Nende sisemised morfipiirid on struktuuriliselt (ortograafiliselt ja fonoloogiliselt) küll olemas ja neid saab etümoloogilisest perspektiivist segmentida, kuid kõik seda liiki sõnade tähendused ei ole tänapäeva eesti keeles reeglipäraselt osade põhitähendustest tuletatavad). Morfipiirid võivad seega olla rohkem või vähem läbipaistvad. Täiesti läbipaistev morfipiir vastab nii struktuuriliselt kui ka semantiliselt selgetele üldreeglitele. Vastavad morfid esinevad üldiselt teisteski sõnavormides samas tähenduses ja enam-vähem samal kujul. Sõna kogutähendus on kompositsiooniliselt tuletatav tema osade tähendustest. Läbipaistva morfipiiri vastand on opaakne ehk läbipaistmatu morfipiir. Kui sõnas on üks või rohkem läbipaistmatut morfipiiri, siis on sõna kogutähenduses ka selliseid elemente, mida ei saa otse tuletada oletatud morfide üksiktähendustest. Tegelikult on läbipaistva ja
väikseim tähendusega üksus. Morf on morfeemi esinemisjuht MORFIANALÜÜS EHK SEGMENTIMINE. Leia junktuurid ja pane sõnad õigesse lahtrisse: talus, talusse, taludes, taluski, terav, lihav, vägev, edev, mugav, lodev ei ole taabelis Junktuurid on opaaksed Junktuurid on selged Talus, taluses, taludes, taluski, terav, lihav, vägev MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid? Infiksid? Sufiksid? Vabad Seotud Iseseisvad morfeemid Prefiksid, infiksid, sufiksid Tüvi-, liide-, tunnusmorfeem Eesti keeles on vabad morfeemid tüvimorfeemid e sõnatüved, mis võib jagada sõnajuurteks, tuletatud tüvedeks ja liitsõnatüvedeks. Seotud morfeemid on liide morfeemid (eesliited ja järelliited) ning tunnus morfeemid (tunnused ja lõpud)
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10
13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19. Kongruents on: SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 20. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d): VIISNURKNE 21. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMATUSÕNA, SÕNARAAMAT, VALGE-TOONEKURG 22. Morfeemide põhiomadus on see, et: NAD KANNAVAD TÄHENDUST 23. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 24. Sufiksid on:
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10
on AGLUTINEERIV 16. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? JALGU KANU 17. Väliskohakäänded on ADESSIIV ABLATIIV ALLATIIV 18. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 19. Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 20. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 21. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järele nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse AGLUTINATSIOONIKS 22. Seotud morfeem LIITUB SÕNATÜVELE ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA 23. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 24. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on POLÜSÜNTEETILINE 25. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 26. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 27. Sõna kiskja muutevormid on KISKJATE
2) Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid, kui nende ehitus on osaliselt sarnane, nad on täiendava jaotumise vahekorras ja sama tähendusega. 3) Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid ka juhul, kui nad on vormiliselt erinevad , kuid tähenduselt ja jaotumiselt samad. Eespool kirjeldatud menetlust nimetatakse morfeemianalüüsiks. Aglutinatsioon ja fusioon Morfide eraldamine on lihtne, kui nende piirid on struktuuriliselt ja semantiliselt läbipaistvad. Nii on see eelkõige aglutinatiivsetes sõnavormides, milles lõppe või muid elemente lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise ja morfide ühendamise tõttu tekkivate häälikuvariatsioonideta ühel või mõlemal pool morfipiiri. Selline puhtalt aglutinatiivne juhtum on nt eesti talu+de+sse+gi. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul. Sellist morfoloogilist protsessi nimetatakse aglutinatsiooniks
Tulemuseks on: kas sõnavaraline (Compliments of the Season! Compliments de la saison!) , mis vastab sihtkeele lausestruktuurile tutvustades samas uut moodi väljendit; või struktuurne paigaldamine (nt Science- fiction), mis tutvustab uut keelde paigutatud konstruktsiooni. Aja möödudes, saavad paljud paigaldused (nagu ka laenud) lahutamatult keele osaks, kuid võivad muutunud semantiliselt, muutes need faux amis (,,valedeks sõpradeks"). Tõlkijad on rohkem huvitatud uutest paigaldustest, mis suudavad täita tühimiku, kasutamata tegelikku laenamist (,,économiquement faible" prantsuse keelne paigaldus, mis on võetud saksa keelest). Sellistel puhkudel on soovitatav luua uus sõnavaraline vorm kasutades kreeka või ladina juuri või kasutada konversiooni. Protseduur 3 Sõnasõnalise tõlke puhul on tõlkija töö piiratud sihtkeele kasutusõigsusest
Morfidel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morfide piire e junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (talu+s+ki). Morfide tähendust on tihti väga raske kirjeldada (nt luge+da). Segmenteerimine e foneemi- või tähejärjendi liigendamine (sõna väikseimad osised võetakse lahti) Morfianalüüsi on tihti väga raske tõlgendada. Mõned sõnad on leksikaliseerunud iseseisvateks lekseemideks. Morfipiirid võivad olla kas läbipaistvad (vastab nii struktuuriliselt kui ka semantiliselt selgelt üldreeglitele) või läbipaistmatu e opaakne. Paljude sõnade tähendus muutub ja iseseisvuvad, seetõttu ei ole võimalik ammendav ja ühemõtteline morfianalüüs. 20. Aglutinatsioon ja fusioon. Aglutinatiivsed sõnavormid - sõnalõppe või muid vorme lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduse ebamäärastumise ja häälikuvariatsioonide tekkimiseta. Aglutinatsioon - iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaakujul.
kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses. Epiteet- kaunistav või kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust või kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil. Troobid- piltlikud väljendid, milles sõnu seostatakse ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt Troobid: Metafoor- ehk ülekanne on varjatud võrdlus, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ja tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda, et tekib uus kujutlus. n. Jänespüks, tähtis nina. Metonüümia- ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Terviku väljendamiseks kasutatakse selle osa. Kuningas- kroonitud pea, Berliini müüri
Siin on motiveeritusel aga erinevaid astmeid, kuna osa tuletisi ja liitsõnu on idiomatiseerunud nende tähendus ei ole enam läbipaistev. (a. täielikult motiveeritud on nt sitskleit (parafraas ,,sitsist valmistatud kleit" kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b. osaliselt motiveeritud on nt käterätik parafraas ,,rätik käte kuivatamiseks" sobib ainult osaliselt, sest sõna on läbi teinud tähenduse laienemise; c. idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.) 3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui
Sõnaraamatuvorm/algvorm – lekseemi sõnavormi esindaja sõnaraamatus Liesoon – seostus Grafeem – täht Homonüümia – struktuuriline mitmetähenduslikkus Homofoonia – fonoloogiline mitmetähenduslikkus Homograafia - ortograafiline mitmetähenduslikkus Morf – iseseisva tähendusega või vähemalt grammatilise funktsiooniga Segmentimine – morfianalüüsi meetod, foneemi- või tähejärjendi liigendamine. Junktuur – morfi piir Läbipaistev morfipiir – vastab struktuuriliselt ja semantiliselt selgetele üldreeglitele Opaakne – läbipaistmatu morfipiir, ei saa otse tuletatada oletatud morfide üksiktähendustest. Nende kahe morfipiiri piir on aga hajus. Hajus - järkjärguline Aglutinatiivne sõnavorm – lõppe või muid elemente lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise jms. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul.
2) Tüve lõpphäälik ja liite algushäälik kattuvad 3) Tüvevokaali teisenemine 4) Sidehäälik tüve ja liite piiril 5) Alustüve nõrgenemine Frekventatiivid väljendavad tegevuse kordumist, saame väljendada ainult sufiksi abil. le, -skle, -tle, -i, -u, -ki, -gi, -ku, -gu Momentaanverbid: -ata, -ahta Kontonuatiivverbid: -ise, -tse, -rda Väited harjutustest: Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Idomatiseerunud tuletisteks nimetatakse selliseid, mis on tähenduslikult iseseisvunud. Liitsõnad on mitmemorfeemilised sõnad. Morfeemid jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. Afiksid on seotud morfeemid. Morfoloogia jaguneb sõnade muutmiseks ja sõnade moodustamiseks. Sõnade kompositsioon tähendab liitsõnade moodustamist. Tuletusalune sõna e alussõna on see, millest on moodustatud uus tuletis. Igal sõnal on juur.
