Agrologistika ainetöö „Sööda teekond sigalasse” (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tartu Tehnikakolledž
Mailis Zirk


ainetöö „Sööda teekond sigalasse”
õppeaines „Agrologistika”
TE.0903
Biotehniliste süsteemide eriala
Üliõpilane: „.....” .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk
Juhendaja : „.....” .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada
Tartu 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA 4
2.TERAVILJA KASVATAMINE 5
3.VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT 5
4.JAHU LAADIMINE 7
5. TÖÖTAJA ROLL 7
6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 8
6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine 8
6.2 Söötmine ja söödakasutus 9
6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad 11
6.4Ammoniaagi arvutamine 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISAD 16
Lisa A. Ainetöö sisupunktid 16
Lisa B. I ajagraafik 17
Lisa C. II Ajagraafik 18
Lisa D. III ajagraafik 19
SISSEJUHATUS 3
1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA 4
2. TERAVILJA KASVATAMINE 5
3. VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT 5
4. JAHU LAADIMINE 7
5. TÖÖTAJA ROLL 7
6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 8
6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine 8
6.2 Söötmine ja söödakasutus 8
6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad 11
6.4Ammoniaagi arvutamine 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISAD 16
Lisa A. Ainetöö sisupunktid 16
Lisa B. I ajagraafik 17
Lisa C. II Ajagraafik 18
Lisa D. III ajagraafik 19

SISSEJUHATUS

Suvel praktikal olles puutusin kokku sigadega ning ka mu lõputöö sisuks on seakasvatus ja sellega kaasnev. Seetõttu osutus ka mu ainetööks sööda teekond sigalasse. Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine , siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut , et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on kogu töö planeermiseks, II graafik on kontroll ja III graafik näitab teostust.

SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA

Oma ainetöös näitan ettevõtte siseselt logistika toimimist. Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb. Ülevaate saamiseks vaadata struktuurskeemi (joonis 1). Struktuur koosneb neljast olulisest punktist, mis omakorda jagunevad allüksusteks. Kogu skeemi mõistmiseks on kõik punktid välja kirjutatud minu ainetöös eraldi.
Joonis 1. Struktuurskeem agrologistikas

TERAVILJA KASVATAMINE

Ettevõte AS Setra Mõis tegeleb teraviljakultuuride, heinaseemnete ja õlikultuuride seemnete tootmise, pakendamise ja turustamisega. Kokku on haritavad maad üle 900 hektari. Kasvatatakse talinisu , rapsi, tritikut, hernest, kaera ja otra. Kuna teine ettevõte OÜ Kärss-Jorss kasvatab sigu , siis haritakse maad ka oma tarbeks. Teravilja ettevõttel on omad masinad , millega maid haritakse. Põhilised masinad, mida mina põldudel nägin olid Traktor BELARUS 1025 ja New Holland traktor T.7.260.
Tabel 1. Traktorite tehnilised andmed
Tehniline spetsifikatsioon
BELARUS 1025
New Holland T.7.260
Veojõu tüüp
Neljarattavedu
Neljarattavedu
Mootori võimsus
110 hj
230 hj
Mootori töömaht
4752 cm3
6728 cm3
Hüdraulika võimsus
45 l / min
120 l / min
Teravilja kasvatamisele järgneb ka koristus , mida tehti New Holland X860 kombainiga, mille töölaiuseks on 7,3 meetrit, mootorivõimsuseks 246 kW ja punkri mahuks 8 tonni. Koristusele järgneb transportimine kuivatisse veoautoga Volvo FMt7. Kuivatis kuivatati kogu teravili, igal teraviljal tuli saavutada õige niiskussisaldus , kaeral 14 %, odral 12-13%, nisul 13-14 %, rukkil kuni 14 %, rapsil 6-9 % ja hernel 14 %. Kui niiskus oli saavutatud, siis tuli teravili laadida autosse , millega viidi see kaarhalli, mis asub kuivatist 500 meetri kaugusel. Laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit Manitou MT 732, mille tõstekõrgus on kuni 7 meetrit. Kogu teravili viidi kaarhallidesse, kus iga vili oli eraldi suurtes hunnikutes.

VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT

Kuna seakasvatuses on kokku peaaegu 2000 siga, siis odavam on ise teravilja kasvatatada ja seda jahvatada kui seda kõike sisse osta. Ruum oli piisavalt suur, et sinna mahuks ära masinad kui ka suurtes kogustes teravilja. Töö algas sellega, et tuli vaadata lehelt, millises sigala osas hakkab jahu otsa saama ning vastvalt sellele tuli järgida sigadele tehtud ratsioone, kus oli kirjas, kui palju tuleb panna mingit kindlat koostisosa. Kui näiteks kindel kogus nisu on segistis, siis tuleb lisada järgnev komponent, oluline on jälgida kaalu. Olenevalt sööda vajadusest töötasid vahepeal korraga Soomes toodetud valtraveski Murska mixer ja Poolas toodetud Doza Mech veski H119-5.
Tabel 2. Murska ja Doza Mechi veskite tehnilised näitajad[1,2]
Tehnilised näitajad
Valtraveski Murska
Doza Mech veski
Tootlikkus
1 t / h
3,8-4,5 t / h
Mootori võimsus
2,2 kW
30 kW
Segisti maht
1900 l
4400 l
Segisti laius
2,5 m
1,85 m
Segisti kõrgus
2,10 m
3,05 m
Segamise aeg
10-15 min
25 min
Murska veski imeb teravilja 5-10 meetri kauguselt, kuid Poolast päris veski imeb teravilja kuni 20 meetri kauguselt ja puhub jahvatuse segistisse. Mõlemal veskil on olemas digitaalne kaal, mille pealt on hea vaadata, kui palju mingit kompomenti on juba segistis ning see võimaldab lisada mällu viit erinevat komponenti, kaalu täpsus on üks kilogramm.
Doza Mechi segistit kastutatakse sellepärast rohkem, et ta mahutab peeaaegu 4 tonni jahu, kui teine mahutab ainult ühe tonni. Tigutransportööriga jahu saamine autosse võtab maksimaalselt aega kuni 10 minutit.[1,2] Kui auto täis laetud, sõitis auto kaalule ja pandi kirja kui mitu tonni jahu auto transpordib ja kui palju kulub aega. Järgmiseks tuli jahu transportida 10 kilomeetri kaugusel asuvasse sigalasse.
Joonis 2. Doza Mech ja Murska veski

JAHU LAADIMINE

Kuivsööda laadurveokiks on CCK-10, millel on tigulaadur, millega võib tõsta sööda kuni 6,5 m kõrgusele ja seal välja puistata.[3] Jahu transportmahutisse mahub maksimaalselt 5 tonni jahu ning see laetakse sigala erinevatesse osadesse. Kokku on 7 laudaosa ja igaühel neist on oma kolu , kuhu tuleb vastav jahu laadida. Sööda laadimiseks kulub enamasti 30 minutit. Kui jahu laetud kolusse, siis tuli kogu toiming kirja panna lehele, mis kuupäeval sööt toodi, kui palju ja millisesse lauda osasse. Ühes päevas jõuti kaks korda jahu jahvatada ja see transportida sigalasse.

TÖÖTAJA ROLL

Töötaja vastutab selle eest, et sead saaksid oma sööda kätte. Üks viis toimib enamus lautades käsitsi. Jahu tuleb laadida kolust kärru, kus oli niiöelda poolautomaat süsteem, nupu vajutusega hakkas jahu tulema, kuid vahepeal tuli ise käsitsi vastavat kangi vajutada, et jahu juurde tuleks ning käsitsi tuli liikuda käruga vahekäikudes ja toitu tõsta ette kühvliga künadesse või siis ämbriga valada juurde söödaautomaatidesse. Kärru mahub üle 100 kg jahu ja seega oli töötajal füüsiliselt raske töö. Põrsastele tuli kottidest võtta graanuleid ja valada nende söödaautomaatidesse.
Joonis 3. Jahu saamine kolust kärru

6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED

6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine

Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu . Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse.
Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2. Et arvutada sulupinda ühele seale, selleks tuleb sulu pindala jagada sigade arvuga sulus: 18,81 : 20= 0,95 m2. Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale piisavalt ruumi.

