Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Nukitsamees" - kokkuvõte (9)

5 VÄGA HEA
Punktid
OSKAR LUTSNUKITSAMEES
Tegelased: Iti, Kusti , Nukitsamees (Ants), eit, vanamees , Mõhk, Tölpa, ema, isa, vanaisa, lind
Ühel päeval läksid Iti ja Kusti metsa maasikaid korjama. Kuna maasikaid oli väga palju, liikusid nad aina sügavamale metsa ja eksisid ära. Kodu otsides jõuavad nad juba teist korda ühe suure kivi juurde. Õues läheb juba pimedaks. Iti kardab . Lõpuks jäävad nad puu najale magama. Kusti ärkab mingi hääle peale. Ta märkab, et linnupoeg on pesast välja kukkunud ja paneb ta sinna tagasi. Seejärel jääb uuesti magama. Varsti ärkab ta uuesti. Ta näeb ühte vanaeite, kes ütleb, et juhatab nad koju. Kusti äratab Iti üles. Vanamoor on aga väga kuri, ja juba tee peal kahtlevad nad, kas asi on ikka õige. Kui nad lõpuks ühe majani jõuavad, ütlevad lapsed, et see küll nende kodu ei ole, kuid vanaeit käsib neil sisse minna. Vanamoor käsib neil ahju taha magama minna, ja hoiatab, et hommikul hakkavad nad tööd tegema. Kõik on väga räpane. Kui Kusti süüa küsib, visatakse neile ahjutaha kaks konti , mida nad ei puutu ka. Kui kõik on magama jäänud, tahavad lapsed põgeneda, kuid nad kuulevad hääli ja lähevad ahju taha tagasi. Tulevad Mõhk ja Tölpa, kes nõuavad süüa. Kui ka nemad on magama läinud, proovivad nad uuesti põgeneda, kuid seekord ärkab vanamoor üles. Hommikul äratatakse lapsed vara ja pannakse tööle. Iti peab last valvama, Kusti aga vett kandma, hagu korjama, sigadele rohtu kitkuma. Lapsed on väsinud ja näljased. Söök, mis neile antakse, pole ka üldse maitsev. Mööduvad päevad, kuid Kusti ei leia sobivat hetke põgenemiseks. Ta saaks küll jooksu panna, kuid ta ei saa Itit üksi sinna jätta. Ühel ööl nad siiski proovivad põgeneda, kuid näevad metsa ääres huntide näljaseid nägusid ja lähevad tuppa tagasi. Järgmisel päeval, kui Kusti taas rohtu kitkub, lendab tema juurde linnuke ja hakkab rääkima. Kusti tunneb ära, et see on see sama lind, kelle poja ta pesasse aitas. Lind siristab, et Mõhk ja Tölpa leidsid rahapaja ning kutsuvad varsti vanamoori endale appi. Sel ajal saaksid lapsed põgeneda. Varsti juhtubki nii, nagu lind rääkis. Vanamoor läheb metsa ninh kui vanamees sellest kuuleb , hüppab ka tema oma karkudel neile järgi. Kusti läheb tuppa Itit kutsuma, et põgeneda, kuid Iti ei taha last maha jätta. Lõpuks on Kusti nõus, et Nukitsamees tuleb nendega ühes. Linnuke tuleb neid tagant kiirustama ning ühtlasi juhatab ka teed. Nagu võis arvata, avastatakse varsti nende puudumine ning neid hakatakse otsima . Lapsed lähevad aga orgu peitu, ning kui oht on möödas, liiguvad edasi. Lõpuks jõuavadki nad koju. Kõik rõõmustavad. Õige pea aga märgatakse Nukitsameest ja küsitakse imestunult: “Kes see veel on?”. Iti seletab neile kõik, vanemad on nõus, et poiss jääb nende juurde. Aja pikku muutus Nukitsamees rohkem tavalise lapse moodi. Ühel korral, kui ta varba ära lõi, ei hakanudki ta vanduma, vaid hoopis nutma , ja esimest korda pisaratega. Sel hetkel, kui ta ristiti, muutus ka tema nahk heledaks ning kadusid nukid. Poiss sai nimeks Ants.
Nukitsamees-- kokkuvõte #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 248 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Meritx20 Õppematerjali autor
Arvan, et annab päris hea ülevaate.

