Loomade Farm (2)

Kuressaare Ametikool
Hotelli ja restorani teeninduse osakond
Kokk
Raina Jüris Kp-24
Loomade Farm
Juhendaja : Sirje Paakspuu
Kuressaare 2007
GEORGE ORWELL
1903-1950
 
Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga “Pariisi ja Londoni heidikud”. Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis “Birma päevad”. Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem priviligeeritute eest. 1927. aastal ühines ta Londoni East Endi hulkuritega, et kirjutada nende saatusest. Pariisis elatas ta end 18 kuud juhutöödest. Saadud kogemused andsid talle materjali esimese raamatu jaoks: “Pariisi ja Londoni heidikud” on viletsuse ja ekspluateerimise, kodutuse ja tänavaelu üksikasjaline kirjeldus. Rahapuuduse tõttu töötas George Orwell poolteist aastat õpetajana, hiljem ühes Londoni raamatukaupluses. Umbes aasta pärast tuli ta töölt ära, et võtta vastu vasakpoolse kirjastaja Victor Gollanczi pakkumine kirjutada reportaaž majanduskriisist tingitud surutisest Põhja-Inglismaa tööstusrajoonides. 1936. aastal abiellus ta iirlanna Eileen O’Shaughnessyga. 1937. aastal võitles George Orwell neli kuud Hispaania kodusõjas vabariiklaste poolel; saanud kuuli kaela, läks ta Inglismaale tagasi. Sõjakogemused avaldas ta pealkirja all “Kummardus Katalooniale”. Tuberkuloosihoog viis ta 1938. aastal peaaegu pooleks aastaks haiglasse, järgnevalt elas ta seitse kuud Marrakešis. Seal alustas ta uut romaani. Teise maailmasõja ajal kirjutas George Orwell arvukaid artikleid ajakirjadele, oli India BBC, vasakpoolse nädalalehe “Tribune” ja “Observer” kaastöötaja. Satiir “Loomade farm” tõi autorile 1945. aasta lõpus korrapealt rahvusvahelise kuulsuse. Lühikest aega enne surma 21. jaanuaril 1950 aastal, 46 aastat vana, lõpetas ta romaani “1984”.
G. Orwell Loomade Farm
Tegelased: Napoleon , Lumepall , Mollie, Jones , Tümpsa, Ristik, Kiunats .
Sisu: Inglismaal on üks farm, kus loomad otsustavad ise hakata peremeesteks. Karjafarm nimetatakse ümber Loomade Farmiks. Töötatakse välja erilised seadused loomadele, mida hakatakse nimetama animalismiks. Kõikidest teistest loomadest targemaks osutuvad sead, kes võtavad enda kätte juhi positsiooni. Tulevad ette ka harvad sõjad inimestega, mis kõik võideti. Sead hakkavad üha rohkem uurima inimeste maailma võimalusi, ja seega satuvad nad vastuollu animalismi põhitõdedega. Ja üks kord sead juba kõnnivad kahel jalal, teevad inimestega koos peo ja oh imet , muutuvadki ise inimesteks. Endise animalismi põhitõe: "Kõik loomad on võrdsed" asemele on kirjutatud uus lause: "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad, kui teised.
Arvamus: Tõeliselt hea raamat! Oli naljakas, kohati kurb ja mõtlemapanev. Arvan, et Lumepalli äraajamine oli suur viga. Sigade inimesteks mutumises oli süüdi Napoleon. Loomad oleksid võinud midagi targemat ette võtta, sageli mind lausa vihastas see, kuidas rumalamad loomad targematele nii kergesti allusid. Soovitan kõigil lugeda
Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale revolutsiooni sujuvalt ise võimu haarasid - teadupärast olid just kärsalised loomade ühiskonnas kõige targemad. Loomad olid tüdinud töötamast ainult toidu nimel – taheti helgemat väljavaadet ja uusi sihte tulevikuks. Pinnas revolutsiooni läbiviimiseks oli ideaalne ning selle tulemusena kihutati pererahvas farmist minema.
Peale pererahva farmist väljaajamist pandi kirja reeglid, mida kõik loomad järgima pidid. Kuna aga vähesed lugeda oskasid, siis said sead reegleid oma tahtmise järgi muuta ja nendega loomi mõjutada. Kõik vastuhakkajad kõrvaldati. Parteid loomadel küll polnud, aga sarnaselt Venemaale, saadi olla vaid sigade (kui grupi) ideede poolt.
Tööd tegid loomad alguses suure innuga, sest oli lootus helgemale tulevikule. Ainult sead ei pidanud füüsilist tööd tegema, sest nendel lasus tähtis mõttetöö. Koeradki olid füüsilistest tegemistest vabastatud, sest neid kasutas Napoleon terrori teostamiseks, loomade hirmutamiseks ja oma tahtmise saavutamiseks. Sigadel oli hea väljaaetud peremehe majas elutseda, teised loomad pidid elama aga kitsikuses ja tihtipeale külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides.
Farmis kehtestati algselt seadus, et iga loom annab endast nii palju kui ise heaks arvab ja suudab. Siis aga tuli mõte teha plaanimajandust ja loomulikult täita kava vähima võimaliku ajaga . Loomadel tuli endast anda kõik võimalik. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, aga samas toidunorme vähendati tunduvalt. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui kogu töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad suure õhinaga tuuleveskit, teadmises, et valmis saades pannakse sellesse dünamod ja elekter suunatakse talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Valmissaanud veskit kasutati hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi sigadele rohkelt raha sisse.
Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid . Tähtsaim roll neist oli propagandal. Sigadest oli valitud propagandat läbi viima hea kõneleja Kiunats. Tema tööks oli farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses. Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel koolitasid sead välja lambaid, keda tunti kui kõige rumalamaid farmi asunikke. Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud.
Loomade farm" ja "1984" on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole nad kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul .