Andmebaasisüstemide võrdlus (0)

Rakvere Ametikool
Andra Oja Tarkvara - ja andmebaaside haldus/AT08 Andmebaasisüsteemide võrdlus Referaat
Rakvere 2010 Andmebaasisüsteemide võrdlus
MS SQL Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi.
Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakenduste loomist, juurutamist ja haldamist.
Kasutades oskuslikult ära SQL Server 2000 tugevaid külgi, pakub SQL Server 2005 integreeritud andmehaldus- ja analüüsilahendust, mis aitab igasuguse suurusega organisatsioonides täita järgmisi ülesandeid. · Senisest turvalisemate, skaleeritavamate ja töökindlamate ettevõtterakenduste loomine, juurutamine ning haldamine . · Infotehnoloogialahenduste jõudluse maksimeerimine , lihtsustades andmebaasirakenduse loomist, juurutamist ja haldamist. · Andmete ühiskasutus paljudel platvormidel, rakendustes ja seadmetes hõlbustab ettevõttesiseste ja välissüsteemide ühendamist. · Kulude kontrolli all hoidmine ilma jõudlust, käideldavust, skaleeritavust või turvalisust ohvriks toomata.
SQL Serveri andmeplatvorm sisaldab järgmisi tööriistu: Relatsioonandmebaas. Turvaline, töökindel, skaleeritav, kõrge käideldavusega relatsioonandmebaas, mille jõudlust on parandatud ja millele on lisatud struktuursete ja struktureerimata (XML) andmete tugi. · Tirazeerimisteenused. Andmete tirazeerimine (kopeerimine) hajusate või mobiilsete andmetöötlusrakenduste jaoks, süsteemide kõrge käideldavus, skaleeritav konkurentsus teiseste andmesalvedega ettevõtete aruandluslahenduste jaoks ning integratsioon heterogeensete süsteemidega (sh olemasolevad Oracle 'i andmebaasid). · Teavitusteenused. Täiustatud teavitusvõimalused selliste skaleeritavate rakenduste väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis edastavad isikupärastatud teabevärskendusi õigeaegselt paljudesse sidus- ja mobiilseadmetesse. · Integratsiooniteenused. Ekstraktimis-, teisendus- ja laadimisfunktsioonid andmeaitade ning tervet ettevõtet hõlmava andmeintegratsiooni jaoks. · Analüüsiteenused. OLAP-funktsioonid suurte ja keerukate andmekomplektide kiireks ning täpseks analüüsiks mitmedimensioonilise andmetalletuse abil. · Aruandlusteenused. Mitmekülgne lahendus nii traditsiooniliste paberil esitatavate kui ka interaktiivsete veebipõhiste aruannete loomiseks, haldamiseks ja edastamiseks. · Haldustööriistad. SQL Server sisaldab integreeritud haldusriistu täpsemaks andmebaasihalduseks ja konfigureerimiseks ning pakub head integreeritust näiteks selliste tööriistadega nagu Microsoft Operations Manager (MOM) ja Microsoft Systems Management Server (SMS). Standardsed andmepöördusprotokollid vähendavad märgatavalt SQL Serveri andmete olemasolevate süsteemidega integreerimisele kuluvat aega. Lisaks on SQL Serverisse sisse ehitatud oma veebiteenuse tugi, mis tagab ühilduvuse muude rakenduste ja platvormidega. · integreeritud arendusriistu, mis on tihedalt integreeritud Microsoft Visual Studioga, pakkumaks rakenduste täieliku väljatöötamise võimalusi. SQL Server tarnitakse koos oma objektimudeli ja API-de komplektiga, et andmesüsteemi saaks teie ettevõttele ainuomases suunas laiendada.
SQL Server 2005 andmeplatvorm annab igasuguse suurusega organisatsioonide käsutusse järgmised eelised: · Andmevarude ärakasutamine. Lisaks ettevõtte- ja analüüsilahenduste jaoks turvalise ja töökindla andmebaasi pakkumisele aitab SQL Server 2005 klientidel andmeid paremini ära kasutada, sisaldades näiteks selliseid manusfunktsioone nagu aruandlus, analüüsimine ja andmekaevandamine . · Tööviljakuse tõstmine. Tänu mitmekülgsetele äriteabevõimalustele ja integratsioonile juba tuttavate tööriistadega (nt Microsoft Office System) pakub SQL Server 2005 teie organisatsiooni teabetöötajatele õigeaegselt kriitilise tähtsusega äriteavet, mis on kohandatud vastavalt nende vajadustele. Selle süsteemi eesmärk on anda äriteave organisatsioonis kõigi kasutajate käsutusse. Nii saavad kõik töötajad lõpuks vastu võtta paremaid ja ettevõttele kasulikumaid otsuseid, mis põhinevad ettevõtte ühel kõige väärtuslikumal varal ­ andmetel. · Infotehnoloogia lihtsustamine . SQL Server 2005 lihtsustab ettevõtte- ja analüüsirakenduste väljatöötamist, juurutamist ning haldamist, andes arendajate käsutusse paindliku arenduskeskkonna ja andmebaasiülematele integreeritud, automatiseeritud haldusriistad. · Madalamad omamiskulud (TCO). Integreeritud lähenemine ja kasutuslihtsusele ning juurutamisele keskendumine tagavad oma valdkonnas kõige madalamad ostu-, juurutus - ja hoolduskulud ning andmebaasiinvesteeringu kiire tasuvuse.
My SQL Maailmamastaabis tillukeses Rootsi linnas Uppsalas asub tarkvarafirma MySQL AB peakorter , kelle igapäevatööks ongi kuulsa andmebaasisüsteemi arendamine, turustamine ning kasutajatoe pakkumine. Aastal 1979 alustasid Michael ,,Monty" Widenius ning ta kolleegid tarkvara kirjutamist, mille juriidiliseks esindajaks oli TcX Datakonsult AB. Umbes viisteist aastat hiljem hakati programmile andma tänast kuju ning mõeldi välja nimi ,,MySQL". Suurest edust põhjustatuna tekkis varsti ka vajadus ettevõtte nimi muuta MySQL AB'ks ning registreerida kaubamärk. Õnneks jätkub ka tänasel päeval Wideniusel jaksu jätkata -- senini on ta ettevõtte juhatuses ning üks osanikest -- see on märk, et firmas peitub veel tohutu potentsiaal.
MySQL on väga populaarne avatud lähtekoodiga relatsioonbaasihaldur Rootsi firmalt MySQL AB, mis kasutab struktureeritud päringukeelt (SQL). Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda GNU litsentsi tingimustele vastavalt alla laadida ja oma vajadustele kohandada .
SQL on enamlevinud päringukeel andmebaasidega suhtlemiseks, mis arendati IBM poolt varastel 70-del. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language ), mis on SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). 70-ndate lõpus nägi Relational Software Inc (praegune Oracle Corporation ) loodus potentsiaali ning arendas oma versiooni SQL'st.
Nagu öeldud on SQL andmebaasistandard. Kuid iga SQL arendaja lisab juurde täiendavaid omadusi ja seega on tekkinud mitmeid versioone. Enam levinumad andmebaasimootorid on MySQL, PostreSQL, aga ka Microsoft SQL server.
Andmebaasid lubavad teil hoida palju informatsiooni lihtsasti ligipääsetaval viisil. Andmebaasid ise ei ole inimeste poolt lihtsad lugeda. MySQL andmebaasid on vajalikud paljudele veebi programmidele/skriptidele kaasaarvatud foorumitele, CMS'idele ja teistele. Et kasutada andmebaasi, peate selle looma. Ainult MySQL kasutajad millel on antud andmebaasi jaoks õigused saavad sealt lugeda ja sinna kirjutada.
Algajal on vast kõige lihtsam võrrelda MySQL'i MS Exceli või mõne muu tabeliarvutusprogramiga. Nii nagu Excelis on failid, mis võivad sisaldada palju tabeleid, on MySQLis andmebaasid, mis võivad samuti sisaldada palju tabeleid.
MySQL paistab silma kiiruse, töökindluse ja paindlikkuse poolest ning töötab eriti hästi sisuhalduses. Tänapäeva uued kodulehed ongi peamiselt üles ehitatud andmebaasile, kus asub info ja selle töötlemine.
PHP+MySQL Andmebaasitarkvara populaarsusel on ilmselt suur tänuvõlg ka skriptimiskeele PHP ees -- just siis kui üle maailma hakkasid levima andmebaasipõhised veebilehed, oli MySQL parim ja mugavaim valik. Kindlasti märkasid ka tuhanded ettevõtete juhid, kuidas pakkumistesse hakkas tekkima kallite süsteemide alternatiivina PHP ning MySQL. Murrang oli toimunud -- edasi tuli vaid müügimeestele seletada PHP+MySQL'i ning veebipõhiste süsteemide tohutuid eeliseid ning uus laine tarkvaraarenduses sai alata . Kõike sooviti hakata tegema veebipõhiselt, unustades tihti alternatiivide eelised. Kahtlemata laiendas see tarkvaraarenduse turgu -- üha väiksemad ettevõtted said endale lubada moodsaid andmebaasipõhiseid lehekülgi. Iga asja liigne surumine keerab paraku vindi üle, mistõttu võime ka tänasel päeval näha ääretult ebaefektiivsetes kohtades veebipõhiste süsteemide pealesurutud pakkumisi. Ei tasu unustada, et lähtuda tuleb siiski kliendi huvidest ja vajadustest ning alati ei ole veebipõhine süsteem parim valik.
Kvaliteet Kvaliteedipoliitikat võib pidada firma ja andmebaasisüsteemi suurimaks trumbiks . Kõik ilmnenud vead kirjeldatakse ära testjuhtumitena ning arendajad on koostanud väga ranged ja põhjalikud testprotseduurid, mille läbivad enne avalikustamist isegi vahepealsed arendusversioonid. Versiooni numbri järel olev sufiks (artikli kirjutamise hetkel näiteks uusim 4.1.0­ alpha ) kirjeldab stabiilsusastet: alpha tähendab, et lisatud on suur hulk uut koodi, mis ei ole päris 100% testitud -- teadlikult vigu omades ei avaldata isegi alpha versiooni; beta tähendab, et kogu alphas lisandunud uus kood on testitud -- ranguse lisamiseks on ettevõttesisene reegel: beta avaldatakse alles kuu pärast viimast veateadet. Ranguse tagab suur hulk kasutajaid -- ,,keegi midagi ikka leiab". Seeläbi saavutatakse beta versioonile piisavalt hea kvaliteet, ent süsteemides, mis vajavad suurt töökindlust, betat veel kasutada ei soovitata ; gamma tähendab, et beta on olnud väljas mõnda aega ilma vigadeta ning tehtud võivad olla mõned süsteemi üldist tööd mittepuudutavad muudatused. Seega stabiilsusaste, mille puhul paljud tarkvaratootjad juba ammu tarkvara veavabaks ning töökindlaks kuulutavad; sufiksi puudumine näitab, et versioon on olnud väljas juba mõnda aega ning jookseb suurtes süsteemides vigadeta -- tarkvara kuulutatakse sellest hetkest ametlikuks töökindlaks versiooniks. Tugev ja tark ettevõte Õige ajastuse ning kvaliteedipoliitika kõrval peetakse suurimaks levikule kaasa aitavaks jõuks MySQL AB head toimimist ning juhtimist. Hetkel on tegevdirektoriks Mårten Mickos, kelle juhitav firma on suutnud mitme kavaluse läbi tekitada tohutu edu. Esiteks kuulub tarkvara kood MySQL AB'le, mis annab litsentseerimise üle täieliku voli ja tarkvara antakse välja kahe litsentsiga -- GPL ning kommertslitsents. Kes tunneb, et GPL­i litsentsitingimused ei sobi talle, võib alati soetada kommertslitsentsi. Vaba lähtekoodiga tarkvara seostatakse tihti vastutuse puudumisega. Kuna MySQL AB pakub ka kommertstuge, on tal ,,vaba lähtekoodi maailmas" hea kuulsus ning samaaegselt pakub ta ka ärilist vastutust.
