Kartul (0)

Kartul on pärit Lõuna- Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon , plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse , kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 liigist moodustavad mugulaid umbes 150. Kartul on kogutoodangult maailma viljade seas auväärsel kohal.
Praegu on kartulil kindel koht maailma tähtsamate toiduviljade seas. Enamikus Euroopa maades on kartul üks põhilisi toiduaineid, ilma milleta ei ostakski läbi saada. Sama maksev Ameerika Ühendriikide idaosariikide kohta, kus kartulit kasvatatakse üsna palju. Mujal maailmas peetakse kartulit enamasti köögiviljaks. Kartul on põhiliselt parasvöötme kultuur, kuid kasvab ka soojemais piirkondades, subtroopika aladel Vahemeremaadel, Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Hiinas ja Indias.
Kui kartulit kasvatatakse peamiselt Euroopas, kus toodetakse umbes kaks kolmandikku maailma kogusaagist, siis bataadi praeguseks kodumaaks võib nimetada Aasiat eriti Hiinat, kus toodetakse 85% maailmasaagist. Kartulit kasvatatakse vagudes , et suvel saaks varsi mullata, mulda kobestada ja umbrohtu hävitada. . Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda. Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused , sealhulgas viirushaigused . Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte , mis oleksid haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub mürgist alkolaidi solaniini. Eelkõige kasutatakse kartulit toiduks väga mitmesuguste roogadena keedetult ja praetult. Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele. Ta on ka tööstustooraine. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles pärast viljaikaldusi ja näljahädasid hakati pisitasa kartuliga harjuma. Üldrahvalikuks toiduaineks sai kartul alles eelmisel sajandil. Vaevalt tunnustuse saavutanud, tõusis kartul kiiresti ennenägematusse ausse. Rahvameditsiinis on raviks kasutatud kartuliõisi ja mugulaid (mahla). Kuivatatud kartuliõitest ravimtee langetab kõrgvererõhuhaigetel vererõhku, aitab tänu suurele kaaliumisisaldusele eemaldada organismist vett ja vähendada turseid. Keskmiselt süüakse Eestis inimese kohta 60kg kartulit aastas, see teeb 3-5 kartulit päevas. Nahahaigustel soovitatakse ka tärklise vanne . Kartul on tuntud ka kosmeetikas. Keedetud kartulist koos piima ja munakollasega saab toitemaski näole või kätele. Käsi pehmendab ka kartulikeeduvesi.
Müüt kartuli paksukstegevast toimest peab paika vastavalt sellele, kuidas ja millega kartulit süüa. Kui ujutada seda õlis ja süüa niiviisi valmistatud friikartuleid või kallata kartulisalat üle rammusa koore- ja majoneesikastmega või krõbistada kott kartulikrõpse, on kehakaalu tõus tagatud. Süüdlaseks on aga rasvased kastmed ja õlid, mitte kartul. Tervislikum on kartulit keeta või aurutada. Kartul annab vähe kaloreid ja sisaldab arvukalt vajalikke toitaineid.
Maailma eri paigus koristatakse kartulit eri aegadel , näiteks on kartuli peamine koristusaeg:
Kuubas -jaanuar ja aprill
Lõuna-Aafrika Vabariigis - jaanuarist maini
Havai saarestikus -aprillist oktoobrini
Uus- Meremaal ja Ekuadoris -mai ja juuni
Ekuadoris ka –november ja detsember
Jaapanis –juuni
Itaalias –augustist septembri keskpaigani
Eestis –septembrist oktoobri keskpaigani
Kanadas –oktoober
Küprosel –detsember
Kasutatud kirjandus
„Maailma viljad“ Heino Kiik Tallinn 1989
http://www.ceet.ee/pdf/kartul.pdf
http://www.terviseleht.ee/200004/4_kartul1.php
http://www.sordiaretus.ee/pildid/27.jpg
http://www.terviseleht.ee/200005/5_kartul2.php
http://www.postimees.ee/140208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/311720.php