2 Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. IV loeng 9 3 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 56 4 Üldisemal kujul kõlagu väide p järgmiselt: väide p on väär. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär. Tarski järgi tulenevad "valetaja"-tüüpi antinoomiad (kr antinomia `vastuolu seaduses`) kahe asjaolu koostoimest. 1. Me kasutame semantiliselt suletud keelt, s.o. keelt, milles saab moodustada nii väljendeid kui ka nende väljendite nimesid, ning mis sisaldab ka semantilisi termineid nagu tõene jne. 2. Me eeldame loogika põhiseaduste kehtivust. Seega tuleb Tarski arvates loobuda sellisest keelest mida ta nimetab semantiliselt suletuks.4 Kuigi tõe korrespondentsiteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest ei saa seda alati rakendada.
Lillaga seonduv on eesti ja vene keeles üpriski erinev, kuid siiski assotsieerus lillaga mõlema keele kõnelejatele "mitmevärviline" ning ka vikerkaar ning loojang. Eestlased tundsid lisaks ka positiivseid seoseid: edevus, elavus, erksus. Eestikeelsetes fraseologismides tähistab lilla kergemeelsust ning ka viha. Venekeelse голубой kombel seostub eesti keeles lilla homoseksuaalsusega. (Degel 2005: 112) 3.10 Oranž/оранжевый Oranž on mõlemas keeles semantiliselt vaene värv, sest seda ei esine fraseologismides. Küll aga seostus oranž nii eestlastele kui ka venelastele positiivsete tähendustega. Näiteks aktiivne, nooruslik, pidulik ja värske. (Degel 2005: 112) 3.11 Roosa/розовый Roosa on nii eesti kui ka vene keeles kõige rohkem positiivseid seoseid omav värv. Roosa tähistab fraseologismides naiivsust, optimismi ning näiteks "elu läbi roosade prillide" kirjeldab küll naiivset, kuid õnnelikku elu
Tuletusmorfeem määrab tuletatud lekseemi sõnaliigi, mis võib olla alussõnaga sama v sellest erinev b) REGULAARSUS Vormimoodustus on regulaarne ja produktiivne: kindla sõnaliigi lekseemil on kõik sõnaliigile iseloomulikud muutevormid; tuletamine ei ole oma iseloomult nii reeglipärane ja on vaid harva täiesti produktiivne c) TÄHENDUS Vormimoodustus on ka semantiliselt regulaarne: muutetunnuse grammatiline tähendus on kõigi lekseemide puhul ühesugune. Tuletusliitel ei ole enamasti üht kindlat tähendust, sama liitega moodustatud tuletiste moodustustähendus võib varieeruda. d) SÕLTUVUS SÜNTAKSIST Vormimoodustus sõltub suures ulatuses süntaksist, sõnamoodustus mitte. Lausekontekst võib nõuda teatud muutevormi valikut, seevastu võib tuletis esineda lauses igas positsioonis.
loendada; - kreatiivne produktiivsus, erinevate ja uute üksuste kombineerimine. Grammatilisus vastandub vastuvõetavuse ehk aktsepteeritavuse mõõtmele. Grammatilisus viitab keelepädevusele: kui lause on oma olemuselt grammatiline, siis ta vastab reeglitele. The toothbrush is pregnant on grammatiline lause, sest on grammatiliste reeglite järgi moodustatud, kuigi semantiliselt ebakorrektne. Samas toothbrush the is blue on segipööratud, mistõttu süntaktiliselt ja grammatiliselt võimatu. Vastuvõetavus on tihtipeale seotud kasutusega, grammatilisus aga keelepädevusega. 4. Generatiivne grammatika ja keeleomandamine Generativistid usuvad, et on olemas iseseisev sünnipärane keeleorgan. Kui inimene kõneleb või kuuleb kõnet, siis aktiveerub proka-piirkond. Algsed argumendid, miks seda sünnipäraseks pidama hakati, on formaalsed.