Arendajad ka Eestist MySQL AB's on töötajatena kaasa löönud ka eestlased Tõnu Samuel ning Indrek Siitan (aka tfr). Esimene nendest sai laiemale publikule tuttavaks seoses Eesti Telefoniga ning teine on ilmselt tuttav kõigile jututubades olnutele -- nimelt Indrek on kohaliku jututoa cafe.ee looja. Tõnu Samueli viis elu MySQL AB'sse peale 1998 toimunud börsikrahhi -- kadusid ära arendustööd pankadele, pidi vahetama töökohta. Paraku polnud olukord Eestis kõige parem ning tööd oli kasulik otsida ka välismaalt. Üllatuseks pakkus tööd MySQL. Kohustused olid seinast ­seina -- peaasjalikult klientidega suhtlemine ning andmebaasisüsteemi programmeerimine . Vaatamata Tõnu otsusele firmast ära tulla, puutub ta endiselt vähemal või rohkemal määral igapäevaselt MySQL'iga kokku. Peale MySQL AB's töötamist suundus Tõnu eraettevõtlusesse ning tegeleb praegu Johanson , Errapart ja Samuel OÜ ülestöötamisega. Indrek Siitan sattus rootslaste ettevõttesse tööle samuti kõige loomulikumal viisil -- otsis tööd (Tõnu selleks hetkeks oli juba tööl ning eestlaste töökus tuttav), võeti ühendust ning juba alates 2000. aastast ongi tema kohustuste hulgas ettevõtte veebipoolega tegelemine -- avaliku lehekülje ning firma intraneti kujundamine, hooldus ning arendamine. Seoses klientide ja mahtude kasvuga on ka tema kaasatud nüüdseks tehnilise toe juurde. MySQL'i kõrval on Indreku igapäevatööks Internetilahenduste loomine ja haldamine ettevõttes IS Holdings OÜ. Peale samas ettevõttes töötamise on neil ka muid sarnaseid jooni -- mõlemad on isad ning elamise pealinnast kaugemale kolinud -- kohtumisteks saab ju alati kohale sõita ning kaugtöö pole enam ammu uus asi. Seega -- kuna üldjuhul oli võimalik saada isegi eestikeelset abi, ei tule ilmselt kohaliku leviku põhjuste üle imestada. Tulevik MySQL'i vastaste põhilisteks argumentideks on tähtsate SQL­92/SQL­99 funktsionaalsuste puudumine, kiirus ning stabiilsus ei kompenseeri võimaluste puudumist. Meenutades eelnevat lõiku kvaliteedist, võib tegelikult üsnagi hästi mõista, millise valuga arendajad taolisi etteheiteid vastu võtavad -- üle käe kirjutades oleks ilmselt üsnagi lihtne kõik vajalikud funktsionaalsused sisse kirjutada, ent soovides ülimat optimeeritust ning stabiilsust, osutub see üsnagi raskeks. Tuleb varuda veidike kannatust ning oodata. Jälgides tarkvara järgmistes versioonides planeeritud funktsionaalsusi, ähvardab mäng minna veelgi põnevamaks. Olles ühel päeval SQL­92/SQL­99 nõudmistega ühtiv ning arendades kasutajatoe­ ning müügivõrku, tuleb küll tõdeda, et Oracle'i, IBM­i ja Microsofti kõrvale on andmebaaside vallas tekkimas ääretult huvitav konkurent.