Sarnased õppematerjalid

Nukitsamees
2
odt

Nukitsamees

Metsast saabuvad Mõhk ja Tölpa, kes olid rahapaja leidnud, ning nüüd jooksevad koos eidega metsa. Varsti liitub nendega ka karkudel ätt. Kusti ja Iti põgenevad. Nuki tahab kaasa tulla, aga Kusti ei luba. Iti pealekäimisel võetakse ta siiski kaasa. Linnuke näitab teed. Kusti kannab Nukit seljas. Metsakollid ajavad juba lapsi taga. Põgenemistee on pikk, aga lõpuks jõutakse tänu linnukese juhatusele metsast välja. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde elama. Nukitsamees käitub nagu tõeline metslane: vannub varastab, kisub Itit juustest. Püütud on ka sarvedest vabaneda, aga need kasvavad alati tagasi ja nahk ei lähe isegi saunas hõõrudes valgemaks, vaid on ikka must. Sügise saabudes lendas hoovi linnuke. Ta teatas, et metsamaja on tühi. Kollipere on ära läinud. Kusti otsustas üle käte läinud jõnglast ise kasvatama hakata. Väike metsaelanik harjub uue eluga. Möödub mitu aastat ja Nukitsamehel on vaja kooli minna

Eesti keel
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Saab rääkida makaronitontidest ja siirupit sülitavast lehmast ja imelikust elukast, kelle nimi on mouk. Igal juhul on kõhuussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbiega. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana? Ja aias valvab küpseid marju suur koer – või on ta tegelikult lõvi? Sõltub sellest, kuidas vaadata...Iga laps näeb asju eri vaatenurga alt. Oskar Luts Nukitsamees Illustreerinud Vive Tolli "Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud

Alusharidus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

vuse planeerimisel lähtutatakse süsteemsuse ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga järgnev töölõik oleks eelmisele loogiliseks jätkuks ning igas järgnevas tunnis saaks korrata eelmises omandatut. Arvestades lapse vanust, planeeritakse õppetegevused mänguliseks, õppematerjali esitamine materialiseerituks (pildiseeriad). Tegevuseks püütakse luua lapse jaoks sobiv motiiv. Õppematerjali paremaks kinnistumiseks planeeritakse tunni lõppu kokkuvõte ning uusi tegevusi alustatakse kordamisega, kus meenutataks eelmises tunnis õpitut ning aktiviseeritakse teadmisi uueks tegevuseks. Õppetöös kasutatakse vahenditena 5 pildist koosnevaid pildiseeriaid, pildiseeriate juurde koostatud jutustusi, lause- või sõnanoope, mänguasju. Ajaliselt kestab iga tegevus ehk akadeemiline tund 35-45 min. Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega.

Pedagoogika
Mihkel Raud ja tema edulugu
25
odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

..................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary....................................................................................21 Kasutatud kirjandus........................................................................22 Lisa...............................................................................................24 2 SISSEJUHATUS

Kuulsused
E Enno-K A Hindrey-K-E Sööt ja J Oro
7
doc

E.Enno, K.A.Hindrey, K-E.Sööt ja J.Oro

Väikelastekirjanduse kontrolltööks ERNST ENNO (1875 ­ 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J

Kirjandus
Kalevipoeg-- kokkuvõte
3
doc

„Kalevipoeg“ - kokkuvõte

,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane ­ Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja ha

Kirjandus




Kommentaarid (9)

marjut1 profiilipilt
marjut1: ei olnud väga asjalik..aga samas põhikooli tasemel peaks olema.
17:24 09-11-2010
maikelpwns profiilipilt
maikelpwns: väga hea hakkan kasutama siin ka teisi materjale
20:15 09-01-2011
irinaaduson profiilipilt
irinaaduson: väga hea ja kasulik kokkuvõte
15:12 01-09-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun