KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6
- Jaana oli väga väsinud: tal Lõbus oli nii naistel kui ka meestel. oli olnud koolis spordipäev. seletab Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, vaid, e)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte aga, ent. esile tõstmiseks. - Ta õtles selle välja - kõik olid Me ei sõitnud Pärnusse, vaid Tartusse. kurvad. järeldab Sidekriipsuga eraldatakse koondlauses korduvate f)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on lauseliikmete osad. omavahel väga nõrgalt seotud. - Ilm oli ilus; buss Mulle meeldib mängida jalg-, korv- ja sulgpalli. sõitis mööda tänavat. Mulle meeldib süüa jõulupraadi, -jooki, -kooki. Põimlause Kõrvallause Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja mitmest Kõrvallauset eraldatakse komaga. kõrvallausest
Koondlause sidesõnad ja kirjavahemärgid Valssi, rumbat, sambat olime juba ammu õppinud. Sidesõnata koondlaused! Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, sambat. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, saia ja teisi toiduaineid; vihikuid, pliiatseid, paberit ja muidu koolitarbeid; jopesid, kleite, pluuse ja püksegi. Semikooloniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Me oleme juba ammu õppinud nii sambat kui ka rumbat. Sidesõnaga koondlause! Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause!
dk - liivakivirähk ls1 - r2lsm70 kerge liivsavi ls2 - keskmine liivsavi Kompleksid ls3 - raske liivsavi Kui kaheosalise kompleksi komponendid on eraldatud tls - tolmjas liivsavi semikooloniga, on teise komponendi osatähtsus 20-50 % s - savi Näide: Ko;Kog ls40; sl50 21 +33 32 Mulla kores r2ls ls 0 0 kr - kruus ø 0.1 1cm r - rähk Kui kaheosalise kompleksi teine komponent on sulgudes,
Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: 1) ettevalmistus, 2) inkubatsioon, 3) ilmumine, 4) viimistlemine, 5) hindamine, 6) nautimine, 7) puhkamine. Või Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: a) ettevalmistus, b) inkubatsioon, c) ilmumine, d) viimistlemine, e) hindamine, f) nautimine, g) puhkamine. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis võib need kirjutada üksteise alla eraldi ridadena, eraldades üksteisest semikooloniga. Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. Küsitlusele esitatakse rida nõudeid: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust; 4) küsitlus peab toimuma ühesugustes tingimustes; 5) küsitleja ei tohi mõjutada vastuseid oma miimika või zestidega;
Kirjavahemärgid Üte- näitab, kelle poole pöördutakse. Eraldatakse alati komaga. Lisand- nimisõnaline täiend, tähistab sama asja teiste sõnadega. Nimetav kääne- ees ja taga koma Omastav kääne- ees koma Osastav kääne- ees ja taga koma Olev kääne- ei ole koma Võrdlus (kui-lisand)- ei ole koma Eeslisand- ei ole koma Korduvad lauseliikmed- eraldatakse komadega. Loetelude rühmad- eraldatakse semikooloniga. Ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka- ei eraldata komaga. Aga, vaid, kuid, ent- eraldatakse komaga. Kokkuvõtufraasile järgnev loetelu- loetelu ees koolon. Kokkuvõtufraasile eelnev loetelu- loetelu järel sidekriips. Samamahulised määrused- eraldatakse komadega. Erimahulised määrused- ei eraldata komadega. Verbita lauselühend- eraldatakse komadega. Nud- ja tud- lühendid- eraldatakse komadega.
Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. Rindlause kirjavahemärgid: 1)Osalaused ühendatakse kas... a)komaga b)sidesõnaga. (sidesõnad nõuavad koma) c)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist. Jaana oli väga väsinud: tal oli olnud koolis spordipäev. d)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte esile tõstmiseks. Ta mõtles selle välja kõik olid kurvad. e)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on omavahel väga nõrgalt seotud. Ilm oli ilus; buss sõitis mööda tänavat. 3 Võrdlevad tabelid: Lausete arv kokku Rindlausete % Põimlausete % 41 4.1 1.2 Koma vajavate sidendite arv Koma mittevajavate sidendite arv Ainult koma osalausete vahel 11 9 16 Kasutatud kirjandus: Eesti keele õpik 8
Allikate loetelus esitatakse andmed kõikide autorite kohta. Korraga võib osutada ka mitmetele uuringutele. - Viidates sama autori mitmele publikatsioonile, pannakse need ajalisse järjestusse ja eraldatakse üks- teisest komaga. Nt: Eestis on seda propageerinud eelkõige Vaher (1987, 1989, 1992). - Viidates paljude autorite publikatsioonidele, paigutatakse allikad tähestikulisse või ajalisse järjes- tusse ning eraldatakse üksteisest semikooloniga. Mõnikord on oluline tähtsusjärjestus, st kõigepealt nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad. Nt: Seda seisukohta toetavad mitmed uuringud (Pärn 1992; Kadakas 1995; Saar 2000). Vahendatud viitamine (läbi viitamine) on viide sekundaarses allikas olevale algupärasele allikale. Võimalust mööda tuleks seda pigem vältida. - Kasutamise korral peab olema viitest selge, milline oli vahendav, milline algne allikas; nt: (Lehis
Neli kuulsad ''sõpra'' on Vasja , Stjopa , Igor ja Ümera mees . 4. saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele : Isa hakkas tagutama : ''Habe kasvab kiiremini kui aru .'' 5. Rindlause seletava või täpsustava osalause ette : See on kolmas sügis Teeninduskooli noorte elus : Esimesel alustasid õpingutega , teisel said asjast aimu ja kolmadal hakkasid lõpetamise peale mõtlema . Semikooloniga eraldatakse : Omavahel lõdvemini seotud lauseosad , eriti kui komal on neis lauseosis juba muu osa täita : NT : Kruus rudises jalge all vihaselt , kirjakuulutavalt ; tuul vihises puuokstes süngelt . NB :Semikoolon on komast tugevam , aga punktist nõrgem eraldaja Mõttekriips(ud) pannakse : 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ete : Rahulik ,
„=SUM(ABOVE)*0,18“. Soovi korral saab lahtriga Numbrivorming (ingl. Number format) valida summa vormingut, näit. „# ##0,00 €“ („#“ – metasümbol numbri tähistamiseks; „0“ – numbri või selle puudu- misel nulli tähistamiseks). Rippmenüü Kleebi funktsioon (ingl. Paste function) abil on võimalik lisada valemireale teisi funktsioone nagu PRODUCT (korrutise arvutamine), COUNT (argumentide arv; NB! Argu- mendid eraldatakse semikooloniga), AVERAGE (aritmeetilise keskmise arvutamine), MAX (suurim argumentidest). Ülejäänud funktsioonid nõuavad arvargumenti (võib sisaldada funktsiooni) või viidet lahtrile: ABS (arvu absoluutväärtus), SIGN (võrdub 1 positiivse ja -1 negatiivse argumendi korral), INT (arvu täisosa), ROUND(x;y) (ümardab arvu x y-nda kümnendkohani), MOD(x;y) (ar- vutab jagatise x/y jäägi). Peale eelpool toodud funktsioonide on võimalik kasutada veel tõe-
3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt.
nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru." Rindlause seletava või täpsustava osalause ette. nt. See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses. nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s) Suhtemärgina. nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita: Koondlause loetelurühmad uksteisest: nt. Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmuri (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt
nimeline; kui see argument jätta kirjutamata, siis kasutatakse kasutajanime nimelist andmebaasi Seejärel küsitakse kasutajalt parooli. Märgake, et tulemusena avanes andmebaasi nime sisaldav PostgreSQLi viip 'zoo=>', mille järele saab sisestada kahte tüüpi käske: PostgreSQLi põge-käsud (ingl. k. internal slash commands) - juhivad andmebaasikliendi tööd; need algavad tagurpidi kaldkriipsuga () SQL käsud - SQL päringute tegemiseks ja nad peavad lõppema semikooloniga (;) Näiteks PostgreSQList väljumiseks ja operatsioonisüsteemi viiba juurde tagasipöördumiseks tuleb anda käsk 'q' zoo=> q Andmetabeli loomine Enne järgneva tegevuse juurde asumist logige PostgreSQLi serverisse ja võtke kasutusele oma andmebaas bash$ psql -h www.zoo.edu.ee -U zoo zoo Password: Welcome to psql, the PostgreSQL interactive terminal. Type: copyright for distribution terms h for help with SQL commands ? for help on internal slash commands
Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. - viitamine ajakirja artiklile Näit. Fieberg, S. (1993). Sotsiaalsed arengud Eestis. Horisont 3(42): lk. 20-22. - viitamine ajalehe artiklile Näit. Tamm, V. (2000). Eesti turismi areng. Eesti Päevaleht 7.jaanuar: lk.23.
osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama- ta oli väsinud. 4. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega:
leheküljenumber või numbrid, näiteks (Ross 2003: 57). Viide on teksti SEES, kohe selle lause lõpus ENNE punkti, milles kasutatakse vastavat teost. Viidatud teoste täielikud kirjed on töö lõpus kirjanduse loetelus (NB! Mitte kasutada seal jutumärke!) Kui Teie töö piires esineb mitu sama perekonnanimega autorit, tuleb lühikirjesse lisada eesnime täht: (Normet, I. 2002: 77) ja (Normet, L. 1990: 15-16) Kui autoreid on kaks või kolm, tuleb kõiki mainida ja eristada semikooloniga: (Saro; Pappel 2008: 15) Kui autoreid on rohkem kui kolm, piisab esimese mainimisest ning lühendi jt lisamisest: (Lippus jt 1995: 20) Kirjanduse nimestikus on eesnimed kõigil autoritel välja kirjutatud. (Kui pole võimalik kindlaks teha, siis jääb nii nagu on tiitellehel.) Kui kasutate tsitaati, mille autor erineb kasutatava raamatu või artikli autorist (s.t artiklis või raamatus on kedagi teist tsiteeritud, Teie aga soovite ka oma töös antud tsitaati kasutada), peab
Näiteks: ,,Modernistlikud kunstivoolud on impressionism, ekspressionism, sümbolism, konstruktivism ja kubism." või ,,Modernistlikud kunstivoolud on 1) sümbolism, 2) impressionism, 3) ekspressionism, 4) kubism ja 5) konstruktivism.". Viimases on nummerdus, kuna rõhutatakse nende ajalise esinemise järjekorda. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult. Näiteks: 1996-1997. aastal viidi läbi uuring, mille eesmärgid olid: diagnoosida 3.-6. klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset; uurida õpilaste oskusi koostada ise mõtlemisülesandeid; analüüsida ja võrrelda õpetaja sihipärase töö tulemusi, õpilaste mõtlemise arendamisel matemaatikatundides. Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele
Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) ,2) ,3) . või a) ,b) ,c) . Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: __________ ; __________ ; __________ . Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: _______________ .______________ . _________ . _______________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega
mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kasutatud allikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. 7 3 SISU VORMISTAMINE 3.1 Loetelud Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed (enne ja pärast lõiku) 0 punkti. Loetelu alustatakse väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga, loetelu lõppu pannakse punkt. Tähiste (täpp või number) valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Näide Tartu Kutsehariduskeskuses toimub kutseõpe: 1) keskhariduse baasil; 2) põhihariduse baasil; 3) põhihariduse nõudeta. 3.2 Tabelid Tabelites on reavahe 1,5 ja lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 punkti. Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis)
Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Aine võib esineda järgmistes olekutes: 1) tahkes; 2) vedelas; 3) gaasilises. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms.), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga). VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja
Raamatus Tools to Aid Environmental Decision Making (1998) väidab Dale, et ... Kuni kahe autoriga töö viitamisel esitatakse viites mõlemad autorid: ... on lükatud ümber metoodika (Kask, Kuusk, 2000) Kask ja Kuusk (2000) leidsid, et... Autorite järjekord viites peab ühtima publikatsioonis antuga. Kui autoreid on rohkem kui kaks, kirjutatakse tekstis: Kask, et al (2000) väitsid, et ...; ... esitatud vastuväited (Kask, et al., 2000). Koondviites eraldatakse publikatsioonid semikooloniga ning paigutatakse varasemad viited ettepoole: Paljud uurijaid (Kuusk, 2001; Kask, 2003; Mänd, 2005) on leidnud, et... Sama autori erinevatele töödele viidates nime ei korrata, tööde ilmumisaastad eraldatakse semikooloniga. Samal aastal ilmunud erinevad publikatsioonid eristatakse aastaarvule väikese tähe lisamisega: (Kask, 2001a; 2001b) või: Kask (2001a; 2001b) väitis, et ... Kui autoritel on sama perekonnanimi ning viidatakse sama aasta publikatsioonile, lisatakse
Kelli, saapaid ja vanu raamatuid - neid leidub igal pööningul.) *Rindlauses 1.võib sidesõnade ja,ning,ega, või ees koma kasutada, kui sidesõnaga algav osalause ei täienda ega jätka eelnenud osalauset,vaid vastandub sellele v alustab uue mõttega lauset.(nt.Olin õppinud juba 3 tundi, ja kasu ei midagi. Vahetasin paar sõna mehega, keda ma ei tundnud, ja läksin edasi.) 2.Selguse või esiletõstmise huvides võib rindlause osalauseid eraldada ka kooloni, mõttekriipsu või semikooloniga.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata - Godot on ju haige.) *Põimlauses eraldatakse kõrvallause pealausest komadega. Kui sidesõna nagu kasutatakse võrdlussõnana, siis selle ette koma ei panda, kui loetelus, siis pannakse. (nt.Jaanus karjus, nagu ta oleks ratta peal. Jaanus karjus nagu ratta peal.) 16.Otsekõne kirjavahemärgid Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse! (nt.Ja Jumal ütles: ,,Saagu valgus!" Rõõmsa hõiskega ,,Viimane teeb tule ära!" hüppas Imelik sängi
3. Loetelud, lühendid ja arvud tekstis Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, 1) kased; 2) pärnad; 3) tammed. väiketähtedega a) kased; b) pärnad; c) tammed. või muude märkidega (mõttekriips, tärn, punkt jne.). Iga loetelu punkti alustatakse uuest reast. Numbri järele pannakse ümarsulg, loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga. Kui loetelule on tarvis viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna vastasel juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa. Näiteks: Lõputöö koosneb järgmistest osadest (1, lk. 5): 1) tiitelleht; 2) sisukord jne. Töö peatükke ja muid osi ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. Kirjalikes töödes on soovitav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, nagu nr., vt
xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). Loetelud, mis koosnevad üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse üksteise järel ja eraldatakse komaga. 18 Näide: Modernistlikud kunstivoolud on sümbolism, impressionism, ekspressionism, kubism ja konstruktivism. Pikematest fraasidest koosnevad loetelud eraldatakse semikooloniga. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega. Kui loetelu punktideks on üksikud laused või lauseosad, võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuest reast. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide 1: 1996-1997. aastal viidi läbi uurimus, mille eesmärgid olid: 1) diagnoosida 3.-6. klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset;
Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia
lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. 5 Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia
Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, 5 alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga). Viited ja tsitaadid Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest
Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0. (Office 2003: Vorming Taanded ja vahed; Office 2007: Lõik Taanded ja vahed) Loetelude vormistamine sõltub loetelus kasutatavate fraaside pikkusest. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat lauset uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga. Loetelu realõppu pannakse punkt. Näide Turule pääsemine on lihtne, kui: 1. turg on piisavalt suur; 2. puuduvad konkurendid. Kui kasvõi üks loetelu punktidest sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega. 6 Näide Maksusüsteem peab vastama teatud printsiipidele: 1. neutraalsus; 2
hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) …, 2) …, 3)… või a) …, b) …, c) … 20 Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: a) _____________________ ; b) __________________________ ; c) ____________________ . Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: 1. ____________________ . _________________________ . 2. _______________________ . ___________________________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all- loetelu osad tähistatakse väiketähtedega.