õpetaja asendaja, psühhoterapeut, sotsiaalne planeerija ja sidepidaja kodu ja kooli vahel. Tegelikult sotsiaaltöötaja tööülesanded ongi seotud kõikide nende koolielu osadega. Kuid see lai tööülesannete nimekiri on aidanud kaasa ebaselge koolisotsiaaltöötaja rolli loomisele alates ajast, mil koolisotsiaaltöö muutus üheks spetsiaalseks sotsiaaltöö valdkonnaks (Higy, Haberkorn, Pope, Gilmore, 2012). Sotsiaalpedagoogika mõistet võib määratleda paljudest aspektidest. Semantiliselt koosneb mõiste kahest sõnast – sotsiaalne ja pedagoogika. Neist esimene, sotsiaalne, määratleb teist, pedagoogikat. Nii võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on „sotsiaalne pedagoogika“, ning küsida, mis teeb pedagoogika sotsiaalseks (Hämäläinen, 2001). Sotsiaaltöö ning –pedagoogika ajalugu uurides tähelduvad nende sarnased juured: mõlemad aktualiseerusid ühiskondlike formatsioonide vahetumisest põhjustatud sotsiaalprobleemide
(vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse SJ ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled). c) polüsünteetilised keeled Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna. Ühte pikka sõnasse võib olla liidetud isegi terve lause (inuiti e eskimo keel). d) flekteerivad keeled Fleksioon (fusioon) on niisugune sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Ühel elemendil on mitu grammatilist tähendust.
kitsenduste hierarhia muutumine muudab ka keelt Morfoloogiateooriad Loomuliku morfoloogia teooria on keeleteooria, mille kohaselt toimuvad kõik keelemuutused loomulikkuse suunas. Opositsiooni lihtsamliige on optimaalselt loomulik ehk markeerimata ning keerulisemliige on mitteloomulik ehk markeeritud. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (1): Ülesehituslik ikoonilisus (keelemärgi vormi ja sisu sarnasus): semantiliselt lihtne kodeeritakse vormiliselt lihtsamana ja semantiliselt keerukam vormiliselt keerukamana. Vormi ühtsus: ühel vormil on ainult üks funktsioon. Vormi läbipaistvus: üks vorm kannab ainult üht tähendust. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (2): Süsteemile vastavus: keelekasutaja eelistab seda, mis on tema keeles tavaline, domineeriv. Ebaühtlased
Ollakse siiski seisukohal, et välisinfo kodeeritakse enne, kui ta jõuab püsimällu. Kanada psühholoog A. Paivio tuli välja nn kahekordse kodeerimise teooriaga. Tema 5 ja paljude teiste psühholoogide arvates säilitatakse info püsimälus mitteverbaalselt ja terviklikus vormis; verbaalselt abstraktsete ühikute näol (ka semantiliselt-mõtteliselt). (Ibid:41) Püsimälus säilib info aastakümneid ei sügav narkoos, terav hapnikunälg ega elektrisokk suuda avaldada mõju püsimälule. Juba 1960. aastate keskel tegi H. Hydén kindlaks, et närvirakkude ja gliia (tugikoe) rakkude vahel toimib intensiivne keemiline vahetus, mille käigus ribonukleiinhappe molekulid lähevad pidevalt ühtedelt teistele. Tehti järeldus, et nimetatud kaht liiki rakkude ,,partnerlus" on hädavajalik
käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Liite aktiivsus näitab, kui tihti kasutatakse seda liidet. Erinevatel ajaperioodidel võib see olla erinev. 4. Konversioon. Konversioon – sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama 5. Tegusõnatuletus. Põhifunktsiooni järgi jagunevad verbiliited kaheks. Ühed näitavad tegevuse ja selle osalise suhet, teised tegevuse laadi. Esimesed tuletavad:
3. Fraseoloogilised liitumid Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol. Nende alla kuuluvad omadussõnalise, arvsõnalise ja määrsõnalise täiendosaga liitsõnad: pime kana pimekana, pime loom pimeloom, sõge sikk sõgesikk, kahe pere koer kaheperekoer, ükssilm ükssilm. Nimisõnast ja omadussõnast saab liitsõna, siis kui nad kannavad oma algse tähendusega võrreldes semantiliselt oluliselt muutunud tähendust ehk kui nad on fraseologiseerunud. (Õim 2001a: 557) B. Nominaalfraas 1. Fraseologism kui nimisõnafraas Nende fraseologismide puhul väljendab peasõna laiend nimisõnaga tähistatu tunnust. Esinevad järgmised nimisõnafraasid: 1) adjektiivatribuudiga fraas: valge vares, igavene juut, vedel vend, kadunud poeg; 2) genitiivatribuudiga fraas: kurva kuju rüütel, Buridani eesel, saksa Mihkel; 3) atribuudiks on substantiivi muud käändevormid: sarvedega mees,