Andmete liigid: rida CHAR (suurus) Püsipikkus string (võib sisaldada tähti, numbreid ja erimärke). Fikseeritud suurus sulgudes. Saate salvestada kuni 255 märki VARCHAR (mõõt) Mahutab kuni 255 märki. TINYTEKST Mahutab kuni 255 märki. TEKST Mahutab kuni 65.535 tähemärki. BLOB Mahutab kuni 65.535 tähemärki. MEDIUMTEKST Mahutab kuni 16777215 tähemärki. MEDIUMBLOB Mahutab kuni 16777215 tähemärki. LONGTEKST Mahutab kuni 4294967295 tähemärki. LONGBLOB Mahutab kuni 4294967295 tähemärki. Murdarvud TINYINT (mõõt) Saab salvestada numbreid -128 kuni 127 SMALLINT (mõõt) Vahemikus -32 768-32 767 MEDIUMINT (mõõt) Range -8388608 kuni 8388607 INT (suurus) Vahemikus -2147483648 kuni 2147483647 BIGINT (mõõt) Vahemikus -9 223 372 036 854 775 808-9 223 372 036 854 775 807 FLOAT (suurus, d) Floating -point number väike täpsus. DOUBLE (suurus, d) Number kahekordse täpsusega ujukoma . DETSIMAALSED Murdarv , on salvestatud stringi.
Kuupäev ja kellaaeg DATE () Kuupäev YYYY-MM-DD DateTime () Kuupäev ja kellaaeg YYYY-MM-DD HH: MM: SS TIMESTAMP () Kuupäev ja aeg, ajatempel. Kuid saamisel valdkonnas väärtus ei kuvata vormi timestamp, kuid vorm YYYY-MM-DD HH: MM: SS TIME () Aeg HH: MM: SS YEAR () Aasta kahekohaline või neljakohalise formaadis .
PostgreSQL Om Postgresql on Berkeleys Ülikoolis arendatud postgres andmebaasi vabavaraline edasiarendus PostgreSQL on relatsiooniline andmebaasihaldur mõningase objektorienteeritud kallakuga ning tehniliselt ja funktsionaalselt tõsine konkurent parimatele kommertsanaloogidele. Samuti oli ta üks esimesi andmebaase, mis pakkus MVCC'd vastukaaluks realukustusele või tabelilukustusele ning see parandab oluliselt süsteemi tõhusust andmebaasi ühiskasutuse korral. Esimese pooleteise tunni jooksul tähelepandud erinevused võrreldes MySQL'iga: - kaasas on hea dokumentatsioon ja tutorid (ka PostScript 'is) mida MySQL'il peaaegu polegi - erinevatele kasutajaltele erinevate õiguste andmine on keerulisem (sh. passwordid); siiski on lihtne anda lihtsaid õigusi - andmebaasi struktuurist kõneldes kasutatakse (tõenäoliselt põhjusega) mõisteid ' class ', 'instance' jms mis on tuntud kui lähenetakse asjadele 'objekt- orienteeritud' seisukohast . Nt. MySQL'i andmeväli ei saa koosneda mitmest alamosast. Küll aga PostgrSQL'i puhul võib. Alates versioonist 8.3 on olemas ka fulltext otsing ja seda ei pea eraldi patchina lisama .
Baasi loomine
Käivitage postgreSQL prooviks: (logige uuesti sisse kasutaja postgres alt, et lisatud PATH'i take'eksid efffect'i :) Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring postgres=> SELECT datetime 'now'; (kas tulemus on näha?) väljuge andmebaasi kliendist postgres=> \q eemaldage andmebaas $ destroydb mhh
Kui see kõik läks libedalt siis on peamiselt kõik korras; tavis vaid ivake kasutajete õigusi sättida ja kõik.