Kui autoreid on kolm või rohkem, siis esmakordsel mainimisel loetletakse kõik nimed. Kahe viimase nime vahel on ja- sõna või &- märk, sõltuvalt sellest kas autorid on märgitud tekstis endas või sulgudes; teiste nimede vahel on komad. Publikatsioonid pannakse ajalisse järjestusse ja kui leheküljenumbritele ei viidata, siis eraldatakse nad üksteisest komadega; kui vahepeal on viiteid ka leheküljenumbritele, siis eraldatakse publikatsioonid üksteisest selguse mõttes semikooloniga. Sulgudes olevad allikandmed paigutatakse tavaliselt tähestikjärjestusse või ajalisse järjestusse. Kui allikana kasutatud publikatsiooni autor ei ole teada, kasutatakse viitena aastaarvuga varustatud publikatsiooni pealkirja. Isikliku informatsiooni puhul kasutatakse eesnime algustähte (algustähti), perekonnanime ja võimalikult täpset kuupäeva. Selliseid viited kasutatakse kirja või telefoni teel saadud informatsioonile, loengute märkmetele, elektronpostiteadetele või vestlusele
Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide: Riskid, millega tuleb ettevõtjal arvestada: 1) teiste mööblipoodide turuletulek; 2) üldise hinnataseme tõus; 3) kliendi ostujõu vähenemine; 4) Eesti majanduse taandareng. Kui kas või üks loetelu punktidest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga. Kui mõni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis
(ibidem samas kohas), kaldkirjas ja punktiga, nt: (Ibid.: 12)). Korraga võib osutada ka mitmetele uuringutele. - Viidates sama autori mitmele publikatsioonile, pannakse need ajalisse järjestusse ja eraldatakse üksteisest komaga. Nt: Eestis on seda propareerinud eelkõige Vaher (1987, 1989, 1992). - Viidates paljude autorite publikatsioonidele, paigutatakse allikad tähestikulisse või ajalisse järjestusse ning eraldatakse üksteisest semikooloniga. Mõnikord on oluline tähtsusjärjestus, st kõigepealt nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad. Nt: Seda seisukohta toetavad mitmed uuringud (Pärn 1992; Kadakas 1995; Saar 2000). Vahendatud viitamine (läbi viitamine) on viide sekundaarses allikas olevale algu- pärasele allikale. Võimalust mööda tuleks seda pigem vältida. - Kasutamise korral peab olema viitest selge, milline oli vahendav, milline algne
(Miller, jt., 1996). YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 32 Tekstisisese viitamise näiteid (2) · Sama autori mitu publikatsiooni. Esitatakse ilmumise järjekorras . Tallinna Ülikool on innovatiivne uue põlvkonna ülikool (Tilly 1995, 1998, 2003). · Sama ilmumisaasta puhul: (Tilly, 1995a; Tilly, 1995b). · Viide mitmete autorite publikatsioonidele eraldatakse semikooloniga autorid. Tuuakse tähtsuse või ilmumisaja järjekorras. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut on e-õpet tõhusalt rakendanud juba aastakümneid (Sanders, 1993; Tilly, 1999). · Organisatsioon. Multikultuursuse arendamine on üks Eesti riigi põhiülesandeid (Eesti Integratsiooni Sihtasutus, 2007) · Dokument. Mitte-eestlaste integratsioon on oluline prioriteet (Eesti Lõimumiskava 2008-2013). Pika nimetuse korral: (Eesti Riiklik...1997)
II. Lihtsa programmi kirjutamine, muutujad. 1. Nagu igas teiseski keeles, on programmi lahutamatu osa informatsiooni väljastamine. Javas, kui me tahame midagi väljastada, on olemas lause System.out.println(), kus sulgudesse läheb informatsioon, mida tahame väljastada konsoolile. Konsool avaneb programmi käivitamisel (Näites on see vasakul üleval olev roheline nupuke). Konsool ei pruugi avaneda paremal, nagu näites, aga seda saab liigutada soovitud kohta. 2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse!