6.2 Söötmine ja söödakasutus

Söötmissüsteeme on sigalas kaks: üks on jahu saamine kolust kärru nupuvajutusega ja käru liikumine mööda vahekäike (joonis 3) ning teine on poolautomaatne süsteem (joonis 4), kus vajutad nupu tööle, jahu hakkab mööda torusid liikuma, ning teatud kohtades tuleb kangi keerata, et tuleks õige kogus toitu igale emisele tema kogurisse ning kui koguris on õige kogus sööta, siis kukub sealt sööt künasse (joonis 5). Sigu söödetakse kuivsööda või pudruga. Kuivsööt on segajõusööt, mis sisaldab umbes 88% kuivainet . Kui puderjas söödas on umbes 25% kuivainet, rahuldab see sigade veevajaduse, ilma et oleks vaja vett lisaks anda.
Söödakasutus näitab, kui palju söötühikuid kulutab siga 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Eesti tõugudel on söödakulu 3,7-4 sü 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 söödaühikut, jõusöötadepuhulvõiblaiaslaastus arvestada 1 söötühiku võrdseks 1 kg jõusöödaga, järelikultkulub 300-400 kg jõusööta[4].
Joonis 4. Poolautomaatne söötmissüsteem
Joonis 5. Sööda liikumine künasse: 1- sööda liikumistee torude kaudu;
2- söödakogur; 3- küna
Kasutatud on ka õõtslatt-konveiereid (joonis 6). Seda kasutatakse nii kuiva kui ka vedela sööda jaotamiseks. Segistist langeb sööt läbi reguleersiibri renni, kus liiguvad veolati abil selle külge kinnitatud jaotuslabad. Torust veolatt on riputatud vankrite külge, mille rullikud veerevad renni külgedele toetuvatel teedel. Veolatti liigutab keps , mida käitab ajami vänt . Püstasendis tõmmatakse sööta piki renni, kust see läbi jaotusiibritega suletavate torude kaudu kukub künasse. Töötaja liigub ajami poolt segisti poole ja avab järjest jaotussiibreid [3].
Veel tooksin välja söödajaoti PKA-1000 (joonis 7), mis on varbseibkonveieriga söödajaoti. Seadmel on 2 söödatoru, milles liigub sööda edasitoimetamiseks seiblatt 4. Lattide ajamipoolsetes otstes on tõukurid 14 ning nende vahel kett 7, mis jookseb üle nurgatähikute 15 ja ajami veotähiku. Torus on tühjenduavad ja nende alla on kinnitatud annustid 3, millest liigub kraap 9 ja sellega ühendatud siiber 8. Kraap lükkab sööda annustist välja, siiber aga suleb tühjendusava. Kraab ja siiber on jäigalt ühendatud. Siiber kinnitub vahelüli abil tõmbelati 10 külge, mille ots on jäigalt ühendatud liuguriga 12. Liugurid, saades tõukejõu tõukavad edasi siibreid koos kraapidega ja lükkavad sööda annustitest välja [3].
Joonis 6. Õõtslattkonveieriga söödajaoti skeem: 1-segisti; 2-reguleersiiber; 3- renn ,
4-veolatt; 5-jaotuslaba; 6-jaotussiiber; 7-küna; 8-kanderullik; 9-keps; 10- ajam [3].
Joonis 7. Söödajaoti PKA-1000: 1-ajam; 2-konveieri toru; 3-annusti; 4-sööda transportimise seiblatt; 5-punker; 6-nurgatähik; 7-kett; 8-siiber; 9-kraap; 10-tõmbelatt; 11-kett; 12-liugur; 13-teekonnalüliti; 14-tõukur; 15-nurgatähik [3].

