke
vastuvõtlik (highly susceptible) (loeng 8) Taime enesekaitseviisid - Taimed pakuvad huvi paljudele organismidele bakterid, seened, putukad ja selgroogsed. · Immuunsüsteemi puudumisest hoolimata on taimedel imelisi vahendeid et end kaitsta: füüsiline kaitse keemiline kaitse valkudel põhinevad süsteemid, et märgata ja peatada patogeen Taimed teevad vahet tavaliste haavade eest ja putukakahjustuste vahel. · Putukate süljes on teatud signaalmolekulid. · Vastuseks toodab taim lenduvaid orgaanilisi ühendeid (volatile organic compounds (VOCs), nagu monoterpenoids, sesquiterpenoids, and homoterpenoids. · Need kemikaalid peletavad putukaid või meelitavad teisi putukaid, kes hävitaks taimele kahjulikke putukaid. Näiteks: Lima beans and apple trees emit chemicals that attract predatory mites when damaged by spider mites, and cotton plants produce volatiles that attract predatory wasps when damaged by moth larvae.
embrüonaaleas (3-8 kuul). 2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks. 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. 13. Rakkude vaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad, retseptorid. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja ülekande rajad: valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape); Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid); Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud); Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude
(PGF2α). Vere kaudu transporditakse munasarja, kollakeha regresseerub, progesteroon langeb. Hüpotalamus aktiveerub, GnRH, FSH ja LH vabanemine, uute folliikulite arenemine. Kollaskeha eritab ka oksütotsiini, mis stim. PGF2α tootmist endomeetriumis. Luteaalfaasis oksütotsiini retseptorite arv kasvab, nii et oksütotsiin saaks mõjutada PGF2α tootmist. Tiinuse alguses embrüo rakud sekreteerivad tiinuse äratundmise substantse. Need signaalmolekulid inhibeerivad PGF2α sekretsiooni ja luteolüüs ei toimu. Östradiool – sekreteerivad kasvavad folliikulid. Mida rohkem östradiooli, seda rohkem vabaneb GnRH-i (positiivne tagasiside) Relaksiin ja prostaglandiin F2 - aitavad kaasa folliikuli lõhkemisele, LH mõjul toodetakse folliikuli granuloosarakkudes Progesteroon - sekreteeritakse kollakeha rakkudes, mis on LH toimel tekkinud östradiooli tootvatest folliikuli granuloosarakkudest
neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, mitmed peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid jpm) Neuraaltorule – millest arenevad kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia 62. Induktsioon Rakkude grupp või kude, mis produtseerib teisele grupile/koele (responder, vastuvõtja) vastavat signaali, mis muudab nende rakulist käitumist nimetatakse põhjustajaks (indutseerija, inducer) Enamasti on induktiivsed signaalmolekulid parakriinsed faktorid (FGF (fibroblast growth factor), Hedgehog, WNT ja TGF-β (transforming growth factor β), mida sekreteeritakse otse ümbritsevasse ekstra- tsellulaarsesse ruumi, mida tuntakse ära naaberrakkudes (vastuvõtja) vastavate retseptorite poolt Rakkude võimet vastata induktiivsetele signaalidele nimetatakse kompetentsuseks 63. Neuraalne induktsioon Mesodermaalsete rakkude (seljakeelik) võime suunata osa ektodermi rakke arenema neuraalses suunas
valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust) Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine)
1. Lipiidid on struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse: rasvad, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, trepenoidid (sh steroidid). Funktsioonide järgi jaotatakse: varulipiidid (enam kui 80% adipotsüütide massist); struktuurilipiidid (5-10% raku kuivmassist); signaalmolekulid (hormoonid ja sekundaarsed ülekandjad); kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; pigmendid. Rasvhapped on alifaatsed 4-24 (36) süsiniku aatomit sisaldavad karboksüülhapped. Küllastatud rasvhapete süsinikahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale ning nad moodustavad organiseeritud jäiku agregaate. Vastavatel lipiididel on kõrgem sulamistemp. ning nad annavad membraanidele jäikuse. Küllastamata rasvhapete süsinikahelates on cis-kaksiksidemete
diferentseerumine Kude uuendatakse tänu TÜVI-RAKKUDELE, mis jagunevad as-sümeetriliselt st üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil. Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane
1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1. Mehaanilise töö tegemiseks (lihaste kokkutõmbed, rakkude liikumine) 2. Ainete transpordiks 3. Makromolekulide sünteesiks Energia saadakse väliskeskkonnast valgusest (fototroofid) või süsinikuühendite oksüdeerimisest (kemotroofid).
