Referaat rind- ja põimlause (0)

Referaat
Rind- ja põimlause
Teaduslik tekst:
Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama
Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast.
Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units – AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu.
Alates detsembrist jõuavad sotsiaaltöötajate käsutusse ka 507 uut elektriautot ning rakendatakse täiendav toetusskeem elektriautode edasiseks jõulisemaks kasutuselevõtuks. Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuenduslikum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim elektriautosid.
Elektriautode turu soodustamiseks loodav toetusskeem katab ligikaudu poole elektriauto maksumusest, et kompenseerida eraisikust ostjale sisepõlemismootoriga autode ja kallimate elektriautode hinnavahe. Toetuseks kasutatavad rahad tulevad samuti saastekvootide müügist ning seetõttu saavad seda vaid esimesed umbes 500 elektriauto ostjat. Toetust saab taotleda kõigi Euroopa Liidu tüübikinnitust omavate elektriautode ostmiseks, sõltumata tootjafirmast.
Elektriautosid saab mugavalt laadida ka kodusest elektrivõrgust, lisaks paigaldatakse üle Eesti ka ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad Mitsubishi I-MiEV näitel 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Kiirlaadijate võrk hakkab katma nii suuremad asulaid, peamisi maanteid kui ka olulisemaid transpordisõlmesid.
Ilukirjanduslik tekst:
PÕDRA JÕULUD
Jüri Rant
     Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu , metsateelt kostvaid samme. Tulijaid oli kaks: üks suur, teine väike. Suurem kandis turjal haljast, lumest puhtaks rapsitud kuuske. Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid , jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude äärsetesse metsatukkadesse. Sügavas lumes kahlates liikus ta ühe põõsa juurest teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema.
     Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve talve ei vaevunud põder endale paremat voodit tegema: ei lund kõhu alt ära kraapima , ei oksi madratsiks murdma. Põdra karmiharjalise pealiskarva all oli pehme ja soe eluskarv. See hoidis põdra suure keha ka lumelohus sooja. Ruttamata astus põder mööda metsateed. Majalähedasi põõsastikke külastas ta ikka pimedas . Lumekoormas lepalatvu rinnaga laiali lükates kahlas ta otse võrkaia taha, küünitas üle aia ja asus üle pealisaia ulatuvaid õunapuuoksi nosima . Aeg-ajalt heitis põder pilku lumme mattunud maja otsaaknale. Sealt paistis kuusk, mida ennist oli metsateel kantud. Kuuse okstel sätendas jälle valget, justkui oleks toas sinna uut lund sadanud.
     Okste peal ja vahel vilkusid pisikesed tähesilmad. Põdra kõrvu ulatusid hääled, mida ta varem ei olnud kuulnud. Toas lauldi ja mängiti pilli. Kui põder varasematel aegadel oli inimeste eluasemetele lähenenud, olid koerad aegsasti kisa tõstnud. Nüüd olid õued vait, nagu oleks koeradki seal toas kuuse ümber. Jalgu kõrgele tõstes astus põder piki aeda, igati rahul vaikse öö ja õunapuukoore maitsega suus.
     Hommikueelseks uneks laskus põder sealsamas aia taga lumele. Pikka kaela painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele .
     Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet . Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon.
RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda , Anne mängib mitut pilli.
RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas…või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma )
KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud – nii ta seadis sammud rätsepa poole)
SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult .)
PÕIMLAUSE
on liitlause , mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest.
Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt)
kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga:
Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis.
Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks.
Rindlause kirjavahemärgid:
1)Osalaused ühendatakse kas...
a) komaga
b)sidesõnaga. (sidesõnad nõuavad koma)
c)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist. --- Jaana oli väga väsinud: tal oli olnud koolis spordipäev.
d)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte esile tõstmiseks. --- Ta mõtles selle välja - kõik olid kurvad.
e)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on omavahel väga nõrgalt seotud. --- Ilm oli ilus; buss sõitis mööda tänavat.
Võrdlevad tabelid:
Lausete arv kokku
Rindlausete %
Põimlausete %
41
4.1
1.2
Koma vajavate sidendite arv
Koma mittevajavate sidendite arv
Ainult koma osalausete vahel
11
9
16
Kasutatud kirjandus:
Eesti keele õpik 8. klassile (lk 65, 67, 85, 87)
Põhikooli eesti keele käsiraamat (lk 71-75)
Internet :
Teaduslik tekst: http://www.autoleht.ee/uudised?id=3987
Ilukirjanduslik tekst: http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/1teema/kirjandus/testilukirjandus1.ht m
4