1.1.1 Kolmanda taseme pealkiri (Pealkiri 3, kirjasuurus 14 punkti) 2.3 Viitamine Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand- metele, valemitele ja muule. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viidatav tekstiosa peab olema täpselt identifitseeritav. Selle tagamiseks viidatakse üldjuhul le- hekülje täpsusega. Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning eraldatak- se need semikooloniga. Teiste autorite seisukohtadele ja andmetele viidatakse kas refereeringute või tsitaatidena. Refereering annab teise autori mõtte edasi vabas vormis, tavaliselt kokkuvõtlikult või kommen- teerivalt. Refereeringut kasutatakse siis, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervi- kuna kompaktselt edasi anda. Refereerida tuleb nii, et oleks selge, missugused mõtted kuulu- vad refereerijale ning millised refereeritava töö autorile. Refereeringu allikale tuleb viidata. Re-
avaldist, mida tavaliselt kasutatakse if, while ja for lausetes. Tagastatakse tõeväärtustüüpi väärtus (true või false). Loogilised operaatorid on: && - loogiline "ja" (true, kui mõlemad väärtused on tõesed); || - loogiline "või" (true, kui vähemalt üks väärtustest on tõene); ! - loogiline "ei" (pöörab operandi väärtuse vastupidiseks). 5. Laused JavaScripti programm koosneb lausetest, mis tavaliselt lõppevad semikooloniga. Kui laused on kirjutatud eraldi ridadele, siis semikooloni kirjutamine pole vajalik. Kuid on hea harjumus kirjutada semikoolon iga lausese lõppu. Vaatleme erinevaid lauseid ja nende süntakseid. if lause. if lause on kontroll lause, mis lubab JavaScript'il lause sooritamist tigimuslikult. Sel lausel on kaks kuju. Esiteks: if (tingimusavaldis) lause1 tingimusavaldiseks on võrdlus, mille väärtuseks on kas true või false. Kui võrdluse
3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt.
aasta naine, sajandi eestlane, aasta ema Sina/sina ja Teie/teie Suure algustähega Sina on viisakusvorm. Suure algustähega Teie kirjutatakse siis, kui adressaate on üks. Kui neid, kelle poole pöördutakse, on mitu, siis kirjutatakse teie väikese algustähega. LOETELU KIRJUTAMINE Lühikesed loetelurühmad algavad väikese tähega ja need eraldatakse koma või semikooloniga. Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) taotlus soodustuse saamiseks; 2) õppeasutuse lõpetamist tõendav dokument; 3) õppeasutuse tõend nominaalse õppeaja kohta, kui kool on lõpetatud enne 2001. aastat. Kui loetelurühmaks on terviklause või ka mitu lauset, sobib nummerdus 1., 2., 3. ja rühmade eraldajaks on punkt. Loetelu ees oleva lause lõppu pannakse koolon vaid siis, kui lauses on kokkuvõttev sõna. Muul juhul on õige punkt.
3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt.
passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid, milles esineb koma, siis alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide: Kuulamisoskusel on oluline: 1) olla tähelepanelik; 2) näidata välja, et kuulad teist inimest; 3) julgustada rohkem rääkima; 4) veenduda, et oled mõtet tabanud; 5) küsida avatud küsimustega; 6) vältida ,,miks" küsimusi. Kui loetelu mingi osa koosneb kahest või enamast lausest, pannakse järjekorra numbri või tähe järele punkt ja igat lauset alustatakse suure tähega. Näide: Demokraatlikule juhtimisele on iseloomulikud järgmised tunnused: 1
Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) ,2) ,3) . või a) ,b) ,c) . Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: __________ ; __________ ; __________ . 3 1 Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: _______________ .______________ . _________ . _______________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. 5
Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood peaaegu täielikult ümber ning otsustati nimetada PHP järglaseks ning sellele anti versiooninumber PHP3. Lisaks uuele tuumale anti ka sellele uus nimi - Hypertext Preprocessor. Ikka jälle ja jälle koodi parandades on hetkel väljas versioon PHP5 ning see jookseb Zend Engine 2.0 tuumal. PHP süntaks ja kommentaarid PHP koodi kirjutamisel on oluline, et see jääks siltide vahele ning iga lause lõppeb semikooloniga!. Koodi võib lisada nii HTML koodi sisse, kui ka eraldi skriptina. NB! Koodi käivitamiseks peab faili lõpp olema *.php! PHP plussid ja miinused Lihtne - lihtne õppida ja juba õpingute alguses saad panna kodoi "midagi" tegema. Samal ajal peetakse seda ka negatiivseks, sest igaüks saab kirjutada koodi ja nö rämpsskripte võib leida kõikjalt Kommuun - seda kasutavad kõik ja abi on google otsingusõna kaugusel
üldreegli täpsustused ja erandid. (4) Mahukaid lõikeid välditakse. (5) Paljude lõigetega paragrahve välditakse, rühmitades sätted sisu järgi mitmeks paragrahviks. § 25. Paragrahvi ja lõike punktid (1) Paragrahvis ja lõikes esitatakse pikem loetelu punktidena, mis nummerdatakse paragrahvi- või lõikesiseselt läbivalt araabia numbritega järgnevat parempoolset ümarsulgu kasutades. Iga punkti teksti alustatakse väikese tähega ja lõpetatakse semikooloniga, välja arvatud loetelu viimane punkt, mis lõpetatakse punktiga. (2) Loetelu punkti ei kavandata lisasätteid. (3) Ühese arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga, ning sõna „ja”, kui loetelu elemendid esinevad korraga. § 26. Seaduseelnõu muu struktuuriosa (1) Lisaks paragrahvile võib seaduseelnõu struktuuriosaks olla osa, peatükk, jagu,
identiteet. Tippige uue kasutaja nimi. Isiku parooliga kaitsmiseks märkige ruut Nõua parooli ning sisestage parool. Outlook Express küsib, kas soovite uue kasutajana sisse logida. Kui vastate Jah, küsitakse teilt teavet teie Interneti-ühenduse kohta. Kui vastate Ei, jääb sisselogituks senine kasutaja. Meilisõnumi saatmine Klõpsake Outlook Expressi tööriistaribal nuppu Loo meil. Tippige väljale Adressaat või Koopia iga adressaadi meilinimi, eraldades nimed koma või semikooloniga (;). Tippige väljale Teema sõnumi pealkiri. Tippige oma sõnum ja klõpsake siis tööriistaribal nuppu Saada. 16 Meilisõnumite lugemine Meilisõnumeid saate lugeda kas eraldi aknas või eelvaatepaanil. Klõpsake sisendkausta ikooni kas Outlooki paanil või kaustade loendis. Sõnumi vaatamiseks eelvaatepaanil klõpsake sõnumit sõnumiloendis. Kui soovite sõnumit vaadata eraldi aknas, topeltklõpsake seda. Sõnumi