Kasutajad-õigused
Kasutajate lisamine createuser -P root Enter password for new role : Enter it again : Shall the new role be a superuser? (y/n) y
Peale selle peab failis /usr/ local /pgsql/data/pg_hba. conf local all md5 #local all trust #host all 127.0.0.1 255.255.255.255 trust #host all 192.168.1.1 255.255.255.255 trust antud juhul on kolm alumist rida välja kommenteeritud ja töötav rida ütleb, et lase sisse localhost'i pealt kõik kes on nõus end autentima. (st. alustama psql -u -d database) Kui kuidagi ei taha sisse lasta, siis kasautage ülevalt teist rida :) Kasutajaid näeb postgres käsurealt postgresql > # \du List of roles Role name | Attributes | Member of ------------+-------------+----------- mart | | ants | | kalle | Superuser | : Create DB
Upgrade
Postgres upgrade puhul oleks soovitatav dumpida kogu baas ja hiljem restoreda pg_dumpall -U root > pgdump /etc/init.d/postgresql stop Ning vana database kausta võime näiteks kustutada või varundada, antudhetkel on selleks /home/pgsql ja kustutada ning luua uue ja anda selle chown käsuga postgres omandusse. seejärel teeme vastavalt os'ile vajaliku ,et vahetuks postgres versioon gentoos näiteks käsuga # emerge postgresql Tasub peale baasi taas initsialiseerimist lubada, et localhostist pääseks postgresile ligi ilma paroolideta (admin parool pole veel taastatud) Seda saame teha failist nano pg_hda ja seal võime lahtikommenteerida rea local all all trust Seejärel võime anda käsud mkdir /home/pgsql chown -R postgres:postgres /home/pgsql su postgres initdb -D /home/pgsql postgres -D /home/pgsql psql -d postgres -f pgdump
PostgreSQLi andmebaasi kasutamine
Enne andmebaasiga suhtlemist peab kasutaja nö andmebaasi sisse logima näitates oma kasutajanime ja parooli , so sama kasutajanime, mida ta kasutab veebiserverisse sisselogimisel ning vastavat PostgreSQL-i andmebaasi parooli, mis edastatakse talle andmebaasi loomisel. Andmebaasiga suhtlemine on võimalik kahel viisil: PostgreSQLi kliendiga psql käsurealt veebi vahendusel Järgnevas kirjeldame kuidas seda teha käsurealt kasutades SQL termineid, mis vastavad Protgresi objekt-orienteeritud traditsioonile selliselt andmetabel - class kirje - instance tulp - attribute
Andmebaasi sisselogimine Andmebaasiga tegelemiseks peab kõigepealt näitama PostgreSQLile andmebaasiserveri nime, oma kasutajanime, parooli ja andmebaasi nime bash $ psql -h www.zoo.edu.ee -U zoo zoo Password: Welcome to psql, the PostgreSQL interactive terminal . Type: \ copyright for distribution terms \h for help with SQL commands \? for help on internal slash commands \g or terminate with semicolon to execute query \q to quit
zoo=> kus on kasutatud järgmisi võtmeid: -h - PostgreSQLi serveri nimi, alati teie veebiserveri nimi -U - PostgreSQLi serveri kasutajanimi, alati teie nW serveri kasutajanimi viimane zoo - PostgreSQLi andmebaasi nimi, see on alati veebiserveri omaniku- nimeline; kui see argument jätta kirjutamata, siis kasutatakse kasutajanime nimelist andmebaasi Seejärel küsitakse kasutajalt parooli. Märgake, et tulemusena avanes andmebaasi nime sisaldav PostgreSQLi viip 'zoo=>', mille järele saab sisestada kahte tüüpi käske: PostgreSQLi põge-käsud (ingl. k. internal slash commands) - juhivad andmebaasikliendi tööd; need algavad tagurpidi kaldkriipsuga (\) SQL käsud - SQL päringute tegemiseks ja nad peavad lõppema semikooloniga (;) Näiteks PostgreSQList väljumiseks ja operatsioonisüsteemi viiba juurde tagasipöördumiseks tuleb anda käsk '\q' zoo=> \q
Andmetabeli loomine Enne järgneva tegevuse juurde asumist logige PostgreSQLi serverisse ja võtke kasutusele oma andmebaas bash$ psql -h www.zoo.edu.ee -U zoo zoo Password: Welcome to psql, the PostgreSQL interactive terminal.
