Kirjavahemärgid (0)

Kirjavahemärgid
Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid.
KOMA
Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad:
1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud .
Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt
Otti , vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu
NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane.
2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt
Töömees, aus, usin , lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel
3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause , milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt
Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi.
Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt
Leo on pärit Kabala vallast Ollepa küla Metsa talust. Jaan sündis 17. märtsil 1925. aastal
Nädalapäeva ja kuupäeva vahel peab olema koma, kuna nad on kattuvad mõisted, nt
Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna.
Korduvate täiendite puhul tuleb meeles pidada, et üheliigilised eraldatakse komaga, aga eriliigilisi ei eraldata, nt
Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit.
4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt
Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära!
5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli)
6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt
Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema .
7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt
Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale.
8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt.
Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast . Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast.
Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast.
Kui des-, mata- vōi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt
Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama.
9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt
Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud.
KOOLON
Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu , kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt
Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail.
Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt
Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel
SEMIKOOLON
Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt
Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z…( helitud ); j, l, m, n, r, v (helilised)
MÕTTEKRIIPS
Mõttekriipsu kasutatakse:
1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt
Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased – kõik olid juba kohal
2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt
Isegi Ott – meie kandi tugevaim poiss – ei jaksanud seda kotti maast kergitada.
Küsimärk
Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt
Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole.
Hüüumärk
Hüüumärki kasutatakse lauses:
1) üksiku hüüdsõna järel, nt
Karmauhti! Oli Manni üleni vees.
2) tunderõhulise ütte järel, nt
Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed!
Liitlause kirjavahemärgid
Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel:
1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube .
Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal .
2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt
Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste)
Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste)
Ott oli väga paahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste)
Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks.
Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid . Nt
Ema läks tuppa , et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses).
KOMAGA ERALDATAKSE
1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt
Jutumehed räägivad, tegijad teevad.
Jutumehed räägivad ja tegijad teevad.
Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt
Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna.
2) põimlause osalaused üksteisest, nt
See, et keegi meist ei ole ilmeksimatu, on päevaselge.
Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi.
Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt
Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks.
3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: „Muril on kirbud,“ ütles Mari
4) kiilud, nt
Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane
KOOLON PANNAKSE
1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt
Mart nõudis juba ukselt: “Ema, kas toit on valmis“
2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt
Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid.
Semikooloniga eraldatakse
Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt
Ilm oli palav , tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused.
MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE
1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt
Vanemad rügasid hommikust õhtuni – rikkust ei toonud aga kumbki neist koju.
2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt.
Meie uus sekretär – kuidas ta nimi nüüd oligi? – näeb päris hea välja
JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE
1) otsekõne ja tsitaat, nt
„Mis te minu uue saaniga teinud olete?“ küsis jõuluvana päkapikkudelt.
2) tsiteeritav lause, nt
Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see olen mina“
ÜMATSULGUDESSE PANNAKSE
muust tekstist vähem olulised seletavad või täiendavad laused, nt
Tõnu ootas bussi saabumist (välja ta seda muidugi ei julgenud näidata), sest isa oli lubanud poisile linnast uued saapad tuua.
Kõige enam põhjustavad koma tarvitamisel vigu sidesõnad kui, nagu , otsekui, kuni. Nende puhul tuleb jälgida kas nad esinevad liht- või liitlauses. (Lihtlause tunneb ära sellest, et seal on vaid üks öeldisverb, samas kui liitlauses on kaks või enam öeldist.) Lihtlauses nende sidesõnade puhul koma ei tarvitata, nt
Mees on tugev kui karu. AGA Sadas vihma, kui väljusime majast.
Kõik töötasid nagu segased . AGA Kõik töötasid, nagu suutsid.
Kalurid töötasid kuni hommikuni. AGA Kalurid töötasid, kuni saabus hommik
NB! Koma tarvitatakse:
1) ja, ning, ega, või ees, kui need järgnevad kõrvallausele, üttele, järellisandile või kiillausele, mis tuleb muust lausest komaga eraldada, nt
Isa ütles, et ta ei saa tööle minna, ja magas edasi.
Tulge siia, lapsed, ning vaadake mis ma tegin !
2) ja, ning või ees, kui need alustavad vastandavat lauset, nt
Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (=aga, kuid) mehi polnud ikka näha.
Lapsed tulevad meiega suvitama, või (=või muidu) me loobume üldse maaleminekust.