6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad

Vanemates lautades ehk siis kuues laudas on sõnnik sulgudes, sealt tuleb see kraapida kitsastesse rennidesse ning sõnniku laudast välja viimisel kasutatakse kett-kraapkonveierit. Konveier kogub sõnnikut kahe loomarea sõnnikurennidest. Ketti veetakse elektrimootori, reduktori ja veoratta abil [3].
Joonis 8. Sõnniku eemaldamise kett-kraapkonveier:I - rõhtkonveier, II - kaldkonveier,
1 - kett, 2 - kraap, 3 - ajam, 4 - pöörderatas, 5 - pingutusseade,
6 - rõhtkonveieri renn, 7 - kaldkonveieri kett, 8 - kaldkonveieri renn, 9 - kaldkonveieri ajam, 10 - elektrikilp , 11 - pingutusseadme raskus[3].
Uues laudas, kus on emised ja kuldid on kasutusel poolrestpõrand - rest moodustab 1/3 sulu pindalast. Allapanu ei kasutata, vedelsõnnik imbub läbi restide vedelsõnniku vanni- kanalisse ja see imetakse kanali täitumisel selle põhjas asuva korgi avamisel läbi kanalitealuste torude vedelsõnniku hoidlatesse. Sisemine kanalisatsioon on planeeritud PVC torustikule, peatrasside labimõõt on 315 mm ja sisemine läbimõõt on 250 mm. Kanalisatsioon on isevoolne, 1 % kaldega, kuni vahepumplani, kust survetrassi kaudu pumbatakse läga hoidlatesse[5].

Ammoniaagi arvutamine

Keskkonnaameti lehel on toodud näidis , kuidas arvutada mõnes looma-või linnulaudas lämmastiku emissiooni ja ammoniaaki. Arvutused tuleb teha järgevalt:

Lämmastiku produktsioon väljaheidetega (vabad ja tiined emised) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes =150 x 17,5/1000 = 2,63 t/aastas;

lämmastiku produktsioon väljaheidetega (nuumsead) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 1100 x 3,5/1000 = 3,85 t/aastas;

lämmastiku produktsioon väljaheidetega (võõrdepõrsad) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 600 x 0,8/1000 = 0,48 t/aastas;

lämmastiku produktsioon väljaheidetega (kokku) = 2,63+3,85+0,48 = 6,96 t/aastas;

ammoniaagi emissioon laudas (vabad ja tiined emised) = loomade arv x eriheide/1000 = 150 x 2,5/1000 = 0,37 t/aastas;

ammoniaagi emissioon laudas (nuumsead) = loomade arv x eriheide/1000=
1100 x 0,6/1000 = 0,66 t/aastas;

ammoniaagi emissioon laudas (võõrdepõrsad) = loomade arv x eriheide/1000=
600 x 0,1/1000 = 0,06 t/aastas ;

ammoniaagi emissioon laudas (kokku) = 0,37+0,66+0,06 = 1,09 t/aastas;

ammoniaagi emissioon hoidlast = lämmastiku produktsioon väljaheidetega (kokku) - ammoniaagi emissioon laudas (kokku) x emissioonifaktor/100=
( 6,96-1,09) x 60/100 = 3,52 t/aastas;

ammoniaagi emissioon sigalast kokku = ammoniaagi emissioon laudas (kokku) + ammoniaagi emissioon hoidlast=1,09 +3,52 = 4,61 t/aastas[6].
Tabel 3. Sigade väljaheidete aastane kogus tonnides [6].
Sigade rühm
Aasta kesk-mine arv
tk
Lämmastiku sisaldus väljaheidetes
kg/loom/aasta/periood
Lämmastiku
Produktsioon
Kokku
t/aasta
NH3 emissioon laudas kg/loom/aasta/periood
NH3 emissioon laudas kokku t
NH3 emissioon hoidlast t/aastas
NH3 emis-sioon kokku
t/
aastas
Vabad ja tiined emised
150
17,5
2,63
2,5
0,37
Nuumsead
1100
3,5
3,85
0,6
0,66
Võõrdepõrsad
600
0,8
0,48
0,1
0,06
KOKKU
1850
6,96
1,09
3,52
4,61