ja retseptori komplekseerumine; 3. tuumasisene etapp, mis sisuliselt seisneb geeniekspresioonimuutmises transkriptsiooni faktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu Signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine Kõik kirjeldatud etapid pole alati vajalikud! 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed, parakriinsed ja autokriinnsed signaalmolekulid Oma olemuselt võib signaalikandjaid jagada kolme rühma: Füüsikalised signaali kandjad. 9 Valguskiirgus 9 Elektriline pinge ja membraanipotsentsiaal ja selle muutus ioonide kontsentratsiooni muutuste kaudu Keemilised signaali kandjad. 9 feromoonid. 9 Neurotransmitterid, klassikalised neurotransmitterid neuropeptiidid
Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid. Kahekomponendiline süsteem koosneb sensorist (sageli on selleks histidiini kinaas) ja tsütoplasmas asuvast vastuvõtvast (ingl. k. response) regulaatorist. Väliskeskkonna stiimuli tunneb ära sensorvalgu N-terminaalne domään. Selle tulemusena muutub sensori aktiivsus. Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C-termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks
..........................123 14.6. Biofilmi maatriks.................................................................................... 125 14.7. Biofilmi resistentsus............................................................................... 126 14.8. Biofilmi tähtsus inimesele......................................................................126 15. Bakterite hulgatunnetus............................................................................... 128 15.1. Hulgatunnetuse signaalmolekulid ja sensorsüsteemid...........................129 15.2. AHL ja AI-2 biosüntees............................................................................132 15.3. Hulgatunnetus ja bakterite biofilm.........................................................134 15.4. Hulgatunnetuse tähtus bakterite patogeneesis......................................135 15.5. Liikide ja domeenidevaheline hulgatunnetus.........................................138 16
Kollageeni fibrillide ruumilist organiseeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. Fibronektiin on adhesiivne valk; võimaldab rakkudel kinnituda ekstratsellulaarsele maatriksile. 19. Rakkudevaheline signalisatsioon. Kontaktsignalisatsioon. Valgulised hormoonid, neurotransmitterid. 15 Signaalmolekulid määravad raku positsiooni ja kindla rolli organismis. Samuti selle, kas antud rakk peab jagunema või mitte. Kui see mingil põhjusel ei tööta, tulemuseks võib olla näiteks vähkkasvaja, mis võib tappa kogu organismi. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel eri moel: 1. Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon) 2. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel
Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on samuti üks steroididest. Kolesterool kuulub kõigi membraanide koostisesse(muudab elastseks??!?!). Liigne kolesterool võib koos rasvhapete ja kaltsiumisooladega ladestuda arterite seintele ja põh veresoonte lupjumist e ateroskleroosi. Funktsionaalsuse järgi jaotatakse: *varulipiidid; *struktuurilipiidid; *signaalmolekulid (hormoonid); *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid (D,A,E,K); *pigmendid. (vesilahustuvad vitamiinid on B,H,C) 3. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet. Väheste valkude koostisest leiame aga kõik 20 aminohappe jääki. Aminohapped on amforteersed ühendid, sest iga aminohappe koostisesse kuulub aluseliste
lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis. Nende biotoime erinevates organites on erinev. Füsioloogilised toimed: Vererõhu regulatsioon Hemostaasi ja vere hüübimise regulatsioon Põletikulise vastuse ja infektsioonide kulu moduleerimine Mao sekretsiooni mõjustamine Osalemine reproduktsiooniprotsessis PG-d stimuleerivad luukoe kasvu 47
annaabi.ee 