Type: \copyright for distribution terms \h for help with SQL commands \? for help on internal slash commands \g or terminate with semicolon to execute query \q to quit
zoo=> Kirjeldame kolme väljaga andmetabeli inimesed: nimi - tekstiline andmeväli, kuni 15 tähemärki vanus - täisarvuline andmeväli elukoht - tekstiline andmeväli, kuni 18 tähemärki Selleks tuleb anda korraldus zoo=> create table inimesed (nimi varchar(15), vanus int, elukoht varchar(18)); PostgreSQLi SQL käsk lõppeb semikooloniga (;). Seejärel sisetame andmetabelisse kolm kirjet nimi vanus elukoht Mart 16 Narva Priit 17 Tallinn Laa 12 Kuressaare Selleks tuleb anda korraldused : zoo=> INSERT INTO inimesed VALUES ('Mart', '16', 'Narva'); zoo=> INSERT INTO inimesed VALUES ('Priit', '17', 'Tallinn'); zoo=> INSERT INTO inimesed VALUES ('Laa', '12', 'Kuressaare'); PostgreSQLi kliendi käsureal saab kursorit liigutada näiteks vasakule ja paremale nooleklahvide abil ning olemasolevat teksti redigeerida. Sarnaselt saab varemantud käskude vahel valida neid sirvides üles ja alla nooleklahvide abil. Otse käsurealt on tõenäoliselt tülikas sisestada suurt hulka andmeid, sellepärast selgitame allpool kuidas seda teha ' batch ' rezhiimis. Olles lõpetanud andmete sisestamise sulgeda PostgreSQLi klient käsuga '\q'.
Päringu sooritamine Päringu sooritamine käsurealt eeldab, et teil on olemas logmimist võimaldavad andmed. Esmalt logige enda PostgreSQLi serverisse ja võtke kasutusele oma andmebaas. bash$ psql -h www.zoo.edu.ee -U zoo zoo zoo=> SQL käskudes ei loe tähe suurus, st võib kasutada nii suuri kui väikesi tähti. Esitame näiteks päringu, mis näitab andmetabeli inimesed kõikide kirjete kõiki välju zoo=> select * from inimesed; nimi | vanus | elukoht -------+-------+--------- Mart | 16 | Narva Priit | 17 | Tallinn Laa | 12 | Kuressaare Vahel on abiks näha andmetabeli struktuuri, selleks andke korraldus '\d' zoo=> \d inimesed Table "inimesed" Attribute | Type | Modifier -----------+-------------+---------- nimi | varchar(15) | vanus | integer | elukoht | varchar(18) |
Päringu tulemuse kopeerimine uude andmetabelisse Sooritades päringut on võimalik sellest luua uus andmetabel. Näiteks tekitame Haapsalust pärit inimeste tabeli CREATE TABLE haapsalu AS SELECT nimi, vanus FROM inimesed WHERE elukoht='Haapsalu'; Olles lõpetanud päringud väljuge PostgreSQLi kliendist käsuga '\q'.
Andmetabeli kustutamine Olemasoleva andmetabeli kustutamiseks andmebaasist logige end PostgreSQLi serverisse ja võtke kasutausele oma andmebaas. Näiteks kustutame andmetabeli inimesed zoo=> drop table inimesed; Arvestage, et nii kustutatakse kõik andmed, mis sisalduvad kõnealuses andmetabelis ja te olete neist jäädavalt ilma.
