Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus (0)

1 Hindamata
Punktid
Bioaktiivsed ühendid
Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [ vitamiinid ] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid])
Vitamiinid
Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained .
Vita- elu, amiin - vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli)
Vitamiinide allikad inimeste jaoks:
1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt)
2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5)
3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A)
4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne)
Vitamiinide biofunktsioonid
1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana .
2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E)
3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana .
NT: a) vitamiin C hulk mõjutab meeste sperma kvaliteeti, b) foolhape (B11) mõjutab loote närvisüsteemi arengut, puudusel areneb seljaajusong; Saab rohelistest lehtviljadest [hiinakapsas, spinat jne] ja jämejahvatatud teraviljatoodetest
4) Osalevad ka elutähtsates protsessides. NT: Vitamiin A osalemine nägemisprotsessis
Vitamiinide positsioon mikrotoitainetena
Asendamatud komponendid (erinevalt asendamatutest amino- ja rasvhapetest:
a) ei anna vitamiinid energiat [energiajoogid-reklaamitakse, et palju vitamiine]
b) ei kasutata rakustrüktuuride ehituseks
Vitamiinide klassifikatsioon :
Vesilahustuvad: B-rühm(B1-B15), C, H, N, S, Q
Rasvlahustuvad : K, A, D, E, Q
Vitamiinide puudus:
Hüpovitaminoos- kas ühe või mitme vitamiini osaline ajutine vajak . Tagajärjeks pöörduvad üldist laadi tervisehäired ( unisus , väsimus, nõrgad lihasvalud, vastuvõtlikkus nakkushaigutele jne) (NT: kevadväsimuse sündroom)
Avitaminoos- tõsisem, ühe vitamiini pikaajaline puudus organismis, pöördumatute tagajärgedega, selgete kliiniliste tunnustega ja surmavalt ohtlik
(vitamiin A puudusel- kuivsilmsus- pimedaks jäämine [enne tekib kanapimedus])
(vitamiin C puudusel- skorbuut - sisemised verejooksud [käest kinni võtmisel juba veresooned katkevad , kinnine vereringe läheb avatuks])
(vitamiin D puudusel- rahhiit- luude pehmenemine ja deformatsioon )
Vitamiinide puuduse põhjused:
1) ühekülgne piiratud toitumine (arengumaades levinud, kus süüakse ühte toidukultuuri)
2) organismi haiguslikud seisundid (ei saa vitamiine omastada või talletada) (NT: soolestike operatsioonid , maksakahjustused)
3) kuulumine riskirühmadesse, kes vajavad vitamiine tavalisest rohkem ( enneaegsed vastsündinud, rasedad ja imetavad emad, tippsportlased, eakad inimesed [nad ei saa toidust vitamiine kätte, seedekulglast ei imendu])
4) teatud ravimite tarbimisel (tuberkuloosiravi puhul vaja B-rühma vitamiine juurde vaja)
5) antivitamiinide tarbimisel
(NT: kanamunades selline valk nagu avidiin, mis on vitamiin H antivitamiin) Miks muna söömine siiski ei häiri väga H vit. Talitust ?
a) avidiin toimib vaid toores munavalges,
b) selleks et avidiin mõjuks, peab täiskasvanud inimene ära sööma 20-30 munavalget
Hüpervitaminoos: Vitamiinide üleküllus
1) ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide üleküllus, sest need peetuvad organismis
2) vitamiin D on eriti ohtlik (D5), sest hormoonlaadse toimega ühend
Hüpervitaminoosi tekkepõhjused:
Vitamiinpreparaatide väärtarbimine, põhiliselt satuvad löögi alla lapsed
(nt määratakse lastele vitamiin D-d, õlilahusena paar tilka, aga manustatakse üle tihti peale)
(Kaubanduses vitamiinidele väga atraktiivne välimus ja süüakse kommi pähe)
a) Vitamiin D üleküllus viib kiirele neerude ja veresoonte kaltsifikatsioonile (lupjumisele) mõne (5) kuu jooksul. Pöördumatu.
b) Vitamiin A hüpervitaminoos toore hülgemaksa söömisega
Vitamiinide varud inimestes:
Pikemad varud on rasvlahustuvatel vitamiinidel (aasta või veidi rohkem [ eeldusel , et enne on tervis korras ja toitumine ka, mitte asotsiaal])
Vesilahustuvatel vitamiinidel varud paari kuu piires. Erand vitamiin B12, mille varu on aasta.
Rasvlahustuvatel varukohtadeks maks ja rasvkude . Vesilahustuvatel kehavedelikes ja veres valgulised osad
REK:
Vitamiinide kohta praktiliselt küsimusi ei esitata
Ensüümid:
Ensüümid on spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, mis organismi omastel tingimustel viivad läbi biokeemilisi reaktsioone.
Ensüümidel kahelaadsed omadused:
Ensüümide valkudele omased omadused: kõrgmolekulaarsus, denatureeruvus, bioloogiline aktiivsus, spetsiifilisus jne
Ensüümide katalüsaatoritele omased omadused: muudavad reaktsiooni kiirust (valdavalt kiirendavad), taastuvad reaktsiooni lõppedes, nende hulk on enamvähem püsiv
Ensüümide eriomadused:
1) Ensüümid on katalüsaatorid
2) Iseloomustab spetsiifilisus:
a) suurem [üks ensüüm-ük reaktsioon ]
b) väiksem [seedeensüüm- pole eraldi ensüüme nt vorsti jne jaoks]
3) Kõrge molekulaarne aktiivsus (ajaühikus väga palju reaktsiooniakte)
4) Toime on koordineeritud ja süntees kontrollitav
Ensüümide jaotus:
1) Lihtensüümid: ainult valguline koostis
2) Liitensüümid: lisandub mittevalguline osa
a) anorgaaniline ( metall - Zn, Fe, Cu)
b)orgaaniline (vitamiin)
Ensüümi ehitus, saame eristada kolme osa:
1) üldvalguline osa- vastutab lähteaine(-te) õige sidumise eest
2) aktiivtsenter- piirkond, kus vahetult toimub reaktsioon
a) liitensüümidel aktiivtsentriks mittevalguline osa
b) lihtensüümidel aktiivtsentriks teatud aminohapete radikaalid kindla ruumpaigutusega
3) Regulatoorne tsenter (osadel ensüümidel), mille abil saab ensüümreaktsiooni kiirust seadistada
Ensüümreaktsioon:
[E]+[S] ->
Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus #1 Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus #2 Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus #3 Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus #4 Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Värraval Õppematerjali autor
Bioaktiivsed ühendid

Sarnased õppematerjalid

Bioaktiivsed ühendid
3
doc

Bioaktiivsed ühendid

Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1

Üldbioloogia
Bioaktiivsed ained - vitamiinid-ensüümid-hrmoonid
2
docx

Bioaktiivsed ained - vitamiinid, ensüümid, hrmoonid

Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide

Bioloogia
Biokeemia kordamine
29
doc

Biokeemia kordamine

1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. ­ mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad

Biokeemia
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest:  valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;  see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

Bioloogia
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

Biokeemia
Eksamiks õppimise konspekt
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

Biokeemia
Biokeemia kordamine
16
docx

Biokeemia kordamine

arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid ­ C, H, N, O, P, S, mikroelemendid ­ raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid ­ kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need

Biokeemia
Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused
42
docx

Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused

Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja asendatavad

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun