Teraviljad - Nisu, rukis, kaer, oder, riis, hirss ja sorgo (0)

Teele Trossmann
11.klass
Teraviljad
Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim . Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° põhjalaiusest kuni 45° lõunalaiuseni. Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline valguallikas. Nisu arvatakse olevat Kagu - Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili.
Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, osa püsikud, osa üheaastased taimed. Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel. Seetõttu sobib põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Rukis on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim , viljataim. Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad. Rukist hakati kultiveerima umbes 400 a.e.Kr.
Oder ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu - ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.7000 aastat tagasi.
Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, - helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. Esimesed kaera kasvatamist mainivad kirjutised on pärit meie ajaarvamise algusest. Algselt kasutati kaera meditsiinilistel eemärkidel, hiljem toiduks.
Riis on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond. Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili. Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Oluliselt toiteelementide-, kiudainete- ja vitamiinirikkam on nn pruun riis , millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest. Riisist valmistatakse veel jahu, viina, veini, piiritust ja õlut. Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöö tooteid, nagu korvid, sandaalid, köied, matid, kübarad jms. Riisi on Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat. Riis pärineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub tänapäevalgi. Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid ja Indiasse Alexander Suur umbes 326. aastal eKr. Hispaaniasse jõudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku. Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Riis on nisu järel kõige enam tarvitatav teravili maailmas. Rohkem kui poolele maailma rahvastikust annab riis vähemalt poole nende toiduenergiast.
Mais on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili. Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Mais on pärit Mehhikost või Kesk- Ameerikast . Lõuna- Mehhiko arheoloogilised leiud annavad tunnistust maisikasvatusest enam kui 7000 aastat tagasi. Maiade, asteekide ja inkade mütoloogias leidub arvukalt viiteid maisile, mida neis kultuurides kasutati usulistes rituaalides, maksevahendina, kütuse ja ehitusmaterjalina. Maisist valmistati ehteid ja selle siidjaid kiude kasutati isegi tubaka valmistamisel. Esimesed maadeavastajad leidsid maisi kasvamas kõikjal Kanadast Tšiilini. Euroopasse jõudis mais 16. sajandil.
Harilik sorgo on liik kõrreliste sugukonnast sorgo perekonnast. Harilikku sorgot kasutatakse toiduks ja loomasöödaks. Hiinas, Koreas, Jaapanis kasutatakse teda käsitööesemete valmistamiseks. Teradest toodetakse tange ja jahu, Hiinas on populaarne ka sorgoviin. Loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana. Kõik sorgo liigid pärinevad troopilistelt ja lähistroopilistelt aladelt . Kasvuks vajavad niiskemat, keskmise viljakusega mulda ja eelistavad päikeselist kasvukohta .
Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. Kuigi hirssi kasvatatakse Aasias ja Põhja-Aafrikas eelajaloolistest aegadest , ei teata, kust see täpselt pärineb. Oletatakse, et hirss on pärit Ida- või Kesk-Aasiast, teine seisukoht on, et esimesena kasvatati seda Etioopias. Aafrikas on hirss tänapäevalgi oluline toiduaine. Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, valmistatakse jahu ja helbeid või need söödetakse koduloomadele ja -lindudele.