• keelemärkidel võib muutuda nii formatiivi kui ka tähenduse pool v. mõlemad • keelemärgid on üldised (tüüp) ja samal ajal spetsiifilised (tüübi esindaja) Motivatsiooniseos Objekte nimetatakse tunnuste põhjal. Asjaolud, mida tuleb arvestada: • kas on juba olemas sarnaseid nähtusi, millest oleks võimalik tuletada nimetamispõhimõtted • kas nimetuses peab eriliselt rõhutama mõnd tunnust • kas uus nimetus peaks olema varjav, ilustav, semantiliselt läbipaistmatu • kas tahetakse rõhutada assotsiatsioone, mis tekivad uue ja vana nimetuse vahel • uusi nimetusi ei sünni keelde mitte ainult sõnamoodustuse teel, vaid ka tähendusmuutuste ning -ülekannete teel • tunnuseid, mida nimetamisprotsessis vajatakse, nimetatakse nimetamismotiivideks ning keeleüksuse tähendust vastavalt motiveeritud tähenduseks Motivatsioonitüübid • foneetiline motiveeritus • morfeemne motiveeritus • semantiline e
valida ja töötada läbi valdkonnad, mille alaseid tekste hakatakse töötlema; koostada semantiline leksikon nende valdkondade sõnadest; töötada välja semantiliste järeldusreeglite vorm ja konkreetsed järeldusreeglid valitud valdkondade jaoks. Missuguste kirjaliku keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Eesti kirjakeele koondkorpus - Mitmekeelsed paralleelkorpused - Süntaktiliselt analüüsitud korpus - Semantiliselt ühestatud ja märgendatud korpus - Vigade korpus - Korpuste kasutajaliides(ed) Missuguste suulise keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Suulise eesti keele korpus - Dialoogikorpus - Kõnepuudega inimeste kõne erikorpus - Segmenteeritud sidusa kõne korpus - Kõnetehnoloogia andmebaasid - Aktsendikorpus Missuguste elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside arendamist näeb ette riiklik programm? - Elektroonilised sõnastikud
järgnevad vead: morfofonoloogiline agrammatism (söödakse pro süüakse; käesid pro käsi), morfoloogiline agrammatism (aknad pro akent; juuksuli pro juuksurina). Laura jättis sõna muutmata (oleviku muutmisel lihtminevikku jättis sõna olevikku (toob pro tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks tüvevariantide ja lõppude kasutamise õigsuse määramise ja korrigeerimise ülesanne. Lauset Paul pühkis kinnasega lund parandas laps semantiliselt (pühkis labidaga), moodustades leksikalis-süntaktilise agrammatismi. Viga võis tuleneda lause või sõna (pühkima) mõistmise raskusest. Mõistmisel valmistas raskusi alalütlev, alaleütlev ja alaltütlev kääne ning ainsuse ja mitmuse osastav kääne, kus kohati osutas laps valele pildile. Lapsel ilmnesid kõnes häälikstruktuuri puuded. Hääldusvead olid loomult ebapüsivad. Laura asendas häälikuid (vattata pro varreta). Esines häälikute ärajätmist (aastiks pro arstiks)
Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar (M. Under). Linn all orus paistis nagu peopesal. Ta tuli õhetava ja kaunina kui kevadhommik. Endine Tartu linnapea Ilona Merzin on leidnud, et Ansip on nagu isa toetav ja julgustav. (EE 8.03.2007 Barbi Pilvre) Eesti on nii tugev, kui on tema kõige väetim kodanik Troop on piltlik võte väljenduse mõjuvuse saavutamiseks (tropos kreeka k pööre, suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud. Kõik järgnevad kõnekujundid on troobid. Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste, tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujundite asemele tuleb uus. Metafoori iseloomustab öeldu ja mõeldu lahknemine. Nt kuusirp (taevakeha), lainete turi (laineharjad), vaimuhiiglane ( suurte vaimuannetega inimene), tähtis nina ( esileküündiv inimene), pealkiri ,,Ninad mullast välja" (Postimehe ajakiri Arter 17.03
