Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid
.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Tänapäeval on raske kujutledagi, et on olnud aegu, millal ei tuntud masinaid, vabrikuid, tehaseid ja et kõik, mida vajati, tehti käsitsi. Veelgi enam kogu töö, alates tooraine hankimisest ja lõpetades eseme valmimisega, tegid enamjaolt ühed ja needsamad käed. Keskajal kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd keskajal tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Ajapikku mitmekesistusid inimeste vajadused, suurenesid käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele.
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline
esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest,mille majandus oli spetsialiseerunud linnaelanike vajadustele kestis kuni 15.sajandini. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine. Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised,kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad. Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise,toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikes linnades kehtis
Keskaegse tsunftikorralduse head ja vead Keskajaks nimetatakse perioodi, mis jäi vanaja ja uusaja vahele. Keskaeg oli perioodil 5-15 saj. Keskaega jagatakse kolme põhiperioodi: varajane keskaeg( 5-10 saj.), klassikaline keskaeg( 11- 15 saj.) ja hiline keskaeg( 15-16 saj.). Käsitöölised oli koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus garanteeritud. Ühtlasi
Linnade teke ja struktuur · Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika
sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt
vajadusel karistada. · ristisõda - Ristisõda on kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik, mis on suunatud väljaspoole kristlikku kultuuriruumi. Ristisõdade perioodil (10961270) oli motiiviks Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust. 14) Miks tekkisid keskajal linnad?3 · Põllumajanduses toimunud murrang sai võimalikuks kasvavate linnade varustamine toiduainetega, aga ka maalt siirduvate inimestega · Elustus kaubandus kõrgkeskaegsed linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ja kuna kaubandusest sai raha, siis muutusid linnad rikaks ja linnadesse suundus rohkem inimesi · Käsitöölised tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele ja linna jõukusele.
Kõik kommentaarid