Andmetabeli struktuuri muutmine Andmetablit saab muuta käsuga ALTER . Näiteks lisame olemasolevasse andmetabelisse andmevälja sugu ALTER TABLE inimesed ADD COLUMN sugu VARCHAR(30); Muudame olemasoleva tabeli nime inimesed uueks nimega kodanikud ALTER TABLE inimesed RENAME TO kodanikud; Muudame olemasoleva tulba nime elukohast aadressiks ALTER TABLE inimesed RENAME COLUMN elukoht TO aadress; Tulba eemaldamiseks kopeerige sobivad tulbad uueks andmetabeliks ning kasutage seda! Andmetabeli struktuuri saab näha käsuga '\d tabelinimi'.
Batch rezhiimi kasutamine Mahukamate sisestuste puhul ei ole otstarbekas anda PostgreSQLile käske käsitsi, vaid lasta neid lugeda selleks ettevalmistatud teksifailist. Sel puhul täidetakse käske ükshaaval, kuid psql ei oota neid klaviatuurilt. Näiteks lisame batch rezhiimis andmebaasi inimesed kirjed Leida 18 Elva Maie 45 Põlva Väino 39 Haapsalu Selleks tekitage järgmise sisuga tekstifail andmelisa.psql-batch INSERT INTO inimesed VALUES ('Leida', '18', 'Elva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Maie', '45', 'Põlva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Väino', '39', 'Haapsalu'); Ning andmete lisamiseks andke psqli viibast käsk zoo=> \i andmelisa.psql-batch Tulemusena lisati andmetabelisse zoo andmed Leida, Maie ja Väino kohta. Kui SQL käsud genereerivad väljundi, siis saab selle suunata tekstifaili . Selleks tuleb anda korraldus '\o failinimi', mille järel kõik väljund suunatakse edasi näidatud faili. Näiteks suuname andmetabeli inimesed kõigi väljada sisu faili koik.inimesed zoo=> \o koik.inimesed ning esitame päringu zoo=> select * from inimesed; Tulemus suunatakse faili koik.inimesed, kus on kolm tulpa eraldatud sobiva arvu tühikutega nimi | vanus | elukoht ------+-------+--------- Mart | 16 | Narva Priit | 17 | Tallinn Laa | 12 | Kuressaare Leida | 18 | Elva Maie | 45 | Pulva Vdino | 39 | Haapsalu Soovides näha taas väljundit terminalil, andke korraldus '\o' zoo=> \o Soovides koopeerida andmebaasi sisu ning määrata andmevälja eraldaja , andke käsk zoo=> COPY inimesed TO stdout USING DELIMITERS ','; Kasutajale ei ole ette nähtud teha failioperatsioone ning seega peab anmed faili suuname läbi väljundi (stdout) kasutades käsku '\o'.
Postgresi koormuse testimine
Toimub käsuga # pgbench -i -s 100 test või # pgbench -c 16 -t 1000 test
MS Access Microsoft Access on Microsofti poolt loodud ja Microsoft Office'i kontoritarkvara paketti kuuluv andmebaaside tarkvara.
Microsoft Access 2010 märksõna on lihtsus: kasutusvalmis mallid kiirendavad tööd ja võimsad tööriistad püsivad andmete hulga kasvamisel asjakohased . Access 2010 toetab andmete kasutust isegi siis, kui te pole andmebaasispetsialist. Access suurendab uute veebiandmebaaside kaudu teie andmete efektiivsust, samas lihtsustades nende jälitamist, aruandlust ja ühiskasutust. Andmetele pääsete alati juurde oma veebibrauseri kaudu.
MS Access 2010 funktsioonid ja eelised
Andmebaaside senisest kiirem ja lihtsam koostamine Mõjusate vormide ja aruannete loomine Hõlpsam juurdepääs vajalikele tööriistadele Suurem automaatsus ja keerukate avaldiste lisamine ilma koodirida kirjutamata Andmetele keskse asukoha loomise võimalus Uued viisid andmebaasile juurdepääsuks