Süsivesikud, lipiidid ja valgud (0)

SÜSIVESIKUD
1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad?
Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas .
Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid - lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 2-7 süsinikuaatomit.
Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid - koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust
2. Milleks on glükoos vajalik?
Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine.
3. Mis on riboos ja desoksüriboos?
Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse.
4. Kirjelda oligosahhariite.

• sahharoos - kasutatakse toiduvalmistamisel, roo- või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes
  
• laktoos - leidub piimas, kõikide imetajate piimas
  
• polüsahhariidid - moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud
  
• tärklis - taimne varuaine , moodustunud glükoosimolekulidest, saab muuta vajadusel kiirelt glükoosiks, kasutatakse põhiliselt talvel, kui aeglane fotosüntees , mugulates ja viljades
  
• glükogeen - loomade ja seente varuaine, moodustunud glükoosimõlekulidest, salvestub maksa- ja lihasrakkudesse, saab ka vajadusel glükoosiks tagasi lõhustada
  

5. Süsivesikute ülesanded

• Energiaallikas ja varuaine - kasutatakse energiapuuduse korral
  
• Ehitusmaterjal - tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, kitiinist seenerakkude kestad ja putukate skelett
  
• Kaitse - tselluloosist kestad ja seenerakkude ja pukutate kitiin kaitseb välisjõudude eest, kaitseb madala temperatuuri eest
  
• Lähteaine - taimedes lähteaineks kõigi biomolekulide( lipiidid , valkud ja nukleiinhapped ) sünteesiks
  

LIPIIDID
1. Millest koosnevad lipiidid?
Alkoholist ja rasvhappejääkidest.
2. Kuidas jagunevad lipiidid?

• Lihtlipiidid e neutraalrasvad - vedelad, tahked, vahad, väga energiarikkad, tähtis energiaallikas ja -varu, glütseroolist ja rasvhapetest
  
• Liitlipiidid e fosfolipiidid - rakumembraanide peamised koostisosad
  
• Tsüklilised lipiidid - steroidid, peamiselt hormoonid, moodustuvad sisenõrenäärmetes, vees ei lahustu
  

3. Kirjelda

• Küllastunud rasvhapped - süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed, esinevad loomsetes rasvades, toatemperatuuril tahked
  
• Küllastumata rasvhapped - üks või kaks kaksiksidet, esinevad taimsetes rasvades, toatemperatuuril vedelad
  
• Transrasvhapped - küllastumata rasvhapete liik, mis käituvad nagu küllastunud rasvhapped, tekib taimeõlide ja loomse rasva hüdrogeenimisel
  

4. Mis on hüdrogeenimine?
Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga, küllastamatud rasvahpped muudetakse küllastatuks.
5. Mis on lipiidide ülesanded?

• Varuaine - loomadel kogune rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde, taimede rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades
  
• Energiaallikas - kõige energiarikkamad toitained
  
• Ehitusmaterjal - fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, fosfolipiidid võimaldavad luua membraanides vettpidava kaksikkihi
  
• Kaitse - koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi, kaitsevad pmst kõike sinu sees, nahaalune rasvkude juhib soojust halvasti ja kaitseb temperatuurimuutuste eest
  
• Lahusti - rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine
  
• Signaalmolekulid - sobivad selleks hästi, kuna suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid
  
• Lähteaine - toidust saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad , samas ka teisi orgaanilisi ühendeid nt süsivesikuid
  

VALGUD
1. Mis on valgud, millest koosnevad?
Orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohappejääkidest.
2. Mis on aminohapped?
Amino- ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad peptiidsidemeta abil valkusid
3. Kuidas valgud jagunevad?
Lihtvalgud - koosnevad aminohappejääkidest
Liitvalgud - koosnevad valgulisest ja mittevalgulistest osast, nt kromosoomid ja hemoglobiin
4. Milliste sidemetega on ühendatud aminohappejäägid?
Peptiid e kovalentsetesidemetega, hästi tugevad asjad
5. Millised aminohapped on asendamatud?
Aminohapped, mida ei saa ise toota, peab saama toidust. Neid on kokku 8, teadma peab neid:

• Metioniin (Met) -kõik valgud alustavad sünteesi sellest
  
• Lüsiin(Lys) - luustiku jaoks ja osaleb antikehade tekkel, kaitsevalk
  
• Fenüülalamiin(Phe)
  

6. Kirjelda valkude struktuuri

• Esmane ehk primaarstruktuur - aminohappeline järjestus
  
• Sekundaarstruktuur - aminohappe ahela keerumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur
  
• Tertsiaarstruktuur - aminohappe ahela edasisel kokkukeerdumisel tekkiv, keraja kujuga
  
• Kvaternaarstruktuur - kaks või rohkem tertsiaarset kokku liitmisel
  

7. Mis on ensüüm, tema ülesanne?
Valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust.
8. Valkude ülesandedl

• Ensüümid - reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust
  
• Ehitus - kuuluvad paljude rakuosade koostisesse
  
• Transport - aitavad ainetel liikuda
  
• Retseptorid - vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahelt
  
• Kaitse - veres moodustuvad antikehad, mis kaitsevad võõraste orgaaniliste ühendite vastu
  
• Organismi regulaatorid - nt insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust
  
• Liikumine - kontraktsioonivalgud on võimelised muutma oma struktuuri, muutuvad molekuli mõõtmed, keemiline energia muutub mehaaniliseks energiaks,
  
• Energia - kasutatakse energia saamiseks vaid erandjuhul
  
• Varuaine - toiduks kasutavad arenevad organismid
  

MUU
1. Vee tähtsus, ülesanded
Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakkudevaheruumi, hea lahusti, keemilised reaktsioonid, transporter, tagab raku siserõhu, reguleerib soojust, paljunemine, lähteaine
2. Kollesterooli tähtsus
Rakumembraani koostisesse kuulub, tagab membraanide voolavuse ja läbitatavuse, hormoonide ja D-vitamiini sünteesimiseks, rasvade seedimiseks vajalike sapphapete sünteesiks
3. Vitamiinid CAD
C - vesilahustuv, puudus tekitab skorbuuti, igemed veritsevad, värvilistest asjadest saab
A - rasvlahustuv, viljakuse jaoks vaja, hambad, luud, juuksed jne, epiteelkude, nägemine, antioksüdant
D - rasvlahustuv, päiksest saab, ise toodame vähe, rahiit on see haigus