Süntaksi ja argumentidega kohtspikker ilmub funktsiooni tippimisel. Näiteks tippige =ROUND( ja ilmub kohtspikker. Kohtspikrid ilmuvad ainult sisefunktsioonidele. Teadmiseks 1. Ei ole vahet, kas funktsioon on kirjutatud suurte või väikeste tähtedega. 2. Funktsioonis võib korraga olla kasutusel kuni 7 (k.a.) funktsiooni. 3. Ühes funktsioonis võib olla max. 30 argumenti. 4. Mitme argumendi kasutamisel peavad need olema üksteisest eraldatud semikooloniga. 5. Kui üheks argumendiks on lahtriplokk, siis tuleb esimene ja viimane lahter eraldada kooloniga. 6. Enamasti on argumentide järjekord väga rangelt paika pandud. Kui midagi on valesti, siis saad kas vale arvutustulemuse või väljastab programm hoopis veateate. 7. Tekstiline argument tuleb panna jutumärkidesse. Nii nagu valemite puhul ikka: 1. Funktsiooni kasutad selles lahtris, kuhu tahad vastust saada. 2
või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid ja milles esineb ka koma, siis need kirjutatakse üksteise alla või alustada iga loetelu punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide: Kuulamisoskusel on oluline: 1) olla tähelepanelik; 2) näidata välja, et kuulad teist inimest; 3) julgustada rohkem rääkima; 4) veenduda, et oled mõtet tabanud; 5) küsida avatud küsimustega; 6) vältida ,,miks" küsimusi. Kui loetelu mingi osa koosneb kahest või enamast lausest, pannakse järjekorra numbri või tähe järele punkt ja igat lauset alustatakse suure tähega. Näide: Demokraatlikule juhtimisele on iseloomulikud järgmised tunnused: 1
ta pomiseb muudkui oma sõnu, mis oleks justkui luuletus; 4. tundide ja minutite eraldamiseks (rahvusvahelises standardis esitatud moodus, ajamärk kirjutatakse mõlemalt poolt kokku): 16:19 (kell on 19 minutit neli läbi), võistleja aeg oli 8:14.15 (8 t 14 min 15 s); 5. suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita: 47 1. koondlause loetelurühmad üksteisest (SÜ 89): Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi
$b = 8; // muutuja $b lühikirjeldus # kaivitame funktsiooni sum() # ja kirjutame tulemuse väljundisse echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b); /* Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on 2 argumenti ja tulemuseks on nende summa */ function sum ($x, $y) { return $x + $y; } ?> Näide 1.3.2 Eraldajad PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php '; // käsu lõpp - semikoolon // käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon ?>
(setq M 0) ;muutuja M algväärtustamine (while (or (< M 2) (> M 256)) (initget 7) ;sisestada saab vaid positiivseid arve (setq M (getint "nMuutuja M suurus: ")) ;väärtuse sisestamine (if (or (< M 2) (> M 256)) (princ "nVäärtus peab olema 2 256.")) ) Seoses viimase näitega märgime, et semikooloniga algav fragment (kuni rea lõpuni) on lihtsalt kommentaar protseduuri täitmisel jäetakse ta vahele. Loomulikult tohib kommen- taariks olla kogu rida süsteemsete protseduuride alguses on selliseid kommentaare ohtrasti. Protseduuride alguses tulekski protseduurid selgitavate tekstidega korralikult varustada. See hõlbustab protseduuri kasutamist ja tema võimalikku hilisemat modifitseerimist. Kui tsükli täitmiskordade arv on tsüklisse sisenemise hetkeks teada (või otseselt arvu-
mis tahes konkreetsete lausetega. Suurtähed sümboliseerivad näidetes asjaolu, et tegemist on konkreetsete lausetega. 7 Tabel 10.1. Modus ponens’i kehtivust kinnitav tabel. Järeldamine on kehtiv, kui järeldamises esinevate metamuutujate mis tahes tõeväärtusjaotuse korral on nii, et kui eeldused on tõesed, siis on tõene ka tulem. Kuna mõlema eelduse tõesusele vastab nendevahelise konjunktsiooni tõesus, siis võime tabelis vaadelda arutlust (p → q) & p; q. Märgime semikooloniga tähistatud kehtivust kontrollivas veerus plussiga need read, milles eeldused ja lõppjäreldus on tõesed. Kui eeldused on tõesed ja lõppjäreldus ei ole, siis märgime need read miinusega. Juhul kui eeldused pole tõesed, siis märgime need read x-iga, need ei tule kehtivuse kontrollimise käigus arvesse. Süllogism on kehtiv, kui eeltoodud viisil koostatud tõeväärtustabelis on vähemalt üks plussiga rida ning ei ole miinusega ridu. 1. 2. 3. p q (p → q) & p ; q 11111+1 10001x0
annaabi.ee 
