50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LParnpuu
Õppematerjali autor
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust, lämmastikust, hapnikust, fosforis
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel. Hüdrofiilsu
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3
MALTOOS o ehk linnasesuhkur o koosneb kahest glükoosijäägist (magus) LAKTOOS o ehk piimasuhkur o moodustub peamiselt piimanäärmetes o kõigil imetajatel o toiteline ülesanne 3. POLÜSAHHARIIDID ehk biopolümeerid; MONOMEERIKS GLÜKOOS; ÜHISED TUNNUSED: on polüsahhariidid, monomeeriks glükoos, asuvad glükoosi molekulides GLÜKOGEEN o loomade varuaine o ehk loomne tärklis o säilub maksas ja lihastes KITIIN o ehituslik ülesanne o lülijalgsete toeses o seente rakukestas TÄRKLIS
Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. Ateroskleroos mõjub ajule, südamele, neerudele, teistele elutähtsatele organitele ja jäsemetele on ta oluline ajutise ja püsiva töövõimekaotuse tekitajaid (südame-veresoonkonna haigused). Versoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. D-vitamiin ehk kaltsiferool on samuti steroid. Valgud Valgud ehk proteiinid on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest (20). Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seega nimetatakse neid koos polüsahhariidid ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Aminohappe üldvalem: Kõik amonihapped sisaldavad NH2, s.o NH2 aminorühma (aluseline), ja COOH, s.o
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespo
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid