Oder Kodune töö (0)

Eesti Maaülikool - Loodus - Eesti taimestik ja loomastik

1 Hindamata

Oder
Hordeum vulgare
Loodusvarade kasutamine ja kaitse
Tutvustus
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond : Õistaimed (Magnoliophyta)
Klass: Üheidulised (Liliopsida)
Selts: Kõrrelised (Poales)
Perekond: Oder (Poaceae)
Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare)
Odrast
 Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati
kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi
 Odra vili on teris , mida katavad sõklad.
 Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu
teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades)
 Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab
paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head
eelvilja (sobiv on näiteks kartul )
 Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi.
Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra.
Odrast
 Otra on nii tali - kui ka suviodra sorte.
 Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas,
Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole
taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud.
 Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra.
 Eestis on odrakasvatuse vanimad andmed Asva linnusasulast
esimese aastatuhande algusest eKr.
Odra kasutamine
Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusi, kruupe
ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid
ning tangust ja kruupidest enamasti putru.
Odrajahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks
peetavat odrakaraskit.
Odrast saab ka viljakohvi, mis oli populaarne enne
kohviubade laiemat levikut. Lisaks on otra kasutatud
tangu - ja verivorstide ning kama valmistamisel.
Odra kasutamine
Odrajahu kasutatakse ka pagaritoodetes. Näiteks
leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad
odrasordid.
Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid,
odralinnaseid, linnaseekstrakti ja muidugi
valmistatakse otra ka õlletööstuses.
Umbes 75-80% Odratoodangust läheb
loomasöödaks, peamiselt sigadele .
Odra saagikus Eestis
 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129
kilogrammi.
 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492
kilogrammi.
 2010: 252 500 tonni, hektarilt keskmiselt 2413
kilogrammi.
 2009: 379 900 tonni, hektarilt keskmiselt 2703
kilogrammi.
 2008: 349 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3170 kilogramm
Odra külvi ehk kasvupind
Eestis
 2012: 109 200 hektarit
 2011: 118 100 hektarit
 2010: 122 000 hektarit
 2009: ei leia andmeid
 2008: ei leia andmeid
Kasutatud kirjandus
http://www.et.wikipeedia.org
http://www.stat.ee
http://entsyklopeedia.ee
http://goole.co m
http://hkhk.edu.ee
Aitäh kuulamast!

Document Outline

Slide 1
Tutvustus
Odrast
Odrast
Odra kasutamine
Odra kasutamine
Odra saagikus Eestis
Odra külvi ehk kasvupind Eestis
Kasutatud kirjandus
Aitäh kuulamast!

.PPTX Laadi alla originaalfail 10 lk · .pptx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mahalkita Õppematerjali autor

Taimekasvatuse aluste esitlus. Saab teada infot odra kohta. Kus -milleks otra kasutatakse. Kuidas kasvab. Kuidas paljuneb ja kuidas areneb.

Taimestik Oder Taimekasvatus taimestik

Sarnased õppematerjalid

ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - ODER

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased.

Toitumise alused

pptx

Rahvuslik toidukultuur

aastal Kanada (2159 tuhat tonni), Soome (388,3), Austraalia (191,7), Rootsi (156,3) ja Suurbritannia (118,9). Suurimad importijad olid aga USA (2169 tuhat tonni), Saksamaa (255,3), Mehhiko (127,1), Hispaania (67,2) ja Jaapan (63,2). · Kasvatamine Eestis 2010. aastal toodeti Eestis kokku 61,3 tuhat tonni kaera, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 29,1 %. Kaeratoodang moodustas erinevate teraviljade kogutoodangust 8,2 %. Kaera edestasid 338,5 tuhande tonniga nisu ja 297,3 tuhande tonniga oder ning kaerale järgnes 29,5 tuhande tonniga rukis. Kaera kasvatati 31,6 tuhandel hektaril ning selle saagikus oli 1982 kg/ha. Kaera kasvatamine Eestis 1980- 2010 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Külvip ind, tuhat 46,7 62,5 45,1 33,9 26,0 33,4 41,7 36,1 49,0 61,0 53,3 35,2 35,4 32,6 34,2 36,1 hektar it Saagik us,

Rahvuslik toidukultuur

docx

Teraviljad - Nisu, rukis, kaer, oder, riis, hirss ja sorgo

teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad. Rukist hakati kultiveerima umbes 400 a.e.Kr. Oder ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi

Bioloogia