Bioloogia (algloomad) (0)

Algloomad
Amööb
Elupaik: veekogude põhjamudas;
Suurus: 0,2-0,5 mm;
Kehakuju: ebapüsiv;
Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed ;
Eritamine : pulseeriva vakuooli poolt;
Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid.
Silmviburlane
Elupaik: tiigid, lombid , lehti täis veekogud;
Suurus: 0,05mm;
Kuju: süstiku kujuga roibur;
Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel;
Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool ;
Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste.
Kingloom
Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud;
Suurus: 0,1-0,3mm;
Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu.
Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt.
Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti.
Tähtsus looduses:
1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis.
2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi.
3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi .
4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses.
Tähtsus inimeste elus:
1.Mitmete algloomade leidumine maapõues viitab nafta ja maagaasi leidumisele, seetõttu uurivad geoloogid kivimites leiduvaid algloomade kodasid.
2.Nendes leiduvad kiirelised (päikselised) on räniainest kodadega. Neid kodasid kasutatakse metallide poleerimisel.
3.Paljud algloomad tekitavad inimestel raskeid haigusi:
1)düsenteeria( verine kõhulahtisus) – amööb levib troopikas ning võib põhjustada ka inimeste surma suure vere ja veekaotuse tõttu.
2) trihhomonoos - tekitab suguhaigust trihhomonoosi.
3) malaaria - levib lõunamaades hallasääskede kaudu.
4) toksoplasma - inimesel suureneb lümfisõlmed.
Tunnused:
1.Algloomad e. protistid on ainuraksed päristuumased organismid
2.Nad liiguvad riburite või ripsmete abil.
3.Nende kehad on kaetud elastse kestadega, mida nim. pelliikul’iks.
4.Ebasoodsates tingimustesmoodustavad nad tsüste.
Vetikate tunnused:
1. Vetikad fotosünteesiva nagu taimed.
2.Vetikate hulkrakset keha nim. talluseks .
3. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas.
4.Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt.
5. Vetikaid võib olla nii mikroskoopiliseid kui ka makroskoopilisedid.
5. Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ega juuri, varsi, lehti.
Koppvetikas
Elupaik: väikesed veekogud, lombid;
Suurus: 15-30µm;
Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat;
Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas.
Vesijuus
Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades;
Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt.
Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks . Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt.
Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele.
Vetikate tähtsus looduses
1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi.
2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu.
3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks.
Vetikate tähtsus inimeste elus
1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis , Hiinas, Koreas , Norras jt. maades.
2.Kasutatakse söödaks sigadele, lammastele jt taimetoidulastele koduloomadele.
3. Vetikaid kasutatakse sõnniku asemel väetiseks (Hiiumaal, Saaremaal)
4.Pruunvetikates toodetakse agarit, mida kasutatakse marmelaadi valmistamisel.
5.Vetikaid kasutatakse ravina ja neist valmistatakse ravimeid (nt. rootsi rohi )
6.Toiduvärvid.
7.Liimained
8. Plastmassid
9.Vetikate järgi on võimalik määrata veekogude saastatust.