Raamatu "Näljamängud" põhjalik kokkuvõte (3)

„Näljamängud“
Suzanne Collins
Raamat „Näljamängud“ räägib Katniss Everdeeni katsumustest ja läbielamistest igaaastastel Näljamängudel. Igal aastal valiti kõigis kaheteistkümnes ringkonnas poiss ja tüdruk, kes oma ringkonda Näljamängudel esindasid. Võimud korraldasid mänge selleks, et tuletada meelde Panema inimestele, et neil ei ole Kapitooliumi vastu võimu. Kapitoolium oli kunagise Põhja-Ameerika varemetel asuva Panema riigi särav pealinn ning seda ümbritsesid kaksteist ringkonda. Näljamängud olid Kapitooliumi elanike oodatuim meelelahutus : kõik osalejad pidid võitlema metsikus looduses elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris. Kokku oli võistlejaid kakskümmend neli, kuid võita sai ainult üks. Seitsmekümne neljandatel Näljamängudel esindasid 12. Ringkonda Katniss Everdeen ja Peeta Mellark. Katniss pakkus end vabatahtlikuks oma noorema õe eest. Ta lubas oma õele, et teeb kõik mis võimalik, et mänge võita. Näljamängude käigus tekkisid Katnissil väga lähedased suhted Peetaga.
Et televaatajatel igav ei oleks hakanud, tegid mängumeistrid igasuguseid trikke, näiteks panid ühel korral metsa põlema.
Selle raamatu tegevus toimub tulevikuriigis ning sisu on seikluslik.
Kõik raamatutegelased olid väga omapärased. Peategelaseks oli 16-aastane Katniss Everdeen. Kui Katniss oli noorem, õpetas isa teda jahtima. Täna sellele sai temast väga osav vibulaskja. Katniss oli oma pere ainuke tulu sissetooja. Ta käis metsas jahti pidamas, kuigi see oli illegaalne. Raha sai Katniss mustal turul Hobis kauplemisega. Iseloomult oli ta julge, hooliv ning suutis oma tundeid vaos hoida. Katnissil olid tumedad juuksed, mis olid tihti hobusesabasse punutud ja hallid silmad. Tema parim sõber oli Gale Hawthorne, kes oli samuti väga hea jahimees . Esimest korda kohtusid nad jahti pidades. Gale oli inimene, kellega Katniss sai olla tema ise. Gale oli pikk ja tugev, oma vanuse kohta paistis ta palju vanem välja. Tal oli pruunikas nahk, tumedad juuksed ning samuti hallid silmad. Katnissi kaastribuut 12. Ringkonnast Peeta Mellark oli meeldiv, hea suhtleja ja abivalmis poiss. Kuna tema vanemad tegelesid pagariäriga, oskas ka Peeta leiba küpsetada ja kooke valmistada. Näljamängude käigus sai Katniss teada, et Peeta oli teda armastanud nende esimesest kohtumisest saati. Katniss oli parasjagu toitu otsimas, kui märkas Peetat oma maja ees, kõrbenud leivad käes. Ta oli meelega leivad ära kõrvetanud, et need Katnissile anda, kuigi vanemad poleks seda lubanud. Nad arvasid, et Peeta söödab leivad sigadele. Näljamängudel oli Peeta tugevuseks hea taip ja kõneoskus. Raamatus oli veel palju huvitavaid tegelasi, näiteks Katnissi ja Peeta juhendaja Haymitch Abernathy, stilist Cinna, intervjueerija Caesar Flickerman ja kass Buttercup.
Raamat lõppes sellega, et Katniss ja Peeta võitsid pärast suuri katsumisi Kapitooliumi üle kavaldamisega Näljamängud ning suunduti tagasi 12. Ringkonda. Enne teele asumist anti ka palju intervjuusid.
Raamatu sõnakasutus oli väga kerge, raskuseid lugemisega ei tekkinud. Teos oli jutustatud Katnissi vaatepunktist, mis mulle ka väga meeldis ning raamatus oli rohkem kirjeldusi kui kahekõnet.
Üks põnevamaid kohti raamatus oli see, kui Katniss jälitusherilaste pesa oma vastastele peale kukutas . Ta oli end puu otsas vastaste eest varjamas, kui märkas 11. Ringkonna tüdrukut teise puu otsas Katnissi pea peale osutades. Kui Katniss herilaste pesa nägi, tuli talle mõte kukutada see vastaste kaela. Selle tagajärjel surid 1. Ja 4. Ringkonna tüdrukud. Katniss sai ka ise nõelata, kuid pärast kohutavaid unenägusid ja piinlemist jäi ta ikka ellu. Ta nägi unenägusid, kus avaldusid elavad detailid sellest, mida Katniss kõige rohkem kartis. Ta ärkas sellest korduvalt, lootes et need olid lõppenud, aga ei olnud.
Soovitan seda raamatut kindlasti oma sõpradele, sest see on väga põnev ja seikluslik raamat. Sõnavara ei ole raske ning seda raamatut on kerge lugeda.