Jane Eyre töö guvernandina Thornfieldis Adele õpetajana (0)

Jane Eyre töö guvernandina Thornfieldis Adele õpetajana
Jane Eyre ei olnud mingi iludus , aga ta oleks võib-olla olnud, kui oleks juba lapsena saanud hellust ja tähelepanu.
Jane Eyre põgeneb Thornfieldist
Jane sõitis postitõllaga nii kaugele kui raha jätkus. Oma asjad unustas ta postitõlla kasti. Tal ei olnud absoluutselt mitte midagi, Jane eksles tööd otsides ja seda leidmata külast külla, kord sai ta leivatüki talumehelt, teine kord putru tüdrukult, kes hakkas seda just sigadele andma. Jane eksles, kuni jõudis viimaseid jõuvarusid kokkuvõttes ja ühte tulukest silmas pidades ühe maja ukse taha, kus elasid Mary , Diana ja St.John Riversiid ( õed ja nende vend, kõik kolm kenad ja haritud inimesed). St. John oli see, kes leidis kurnatud Jane ukse tagant ja kutsus tuppa , kus nad andsid talle süüa ja juua, Jane ütles neile, et ta on Jane Elliot ja et tal ei ole ühtegi sugulast, Jane pandi voodisse, kus ta oli 3 päeva ja ööd ilma et oleks ajast aru saanud, neljandal päeval tõusis ta üles, aga ikkagi ei öelnud kust tuleb ja kes ta on, öeldes, et see on saladus , kuid ta jutustas, kes olid ta vanemad ja mis tast edasi sai, ka ütles, et töötas vahepeal guvernandina, kui miks ta kohalt lahkus, sellest Jane vaikis. Ka ütles ta, et Jane Elliot ei ole ta õige nimi, kartuses, et muidu leitakse ta üles.
Jane sai Mary ja Dianaga sõpradeks, neil oli palju ühiseid huvisid. Mr Rivers ehk st John, kes töötas kohalikus kirikus kirikuõpetajajana leidis Janele töökoha külakooli õpetajana, tütarlaste õpetajana.
St John märkas Jane kuivatuspaberil nime Jane Eyre ja tegi järelepärimisi ning sai teada, et Jane on nende endi sugulane ehk Mary, Diana ja St, Johni ema vend onu John, keda Mary, Diana ja John ei olnud kunagi näinud, kuna nende isa oli onu Johniga tülis, oli ühtlasi ka Jane onu ehk isa vend ja kui onu John suri, pärandas kogu oma vara (20 tuhat naela ) oma teise venna tütrele, kelleks oli Jane. Jane oli oma vastleitud sugulaste üle meeletult õnnelik (ning Mary ja Diani nii samuti)ja jagas oma päranduse 4-ks võrdseks osaks, Maryle, Dianale, st Johnile ja endale.
St John oli küll armunud oma piirkonna rikkaima liikme kaunisse tütresse, kuid surus oma tunded maha ning soovis hoopis Janege abielluda , et minna koos Janega Ida- Indiasse misjonäriks (inimene, kes kuulutab oma usku). Jane ei nõustunud abielluma. kuid oli nõus abilisena kaasa sõitma, mis ei sobinud jälle st Johnile, nii jäi Jane peaaegu nõusse, aga Janet piinas mõte mr Rochesterist, ta lihtsalt pidi teada saama, mis oli saanud tema eluarmastusest mr Edward Rochesterist. Ja nii ta läkski tagasi, nägi varemeid, kuulis kohaliku käest, mis oli juhtunud, ja leidis oma pimeda ja käest vigastatud sõbra mahajäetud mõisamajast.