REFERAAT: linnade majandus; käsitöö ja kaubandus (2)

REFERAAT
AJALUGU
„LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS „
Rakvere Eragümnaasium
Nanci Ristla
Anett Uska
Kätlin Männik
10.A
27.02.2010

2. SISUKORD

1. Tiitelleht ……………………………………………………………………………………………………………………………………………….1
2. Sisukord……………………………………………………………………………………………………………………………………………….2
2. SISUKORD 2
3. MAJANDUSHARUD 3
4. Tsunftid ja gildid 5
5. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 8
6. KOKKUVÕTE 11
7. KASUTATUD KIRJANDUS 12

3. MAJANDUSHARUD

Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel
b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid.
Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks
2) sõiduvoorimeesteks.
Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres ) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks .
Sigu peeti enamasti linnas sees. Maja trepi kõrvale oli paigutatud nende jaoks söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks.
Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda.
Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka kaupmeestele väljaveoks. (PILT: keskaegsest linnapildist)

4. Tsunftid ja gildid

Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse . Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Enamikus linnades kehtis TSUNFTISUNDUS , mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk SKRAA , mis määratles ka tsunfti hierarhia – õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud VANEM.
Tsunft täitis ka oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid.
Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik . Linna seisukohalt oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena.
Tsunftid tegutsesid ka nagu seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea oma liikmete käitumise eest. Teatud pühade ja tähtpäevade puhul toimusid tsunfti kokkutulekud- joodud. Tavaliselt oli skraas ette nähtud trahv purju joomise, teiste solvamise, ebaväärika käitumise , paludes tsunftides aga ka sobimatus riietuses peole kohale ilmumise eest. Kui tsunftivanem andis käsu koju minna, tuli seltskonnast vastuvaieldamatult lahkuda.
Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu ehk siis tsunftiväliste käsitööliste vastu. Näiteks alalisi tülisid tekkis ka sellestki ,et aadlike majades elasid oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevaste vajaduste jaoks, kippusid oma tooteid müüma.
Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Läbi keskaja vähenes nende ring pidevalt. Esijalgu püüti määrata meistrite miinimumarvu mingis tsunftis (3-4), hiljem kujunes tavaks kehtestada meistrite maksimumarv. Igal meistril olid omad sellid ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus, said söögi , kuid allusid ka kõiges majaisa korraldustele, näiteks suurenes sellide ja õpipoiste arv ühe meistri kohta.
Keskaja lõpul hakkasid tsunftid üha enam muutuma suletuks , õpipoistele ja sellidele hakati üha enam esitama kõrgemaid nõudeid. Näiteks pidi olema õpipoiss sündinud kristlikust abielust . Selle nõudmisega suleti tsunft vallaslaste käendajaid. Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures , tavaliselt oli neid 2-3 vahel harva ka 5, neile lisandusid 2-3 aastat kohustuslikku rännuaastat. Kohustusliku rännuaasta eesmärk oli see, et vältida käsitöö e mandumist suletud tsunftikorra tingimustes. Sellid kui tulevased meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid mööda , tutvusid seal tehtavaga. Õpipoisi isa maksis õpetuse eest ja hoolitses poisi rõivastuse ning jalanõude eest. Toidu sai õpipoiss meistrilt. Õpipoisiks mindi tavaliselt 7-aastaselt, sest õpiaeg võis olla üsna pikk. Lihtsamatel erialadel 2-3 aastat, keerukamatel aladel 10-12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas hiljem tasahaaval. Õpipoisi aja läbiteinu sai selliks. Tavaliselt tohtis üks meister pidada korraga kahte õpipoissi
Meistriks saadi siis kui esitasid meistritöö, mille all mõeldi vastava käsitööala meistrite järelevalve all valmistatud esemete komplekti. Kui meistritöö hinnati kõlblikuks tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paljudel see ei õnnestunud, sest see tähendas vastava tava või tsunftiskraaga määratud toidu- ja õllekoguse väljapanekut. Et alustada tööd meistrina pidi veel kõigele lisaks olema veresugulus oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda.
Sellide ja õpipoiste arvu suurenemine tõi aasa selle ,et pikkamööda hakkasid nad muutuma palgatöölisteks. Nendest kujunes kehtiva korraga rahulolematute linlaste kiht, mis oli vastuvõtlik ketserlikele ja reformistlikele õpetustele.
Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käistööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnes linnas oli mitu gildi ja nad kandsid enamasti pühakute nimesid. Kaupmeestegildi nimetati tavaliselt Suurgildiks ja sinna kuulusid ka kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed , kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi, moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gild , vaid teatud kaupade töötajad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi.

5. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad

13.-14. Sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda. Esimene neist oli Vahemeri kui Euroopa ning Idamaade ja Põhja- Aafrika vaheline ühendustee, kus Itaalia kaubalinnad ristisõdade tulemusel araabia ja bütsantsi kaupmehed tagaplaanile tõrjusid. Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsiatiivi haarasid saksa soost kaupmehed. 1160. Aastatel moodustasid kaupmehed koondise- Hansa ( algne tähendus seostub relvastatud sõjasalgaga, hilisem tähendusvarjund viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. Hiljem kujunes kaupmeeste koondisest samuti Hansa nime kandev liit, kaubalinnade liit.
1220 . aastatel tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn.
14.-16.sajadini ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal 14.sajandi 2-l poolel kuulus sinna enamik Novgorodi -Kölni- Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu.
Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15. Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia.
14.-16. Sajandi Tallinn ja Tartu kujutasid endast olulisi kaubanduslikke tuiksooni, keskaja mastaapides igati arvestatavaid suurlinnu. Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siianigi tuntavad.
Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine , peale selle mängis olulist rolli ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala , soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes.
Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja- Euroopasse, haarates initsiatiivi tekstiilikaubanduses. Tekkis ka vajadus raha ühest kohast teise kanda.
Loodi pangakontorid , mis olid vahetuse ja krediidi korraldamiseks.
Majanduslike edusammude üheks väliseks märgiks oli kuldmüntide käibeletulek (Genovas, Veneetsias ja Firenzes ) pärast ligikaudu poole tuhande aastast vahet.
Feodaaltsivilisatsioon oli üle saanud eelmiste sajandite mahajäämustest ja hakkas jõuliselt sekkuma tolleaegsesse maailmamajandusse.

6. KOKKUVÕTE

Nii, et paari sõnaga kokkuvõttes, sellest referaadi tegemisest saime teada, et põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Saime ka teada, mis tingimustes elasid inimesed ning millistes tingimustes loomade elu oli. Näiteks see, et Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Või näiteks see, et sigu peeti enamasti linnas sees, umbes, et tuled majast välja ja trepi kõrval on sul sead ja nende toidulauad. Mis oleks tänapäeval täiesti lubamatu & ilmselgelt kutsutaks kohe politseid & inimesed vaataksid ilmselgelt ka imelikult . Saime ka teada, mis on TSUNFTISUNDUS ja, kes on TSUNFT.
Nimelt siis Tsunftisundus kehtis siis igas linnas ja mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Ja Tsunft siis oli inimene, kelle põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Saime samast peatükist teada mis asjad on gildid need on just kui nagu mingid kogukonnad , grupid.
Viiendas ehk siis referaadi viimases peatükis on käsitletud Hansat, Vahemere linnad, Kaubalinnade liitusid.

7. KASUTATUD KIRJANDUS

Ajaloo õpik „ Inimene ühiskond kultuur „ 2. Osa „ keskaeg ja varauusaeg“
Paragraaf 21 „Linnade majandus: Käsitöö ja kaubandus „ – leheküljelt alates 123 kuni 127.

http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linnad.ht m

http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaeg_linnapilt.jpg

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaeg_linnapilt.jpg&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/kolmanda_seisuse_kasvatamine.html&usg=__SCqTzGEaF3NuitJBnB9nug8mZrM=&h=424&w=386&sz=108&hl=et&start=1&um=1&itbs=1&tbnid=Y_lbIUN45Q6frM:&tbnh=126&tbnw=115&prev=/images%3Fq%3Dkeskaeg%2Blinnapildis%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26tbs%3Disch:1

http://www.hot.ee/narvahistory/keskaeg%20files/keskaeg.gif