Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Paastumaarjapäev (0)

1 Hindamata
Punktid
Paastumaarjapäev #1 Paastumaarjapäev #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristenKi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Maarjapäevad

Maarjapäevad Maarjapäevad on kirikukalendris tähtpäevad, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts ­ paastumaarjapäev Paastumaarjapäev on ristiusu püha,mida tähistatakse 25.märtsil. Täiend paastu- tuleb, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu ajaga. Martin Luther on pidanud Jeesuse ema ülimalt austusväärseks, see on ka üks maarjapäevadest, mida tänapäeval luterlikes kirikuis meeles peetakse ja tähistatakse. Paastumaarjapäevaga rulluvad lahti eri olukorrad läbi kogu Uue Testamendi, mis toovad konkreetsed pildid Maarja ja Jeesuse omavahelistest suhetest meieni

Uurimistöö alused
thumbnail
74
doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost  Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 -

Kultuur
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
thumbnail
24
doc

Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender

Tervitud ja õnnitluskaartide saatmine Pidu pereringis ja koosviibimised töökohtades Söök/Jook: Kook Pidulik jook Töö keelud: Naised tööd ei tee 14. märts- emakeelepäev K.J. Petersoni sünniaastapäeva tähistamine, algataja M. Laks Kombed: Üritused koolides ja kultuuriasutustes 25. märts- paastumaarjapäev Ingel kuulutas Maarjale, et sünnitab poja Jeesuse Kombed: Naistepüha Riietumine valgesse Tõusta enne päikest Laastude otsimine Seakontidega ennustamine Saabuvad esimesed rändlinnud Söök/Jook: Puna joomine Linnupette võtmine Töö keelud: Käsitöö Juuste kammimine

Kultuurilugu
thumbnail
4
odt

Eesti rahvakalender

40 lindu pööravad suu suve poole ja lendavad tagasi koju, küpsetati kakukesi lindudele. Arvati, et kui sel päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest. 17. märts ­ partikupäev ­ juuakse õlut ja kuulatakse muusikat, eelistatud iiri õlled, õnn saadab seda, kellel on ristikheina märk peal. 21. märts ­ kevadine pööripäev, pendlipäev ­ ussid ärkavad, ei tohi petsast puid koju tuua, terariistaga töötada. 25. märts ­ paastumaarjapäev ­ mindi üle suvisele ajale, kevade algus, naistepüha, naised käivad kõrtsis, meestelt nõutakse väljategemist. Riietuti valgesse. Kapsamaarjapäev. · Aprill (jürikuu, mahlakuu): 1. aprill ­ naljapäev, karjalaskepäev ­ kiusatakse neid, kes polnud kombeid omaks võtnud erinevate naljadega. 14. aprill ­ künnipäev ­ põllutööriistad pidid korras olema, esimene kündja/heinaniitja kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid. 23

Kultuurid ja tavad
thumbnail
5
doc

Sandro Botticelli

HALJALA GÜMNAASIUM 11. KLASS NIMI SANDRO BOTTICELLI Referaat Haljala 2010 SANDRO BOTTICELLI FAKTE ELUAEG: 1445-1510 Filippo Lippi õpilane Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchiolt ja Antonio del Pollaiuololt. Tema luulelistes teostes on graatsiat ja mahedust, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Alessandro di Mariano Filipepi, kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal Firenze lähistel nahaparkal Mariano di Filipepi pojana. Ta oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli, mis tähendab tünnikest,

Kunstiajalugu
thumbnail
40
docx

Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )

JEVDOKIAPÄEV - 1. märts. Jevdokiapäev ja õigeusu kirikukalendris on see päev usumärter Jevdokia märtrisurma mälestuspäev. Eestis on seda päeva vähesel määral tähistatud Setumaal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jevdokiap%C3%A4ev) TSIRGUPÄEV - 9. märts. Tsirgupäev õigeusu kirikukalendris on see päev 40 märtri mälestuspäev. Eestis on seda päeva tähistatud üksnes Setumaal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tsirgup%C3%A4ev) TUHKAPÄEV - 4. märts. Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine.

Kultuur
thumbnail
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna po

Kultuur



Lisainfo

Lühikokkuvõte paastumaarjapäevast.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun