Aminohapped, peptiidid, valgud (1)

AMINOHAPED
1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid , mis sissaldavad ühte amiino - ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest.
2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed ­ kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v' hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis . Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ­ ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta- alaniin , tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad ­ inimkehas sünteesivad - Asendamatud ­ inimkeha ei sünteesi neid ise ja peab nende vajamineva koguse saama toiduga ( Val, Ile, Leu, Thr, Trp, Lys, Met, Phe, His). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Sageli asendamatud AH kirjutatakse asendatavate AH-ga paarides (Phe+Tyr; Met+Cys). S.t, et Tyr võib sünteesida Phe baasil, kui Phe jääb üle. Kui Phe ei ole -> Tyr muutub asendamatuks. Histidiin ­ inimkeha ei süntees, normaalse söömisega sünteesivad His seedekulgla mikroobid.
3. AH reaktsioonid 3.1 Dekarboksüülimine. CO2 ellimineerimine dekarboksülaasiga. Annab biogeense amiini. (Glutamaat annab -aminobutüraadi ( GABA ); histidiin -> histamiini ). Biogeensed amiinid töötavad inimkehas signaalmolekulina. 3.2 Desamiinimine. Aminorühma eraldamine molekulist ensüümi toimel. Annab vastaav ketohappe ja NH3.
3.3 Transamiinimine Aminorühma ülekandmine. Aminorühm kogub glutamiinhappe molekulide vormis. Aminohappe alfa-aminorühm kantakse üle alfa- ketohappe alfa-süsinikule. Reaktsiooni käigus aminohappest tekib talle vastab ketohape, ketohappest -> aminohape . Koensüümiks on püridoksaalfosfaat.
3.4 Peptiidsideme teke Ühe aminoghappe alfa-COOH interakteerub teise aminohappe alfa-NH2-ga, eraldyb veemolekul ja tekib kovalentne peptiidside. Peptiidsideme süntees vajab energiat. Pep-side seob aminohappejääke peptiidides ja valkudes. PEPTIIDID
On oligomeersed biomolekulid, nad koosnevad peptiidsidemega seostunud aminohappejääkidest.
1. Klassifikatsioon 1.1 Ahela pikkuse järgi ­ oligopeptiidid ­ 2-20 aminohappe jääki ­ polüpeptiidid ­ 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ­ ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi ­ signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid .
Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed.
2. Biofunktsioonid ­ antioksüdantsus ­ pole toime suur, OH- radikaali püüdja ­ puhverdusvõime ­ eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks ­ kelateeriv toime ­ antiglükosüülimine ­ glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet)
3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu) · ebatavaline