Süsivesikud, Lipiidid (0)

Süsivesikud , Lipiidid
Süsivesikud on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Kõige lihtsamad süsivesikud on lihtsuhkrud , mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist.
Rakkude põhiline toitaine on glükoos ning peamiselt glükoosist pannakse kokku kõik suuremad süsivesikute molekulid. Glükoos on fotosünteesi lõpp-produkt, see on väga tähtis taimedele kasvamiseks ja paljunemiseks. Üleliigne glükoos muudetakse tärkliseks, mida talletatakse ja vajadusel energia saamiseks uuesti glükoosimolekulideks lagundatakse. Fruktoos aga on lihtsuhkur , mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse.
Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa . See moodustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel ning on levinud kõigis rohelistes taimedes.
Tärklis on taimne varuaine . Seda saab alati vajaduse korral ümber glükoosiks muuta, millest omakorda saab taim energiat. Sama ülesannet täidab ka glükogeen , kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse.
Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad , see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta .
Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis, seenerakkude kestades , käsnades, molluskites.
Süsivesikute ülesanded organismides

• Energiallikas ja varuaine – Energiapuuduse korral hakkab organism esimese asjana kasutama süsivesikuid. Need peaksid olema 55-60% inimese päevasest energiavajadusest.
  
• Ehitusmaterjal – tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad
  
• Kaitse – tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest
  
• Lähteaine – Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähtaineks kõigi biomolekulide- lipiidide, valkude ja nukleiinhapete sünteesiks.
  

Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molecule. Enamik neist on vet tõrjuvad ehk hüdrofoobsed . Lipiidide hulka kuuluvad rasvad , vahad, steroolid , fosfolipiidid , rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained.
Lihtlipiidid on rasvad, õlid , vahad, nad on väga energiarikkad.
Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul, milllel on organismis mitu olulist rolli. See tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse, on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja rasvade seedimiseks vajalike sapphapate sünteesiks. Organism suudab seedida umbes 70% kehale vajalikust kolesteroolist, ülejäänud peab tulema toidust. Kui kolesterooli on liiga palju, ladestub see veresoonte seintele ning takistab vere liikumist.
Fosfolipiidid on liitlipiidid , mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots aga vet tõrjuv ehk hüdrofoobne.
Lipiidide ülesanded organismides

• Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades.
  
• Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained .
  
• Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned putukad kasutavad ehitusmaterjalina.
  
• Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest.
  
• Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine.
  
• Signaalmolekulid
  
• Lähteaine
  

Jan Jakobson