KOKKUVÕTE

Oma ainetöös keskendusin ühele ettevõttele, kes tegeleb nii teraviljakasvatuse kui ka seakasvatusega. Teraviljakasvatus sigade tarbeks tuleb kordades soodsam , kui hakata suurtes kogustes vilja sisse ostma. Lisaks kasvatusele tuleb ettevõttel ka ise vili koristada, kuivatada ning jahvatada. Kogu teravilja transport ja töö toimub ettevõtte siseselt, oma masinatega. Antud töös on ära toodud söötmissüsteemid, mis toimivad ettevõttes ja veel mõned, mida on kasutatud. Võin julgelt väita, et kogu süsteem ettevõttes toimis ja sööt jõudis sigadeni alati õigeaegselt. Aja planeerimiseks tuli teha ajagraafik I, et hiljem kontrollida, kuidas tegelikult läks, selleks tuli koostada ajagraafik II ning III ajagraafik näitab, kuidas tegelikult kogu töö teostamine toimus. Kuna oluline on aeg, siis oma ajagraafikuid vaadates, võin öelda, et üldiselt tulin oma tegemistega toime õigel ajal. Kõik, mis ma olin planeerinud ajagraafikus II, sai ka teostatud õigeaegselt, seetõttu on II ja III graafik peaaegu samasugused, ainuke mis võib veel muutuda on retsenseerimise aeg, kuid see ei sõltu minust . Põllumajandusvaldkonnas ei toimi kõik täpselt graafiku järgi, sest teraviljakasvatusel on oluline roll kliimal, kui vihma sajab, siis viljavõtt on takistatud ja seetõttu hilineb teravilja koristus. Oma ainetööd tehes sain parema ülevaate agrologistika tähendusest.

KASUTATUD KIRJANDUS

Agrotechnology from Finland.
Kättesaadav: http://www.agrotechnology.fi/category?language=en-gb (28.03.2015)

Dozamech.
Kättesaadav: http://www.dozamech.pl/en/index.php?option=com_content&task=view&id=358&Itemid=435 (28.03.2015)

Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. -Tallinn. 1987.

A. Lember , V. Luts, Ü. Roosmaa , A. Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine. –Tartu. 1999. – 169-170 lk.

Kört , M. OÜ Kupna Mõis keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn. 2005.Kättesaadav: http://www.klab.ee/wpcontent/uploads/2013/05/23.pdf (28.03.2015)

Keskkonnaamet . Looma – ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid.
Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/public/juhend_KKM_maaruse_nr48_rakendamiseks_060410.pdf (28.03.2015)

LISAD

Lisa A. Ainetöö sisupunktid

Ainetöö „Sööda teekond sigalasse”
Aines Agrologistika TE.0903
Autor: Mailis Zirk
Kuupäev: 19.02.2015
Teema sisupunktid:

Teravili- Ettevõte tegeleb teraviljakasvatusega ja seakasvatusega ja oma tarbeks haritakse maad oma tehnikaga ning kasvatatakse teravilja, millele järgneb selle koristus ja kuivatamine ettevõtte kuivatis.

Veski- Kuna ettevõttes tegeletakse ka seakavatusega, siis mõistlik on tegeleda ka ise teravilja jahvatamisega, nii on odavam.

Transport- Veski asjub sigalast 10 km kaugusel ja kogu jahvatatud jahu transporditakse oma veoautoga sigalasse.

Laadimine- Jahu laadimine koludesse toimub sigala juures, 5 tonni jahu laadimiseks kulub keskmiselt pool tundi.

Töötaja roll- Jahu tuleb laadida kolust kärru ja sealt edasi liikuda lautadesse ja jahu jaotada künadesse.

Kasutatud tehnoloogiad , tehnoloogilised kirjeldused, tehnoloogilised arvutused.

Lisa B. I ajagraafik

Tabel B.1. I ajagraafik

Lisa C. II Ajagraafik

Tabel C.1 II ajagraafik

Lisa D. III ajagraafik

Tabel D.1 III ajagraafik