, - konjunktsioon ; - disjunktsioon not - eitus (eitus kehtib ainult Prologi andmebaasi kontekstis so ”suletud maailma” eeldus) b:- a või s:- a -> b (reegli kehas) – implikatsioon s:- not(a);b. ; (käsurealt) nõuab otsingumootorilt järgmist lahendit Reeglid Reegel ehk tingimuslik Horni lause. Päringud (queries) - Päring defineerib programmi jaoks sihi (goal). - Päring: call(Goal) on semantiliselt samaväärne päringuga ?– Goal - Päringu muutujad väärtustatakse päringu täitmisel, kui leidub sobiv unifitseering - ”;” kasutamine päringus sunnib tagasivõtul otsima uut lahendit. Sisseehitatud predikaadid Loogikavälised predikaadid: o otsingu juhtimise predikaadid (repeat, o sisend-/väljundpredikaadid (consult, reconsult, get, put, write, ...) o aritmeetika predikaadid o operaatorid
süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused Gr. kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: • sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon e fleksioon); • abisõnad e analüütiline väljendusviis- vähe morfologilisi elemente • reduplikatsioon- liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täiselik või osaline kordamine Aglutatsioon- see on morfoloogiline protsess , milles tähendusüksused lükatakse järele nii , et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks Fusioon- palju tüvemuutusi Arv – gr.kategooria näitab arvu(2,3,5) Klass- näitab sõna grammatilist käitumist(sh sugu) Kääne- näitab sõna rolli lauses Määratlus e definiitsus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Võrdlus-omadussõnade kategooria. ( suur,suurem, kõige suurem) Aeg-deiktiline gr kat,mis suhestab lause poolt väljendatu kõne hetkega või mõne muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast
Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta.) - distinktorid (On spetsiifilised, näitavad et semantikas on nn grammatilised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid.) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid). Samuti väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt' ß ideaalselt vale lause) 1965 ilmub Chomsky raamat "Süntaksiteooria aspektid", mis lähtub keerulisemast, kolmest komponendist koosnevast keelemudelist. Keele komponendid ja nende reeglite ülesanded: - generatiivne komponent - selle reeglid produtseerivad struktuuri; koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest
Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta.) - distinktorid (On spetsiifilised, näitavad et semantikas on nn grammatilised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid.) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid). Samuti väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt' ß ideaalselt vale lause) 1965 ilmub Chomsky raamat "Süntaksiteooria aspektid", mis lähtub keerulisemast, kolmest komponendist koosnevast keelemudelist. Keele komponendid ja nende reeglite ülesanded: - generatiivne komponent - selle reeglid produtseerivad struktuuri; koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest
Aja valusad probleemid liituvad neis orgaaniliselt looja sisepingetega , ema kaotuse ahistus seostub kiindumusega oma rahvasse, teadvustub viimase traagilise saatus ja sotsiaalne ummikolu. Stereotüübivaba lähenemine 11 iseloomustab nii ühiskonna suhete kui ka indiviidi sisemiste seisundite kujutamist. Rummo selle perioodi luulele on omane kõrgpoeetiline väljendusstiil: assotsiatiivsus, isikupärane, semantiliselt avar metafoorika ja sümbol, regilaulu elementide peen rakendamine. (Kruus, Puhvel, 2000) Kõige tähtsam luuletus sellest kogust võiks olla ,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Selle luuletuse pealkirjast saab hiljem valikkogu pealkiri, kommentaar kõigele kirjutatule. Teose lõpusosas on tekstil väga huvitav vormistus. Salmid on kirjutatud kordamööda vasakule poole lehte ja lehe keskele: *** külmast siniste teleekraanide talvine lõdin ühel maal
