Lipiidid (0)

LIPIIDID  
● õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 
 
1. LIHTLIPIIDID 
● rasvad, õlid 
● Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist 
● Võivad tekitada diabeeti 
●
 
● hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on 
süsivesik ja lahustub vees 
Küllastunud rasvhapped  
● Rasvad, tahked  
● Neil puudub kaksikside 
●
 
Küllastumata rasvhapped 
● Õlid, vedelad 
● Neil on kaksikside 
● Hüdrogeenimine-​ Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga 
●
 
 
 
 
 
 
 
2​. ​FOSFOLIPIIDID 
● Liitlipiidid 
● Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel 
● Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest 
osast) 
● Võivad tekitada autoimmuunhaigust 
 
● Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende 
omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane 
● Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan , hüdrofoobsed 
osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 
 
 
3. VAHAD 
● Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 
4. STEROIDID  
● On tsüklilised ühendid 
● nt suguhormoonid, adrenaliin , D vitamiin , kolesterool  
● Kolesterool ​loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne 
kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame- veresoonkonna haigusi 
 
 
 
 
LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 
1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 
2.  Varuaine - Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 
3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 
4. Temperatuuri hoidmine 
5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest 
kaitsva kihi 
6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 
7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 
8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased  
rasvad. 
 
 
VALGUD  
● Valkude töös seisneb elu 
● Igal valgul on oma ülesanne 
● VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on 
AMINOHAPPED  
● Erinevaid aminohappeid on 20 
● Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused 
ja neid on ka erinev arv valgumolekulis 
● DNA ​määrab ​AMINOHAPPELISE JÄRJESTUSE​ ​mis määrab​ ​VALGU ÜLESANDE 
 
Aminohappe üldvalem 
● Erinevaid radikaale ® on 20 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
● Aminohapete ühinemisel tekib ​Lämmastiku ​ja​ süsiniku​ vahel ​PEPTIIDSIDE 
ja eraldub ​VESI 
 
● Peptiidside ​on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel  
 
VALKUDE STRUKTUURID  
1. Primaarstruktuur ​on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad 
peptiidsidemed 
2. Sekundaarstruktuur ​tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või 
kõrvalahelate kokku voltimisel, seda hoiavad nõrgad vesiniksidemed  
3. Tertsiaalstruktuur ​on ​ gloobul , ​keraja kujuga, seda hoiavad bõrgad 
vesiniksidemed 
4. Kvaternaarstruktuur ​tekib kui mitu polüpeptiidi (gloobulit) ühinevad 
●  hemoglobiini molekul koosneb 4 polüpeptiidist 
 
Valkude denaturatsioon - ​Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine  
(kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel 
Valkude renaturatsioon - ​Kõrgemat järku struktuuride taastumine 
Valkude hüdrolüüs- ​Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel) 
➔ inimese maos toimub see pepsiini abil HCl keskkonnas 
● DNA NUKLEOTIIDJÄRJESTUS​ määrab ​AMINOHAPPELISE JÄRJESTUSE​ mis 
määrab ​VALGU KÕRGEMAT JÄRKU STRUKTUURID​ mis määravad ​VALGU 
ÜLESANDE 
 
VALKUDE ÜLESANDED 
1. Ensümaatiline ülesanne 
➔ Ensüümid- valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust 
◆ töötavad ainult vitamiinide juuresolekul 
◆ igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu 
◆ töö sõltub temperatuurist, pH-st 
◆ nt amülaas, pepsiin , laktaas, lipaas  
2. Kaitseülesanne 
➔ Valgud on antikehade koostises, lümfotsüüdid toodavad antikehi