Tabel (3. osa) - MS Word 2003 (0)

Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik

Tabel (3. osa)

Tabeli joondamine

Tabelit saab leheküljel soovikohaselt joondada, ka on võimalik lasta väljaspool tabelit paik­neval tekstil „valguda“ tabeli ümber.
Selleks vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…) ning vali vajadusel vahekaart Tabel (ingl. Table).
Tingimusega Suurus (ingl. Size ) saad määrata tabeli eelistatava laiuse (ingl. Preferred width ) endale sobivas mõõt­ühikus (määrates selle rippmenüü Mõõtühik ehk ingl. Measure in abil).
Tingimusega (valikuterühmas) Joondus (ingl. Alignment) saad määrata, kas joondada tabel lehekülje ülejäänud teksti suhtes vasakule (ingl. Left ), keskele (ingl. Center) või paremale (ingl. Right).
Tingimusega Teksti mähkimine (ingl. Text wrapping) saad määrata, kas tabelit ümbritsev tekst ümbritseb (ingl. Around ) seda tihedalt või mitte (ingl. None ).
Kui otsustad, et tekst peaks paiknema tabeli ümber, siis on sul veel võimalus klõpsuga nupul Paigutus … (ingl. Positioning …) avanevas dialoogiaknas määrata horisontaalset (ingl. Horizontal) ja vertikaalset (ingl. Vertical) paigutust ning kaugust ümbritsevast tekstist (ingl. Distance from surrounding text).
 Teisalda koos tekstiga (ingl. Move with text) – tabel liigub koos tekstiga.
 Luba kattumist (ingl. Allow overlap) – luba tabeli-teksti kattumist.
Tulles tagasi tabeliatribuutide dialoogiakna juurde, siis võid all paremal nurgas näha kahte nuppu: Äärised ja varjustus… (ingl. Borders and Shading…; sellest lähemalt järgmises ala­peatükis) ja Suvandid… (ingl. Options…).
Nupuga Suvandid… avanevas dialoogiaknas saad määrata lahtriveeriste vaikeväärtusi, vaikimisi lahtrivahed ehk vahe lahtrite vahel ja sobitumist andmete mahutamiseks.

Lahtri piirjoonte ja sisutausta muutmine

Kui oled loonud tabeli, pakub MS Word mitmekesiseid võimalusi tabeli vormindamiseks. Kui otsustad kasutada automaatvormindust (menüükäsuga Tabel > Tabeli automaatvorming… ehk ingl. Table > Table AutoFormat… avanev dialoogiaken), saad loodud tabeli vormindada ühekorraga ja vaadata enne laadi rakendamist eelvaadet, et näha, kuidas tabel mingis kindlas laadis vormindatuna välja näeb.
Lahtri piirjoonte ja/või sisutausta vormindamiseks märgista kogu tabel või vajalikud lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…).
Sellel ma pikemalt ei peatu; kui aga ei ole meeles, kuidas seda teha, siis otsi üles loengu­materjal teemal „Loendid, äärised ja varjustus“ ja tuleta see endale meelde. Küll aga pööraks tähelepanu rakenduskohale (ingl. Apply to), selle muutmisel vormindame kas kogu tabeli (ingl. Table) või valitud lahtri (ingl. Cell) jooned/sisutaustad.

Tabeli sortimine

Tabelis olevate paremaks esitluseks oleks kasulik andmed sorteerida. Märgista kogu tabel ja vali menüükäsk Tabel > Sordi… (ingl. Table > Sort…).
MS Word püüab ära arvata, kas sinu loodud tabelil on päiserida või mitte (vt. allpool olevat valikuterühma Minu loend on ehk ingl. My list has); kui tabelil on päiserida, siis jälgi, et oleks valitud Päisereaga (ingl. Header row) ehk esimese rea asukohta ei muudeta, vastasel juhul olgu valitud Päisereata (ingl. No header row).
Tingimuse Sortimisalus (ingl. Sort by) esimesest rippmenüüst leiad veergude pealkirjad , millise veeru järgi soovid sorteerida. Rippmenüüga Tüüp (ingl. Type) saad määrata, kas veerg sorteeritakse teksti (ingl. Text) või arvavaldise (ingl. Number) järgi.
 Tõusev järjestus (ingl. Ascending) – kasvavas järjekorras: 0  9, A  Z
 Laskuv järjestus (ingl. Descending) – kahanevas järjekorras: 9  0, Z  A
Tabelit saab sortida kuni kolme erineva lahtri järgi (Sortimisalus, Järgmine alus ehk ingl. Then by ja Järgmine alus), põhiline sortimine toimub tingimusega Sortimisalus valitud lahtri järgi.
Teksti on võimalik sortida ka väljaspool tabelit, seejuures peab sorditav nimekiri olema vormindatud samal viisil nagu tekst, mis muudetakse tabeliks, st varustatud Word-ile sobivate andmeeraldajatega, ka ei tohi nimekirjas olla tühje ridu.

Arvutamine tabelis

Kuigi Word on mõeldud tekstitöötluseks, saab tabelite numbriliste väärtustega teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid.
Kõige hõlpsam on andmeid summeerida. Kui kasutada näitena juba tutavat ostunimekirja (veergudega „Nimetus“, „Kogus“, „Hind“ ja „Summa“), siis näit soovime teada, kui palju peame oma raha müüjale loovutama; selleks lisa tabeli lõppu uus rida ning kogusumma leidmiseks klõpsa tabeli summaveeru viimases lahtris ja vali menüükäsk Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula…).
Lahtris Valem (ingl. Formula) on juba summeeri­misvalem „=SUM( ABOVE )“.
Argument ABOVE määrab ära summeeritava ala (aktiivsest lahtrist ülalpool paiknevad lahtrid).
Teised argumendina kasutatavad võtmesõnad on BELOW, LEFT ja RIGHT. Viite andmelahtrile või lahtrite vahemikule võib anda ka veerutähe (A, B, C, …) ja reanumbri (1, 2, 3, …) kombi­natsioonina (näit. B4 tähistab 2. veeru 4. rida, c2:c5 aga 3. veeru ülalt 2. kuni 5. lahtrit).
NB! Valem algab alati võrdusmärgiga! Lisaks funktsioonidele on lubatud kasutada ka tehte ­ märke (+, -, *, / ); näit. meie näite puhul käibemaksu leidmiseks oleks valem järgmine: „=SUM(ABOVE)*0,18“.
Soovi korral saab lahtriga Numbrivorming (ingl. Number format) valida summa vormingut, näit. „# ##0,00 €“ („#“ – metasümbol numbri tähistamiseks; „0“ – numbri või selle puudu­misel nulli tähistamiseks).
Rippmenüü Kleebi funktsioon (ingl. Paste function ) abil on võimalik lisada valemireale teisi funktsioone nagu PRODUCT (korrutise arvutamine), COUNT (argumentide arv; NB! Argu ­mendid eraldatakse semikooloniga), AVERAGE (aritmeetilise keskmise arvutamine), MAX (suurim argumentidest).
Ülejäänud funktsioonid nõuavad arvargumenti (võib sisaldada funktsiooni) või viidet lahtrile: ABS (arvu absoluutväärtus), SIGN (võrdub 1 positiivse ja -1 negatiivse argumendi korral), INT (arvu täisosa), ROUND (x;y) (ümardab arvu x y-nda kümnendkohani), MOD(x;y) (ar­vutab jagatise x/y jäägi). Peale eelpool toodud funktsioonide on võimalik kasutada veel tõe-väärtusi TRUE ja FALSE ning loogikafunktsioone, aga neil ma siinkohal ei peatu.
Tähelepanu! Kui peale valemi lisamist muudad näit esimese rea summat , siis tuleb uuendada ka valemivälja (MS Word seda automatselt ei tee); selleks tee paremklõps arvutusväljal ja vali käsk Värskenda väli (ingl. Update Field ).

Harjutamiseks

Ava eelnevalt loodud tabeliharjutuste fail või loo uus nimega 24-Tabel3 ning võid soovi korral selle loengu harjutused kopeerida sinna (uuele lehele).

Kui jätkad eelnevalt loodud tabeliharjutuste failiga, siis võid kasutada eelmises tunnis loodud tabelit, aga kui tegid uue harjutuste faili, siis loo uus tabel suurusega 4 veergu ja 7 rida ning täida see suvaliste andmetega (määra esimese rea kõrguseks täpselt 0,8 cm ning ülejäänud ridade kõrguseks vähemalt 0,5 cm).

Määra tabeli eelistatavaks laiuseks 11 cm ning lisa tabeli järele paar lõiku teksti (kopeeri näit antud loengumaterjalist).

Joonda tabel paremale ja mähi tekst tabeli ümber, kusjuures kaugus tabeli ja teksti vahel olgu alt ja ülevalt 0,2 cm ning vasakult ja paremalt 0,4 cm.

Sea tabeli esimesele reale mingi varjustus (kas täitevärv või muster) ja muuda vaja­dusel teksti värv (et oleks loetav). Samuti eralda tabeli esimene rida ülejäänud ridadest näit jämedama või topeltjoone abil (Vihje: dialoogiaknas „Äärised ja varjustus“ saad iga ääris teha eri stiili ja jämedusega; selleks vali esmalt joone stiil ja jämedus, seejärel klõpsa eelvaatekastis vastaval äärisel või vastaval nupul ning korda sama tegevus teiste ääristega).

Sorteeri kogu tabel vähemalt kahe veeru järgi; sortimisalus ja järjestus vali endale meelepärane (lisa esimesel real vastavatesse lahtritesse teksti järele tärn ).

Lisa tabeli lõppu uus rida (Vihje: seda saad teha ka nii, et viid sisestuskursori viimasele lahtrile ja vajutad Tab-klahvi) ning täida need arvutusvalemitega, kasutades selleks mõistlikke funktsioone (näit koguse ja summa korral SUM ning hinna korral AVERAGE).

Korda harjutust 5, aga sedakorda muuda äsja loodud viimast rida.
- 5 -