me ei suuda täita. Näiteks Shakespeare'i iga kirjutis vihjab mingile ühiskondlikult tähtsale asjale. Me ei räägi kõike, mida me teame. Keegi teine aga ei pruugi aru saada, sest tekstis on lüngad. Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt ± värv ± mat. - materjal - rahu -rahu -elusolend + e.o Grammatiliselt absoluutselt korrektne, aga semantiliselt täiesti mõttetu. Iga järgneb sõna on vastuolus järgmisega. 1.Püüame aru saada referentsiaalselt millal ja kus? - Eesti aastal 1987 (fosforiidisõda) selles kontekstis on lause ka semantiliselt õige. Metonüümia ümber nimetamine, metonüümina üheks alaliigiks on sünekdohh. Oidipus tahtis abielluda Iokastega TÕDE Oma emaga. VALE (Freudi järgi tõde)
Näiteks Shakespeare'i iga kirjutis vihjab mingile ühiskondlikult tähtsale asjale. Me ei räägi kõike, mida me teame. Keegi teine aga ei pruugi aru saada, sest tekstis on lüngad. Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt ± värv ± mat. - materjal - rahu -rahu -elusolend + e.o Grammatiliselt absoluutselt korrektne, aga semantiliselt täiesti mõttetu. Iga järgneb sõna on vastuolus järgmisega. 1.Püüame aru saada referentsiaalselt millal ja kus? - Eesti aastal 1987 (fosforiidisõda) selles kontekstis on lause ka semantiliselt õige. Metonüümia ümber nimetamine, metonüümina üheks alaliigiks on sünekdohh. Oidipus tahtis abielluda Iokastega TÕDE Oma emaga. VALE (Freudi järgi tõde) 28
Need elemendid moodustavad kaks erinevat allsüsteemi: grammatiline allsüsteem ja leksikaalne allsüsteem. Need kaks süsteemi hõlmavad erinevaid pooli inimese kontseptuaalses süsteemis. Talmy jaoks sisaldavad suletud elemendid vaid skeematilisi ja strukturaalseid tähendusi samas kui avatud elemendid on tähenduselt palju rikkamad. (Talmy, 2000, 2007 ; viidatud Evens jt 2007: 22-23 järgi) Talmy järgi on grammatiline allsüsteem semantiliselt piiratud ja omab struktureerivat funktsiooni. Leksikaalne allsüsteem ei ole semnatiliselt piiratud ja omab kontseptuaalset sisu. Seda illustreerib ta näitega, et keeles on lõpud, mis tähistavad arve (mitmus, ainsus). Samas ei ole keeles midagi, mis viitaks värvidele. Meil ei ole lõppu, mis viitakse näiteks sinisusele, kuid meil on lõpp, mis viitab mitmusele. Grammatilise struktuuri eesmärk on pakkuda luustik, millele siis lisatakse leksikaalsed
lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 3)Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte 4)Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel Ekstensioon ühe sõna kõik võimalikud referendid 5)Tähendusväli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Komponentanalüüs:1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest) Prototüüpanalüüs: Cruse'i näide prototüüpse esindaja kohta:VECHICLE sõiduk; tehtud teedel liikumiseks; sellel on oma; liikumapanev jõud; liigub
Eristada saab kaht monoloogikontseptsiooni: · Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. · Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine) 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Monoloogi dialogiseerumine kui monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, näiteks · laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole; · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga
iseseisvusastme poolest. 12. Kaassõna e adpositsioon - on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees 1a) suunda väljendavad kaassõnad, nt alla, alt, taha, taga, tagant 1b) ruumilist piiri väljendavad: kuni, saadik 1c) liikumise teed väljendavad: kaudu, mööda, pidi, üle
d) Homo puerum planxit. A P meesNOM poissACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P taNOM lööma minaACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P minaNOM lööma temaACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiivakusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poissNOM on magav `poiss magab'
· ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause vahel · ei anna vastust küsimusele, mis on keele elementaarühikuks süntaktika tasandil Transformatoorne analüüs Ameerika deskkriptivismil oli 3 koolkonda. I ja II koolkond kasutasid vahetute mooodustajate meetodit. Analüüs lähtub väiksematest suuremate ükskste poole. Eesmärgiks identifitseerida vahetud moodustajad. Vahetud moodustajad: teate lingvistiline struktuur, grammatiliselt ja semantiliselt üksteisega vahetult seotud lausungi osad. Vahetute moodustajate struktuur on fraasi struktuur. III koolkond: Transformatsiooni analüüsi koolkond. Järgmisel leheküljel võrdlus eelnevate koolkondade vahel Vahetute moodustajate meetod Transformatoorne analüüs Hierarhiline süsteem Ekvivalentsete lausete või süntaktiliste struktuuride perekond
Näiteid komparatiivi väljendamisest: (1) eesti ja soome a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid Ühildumissüsteemid: Grammatilisi suhteid (S; O; IO jm) väljendatakse: - järjekorraga - rektsiooniga, st käändemarkeeringuga (+ pre- ja postpositsioonid) - ühildumisega
on teoses teatatud, selles seoses, missuguses on antud teated nende kohta teoses. Narratoloogilsiest vaatep. huvitab see, kuis tekst kujutab sündmusi. lugu hargneb lahti ajas. lugu keeles laiemalt = kõlab narratoloogiaga kokku (story.keskne). justustamine eeldab jutustaja positsiooni tekstis. Seega : narratiivne on selline tekst, kus jutustatakse lugu. võib-olla (mitte)ilukirjanduslik narratiiv. Mis külgedelt saab läheneda narratiivsele tekstile : semantiliselt, teksti ülesehituse poolelt, sisuliselt, on mitu aspekti : nt. tegelased (tegelaskond) - kui on narratiiv, siis on tegelased, keda saab kirjeldada (sündmusteahela raamistikus) Tegelased Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandipositisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla
formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. Õiguskeel – juriidiline erialakeel – erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid
formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. · Õiguskeel juriidiline erialakeel erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub ,,juriidilis-erialane" sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid
A P poiss-NOM mees-ACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3
A P poiss-NOM mees-ACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3
A P poiss-NOM mees-ACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3
Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse mingi mõte oleks. Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduse sarnasustel. Kujult erinevad, kuid tähendus sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid. (mitmetähendusliku sõna kõik tähendused) Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevad pragmaatilistes suhetes. Metafoor - ülekanne; ühe valdkonna teema mõistete kasutamine teises valdkonnas. Kujundskeem(image schema) - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn.lingv) Polüseemia - mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Metakeeled *komponendid *joonised *''mappingud''-metafoorsed ülekanded *skeemid *primitiivid *tähendusvõrgustikud Komponentanalüüs
Sulghäälik: lühike - 1 nõrk täht; pikk - 1 tugev täht; ülipikk - 2 tugevat tähte. Psühholingvistilised alused: kõnesegmendid ja keeleüksused Tänapäeva psühholingvistika lähtub seisukohast, et kõnetegevust iseloomustavad kolm põhikategooriat: keel, kõne ja kõnevõime. Keeleüksuste määratlemiseks kasutatakse järgmist algoritmi: keelendi muutmine (kool-tool; vennaga-vennata jne.), saadud keelendi võrdlemine algkeelendiga semantiliselt ja formaalselt, keeleüksuse ja selle semantilise funktsiooni määratlemine. Algoritm on laialdaselt kasutusel ka koolis. Keeleüksused ise on järgmised: foneemid (nende akustilis-artikulatoorseid tunnuseid uurib foneetika, funktsioone aga fonoloogia), morfeemid (jaotatakse grammatilisteks ja leksikaalseteks), sõnavormid, sõnaühend, lause, sidus lauserühm. EED ülesandeks ei ole mitte ainult nimetatud üksuste
annaabi.ee 
