- Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine) - Kompromiss mõlemad osapooled teevad järeleandmisi, et saavutada kokkulepe, mis sobiks mõlemale. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsaks. (Läbirääkimised) - Konsensus üksmeelne kokkulepe. Läbirääkimised toimuvad niikaua, kuni kõik osapooled on otsusega täiesti rahul ega tunne, et oleks millestki ilma jäänud.
vähimalgi määral kindlat ja kõigutamatut." Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste (deduktsiooni) teel jõudma üha uute tõdedeni. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on niisiis kaheetapiline: 1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Oletame nüüd hetkeks, et ei ole ei Jumalat, ei taevast, maad, meil pole ei käsi, jalgu jne. Võib olla olid need kõik vaid illusioonid, mille lõi keegi kuri deemon. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen,
võime lennata ning kasutas seda, et maksta kätte Lavinskile, isikule, kellest sõltus, kas meistri raamat läheb trükki või mitte. Kui Margarita oli nähtamatu, hävitas ta mehe korterit nii nagu oskas ja tundis kättemaksust täit naudingut. Ka raamatu lõpu poole oli mulle kui lugejale Margarita vihasööst Aloizi Mogarõtsi vastu vägagi sokeeriv, kui naine mehele küüned näkku lõi ning teine näost veriseks muutus. Ometi oli Margarita oma seisukohtades väga kindlameelne ning otsustav. Saatana väljavalituks osutuski ta tänu oma sihikindlusele, välja öeldud lausele:" Annaksin oma hinge kuradile, kui ainult saaksin teada, kas meister on elus või ei ole!" ning võimele armastada, mis ka ei juhtuks. Saatana ballil, kuhu oli kutsutud väga erinevaid isikuid, pidi ta näitama kõigi vastu armastust ning heasüdamlikkust, mis tal ka edukalt õnnestus. Endalegi ootamatult, kui tal avanes
ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Locke filosoofia Tema filosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism. Tema filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu.
erksavärvilisi riideid ega ehteid ning lõbustusi pühapäevadel. Selles suhtes on anglikaani kirik õnnelikum katoliiklusest, et lisaks katoliikluse toredatele kommetele, olid kõik protestantlikud muutused ka põhiliselt vabamad kui näiteks kalvinismi muutused. Seni toodud näidete põhjal tundub mulle, et katoliiklased on õnnelikumad kui protestandid. Seda võib muidugi vaadata veel paljudest teistest seisukohtades ning seeläbi ka vastupidisele arvamusele jõuda. Minu arvates on kõige õnnetumad inimesed kalvinistid, sest nende elus on kõik vähegi lõbus keelatud. Protestantidest on kõige õnnelikumad inimesed luterlased, kes küll loobusid paljudest kirikupühadest ning kiriku välisest hiigusest, kuid siiski tegid jumalateenistuse oma rahvale arusaadavaks ja keelustasid induligentside müügi.
teineteist, tunnustada ning austada, seda kõike just rahvaste ja riikide puhul. Ilma eelnevalt nimetetuta toimuksid sõjad võib olla ka tänapäevani. Kõik oleks teisiti, maailm, ühiskond ja arengud. Siit siis järeldus, et sõdu on vaja pidada rahu saavutamiseks. Sõda tõestab, et rahu saavutatakse mõistuse abil. Võime vaadelda Rootsi aega, kui Eestisse olid rajatud koolid mis andsid suure tõuke eesti rahva haridustaseme arengule. Eesti, pisike maalapp, kuid kindel oma seisukohtades ja 1 vajadustes. Erinevad sõjad on jätnud siia oma jälje. Näiteks saab öelda, et sõdade järel on muutunud eestlased töökamaks, oma kodumad armastavaks ning tasakaalukaks. Erinevad sõjad on mõjutanud eesti kultuuri, mille eest saab olla vaid tänulik. Iga väikeriik, kus on peetud sõdu, on mõistnud, et oma maad tuleb armastada ja austada.
ühiskonnas kihte, kes tahavad neid reegleid rikkuda. Seadusi on vaja, asi ei ole selles. Kuid peab valitsema tasakaal. Selleks, et ühiskond areneks, on vaja ettevõtjal mingisuguseid vabu võimalusi tegutsemiseks. Sest riik ei ole see, kes loob töökohti, vaid seda teevad ikkagi ettevõtjad. (Kulliki Tafel, märts 2006) Samas pole põhjust pidada asjade seisu ka kuidagi väga kurvaks. Pelk hinnang, et riigi, omanike ja tippjuhtide sotsiaalset vastutust puudutavates seisukohtades on arenguruumi veel palju ning et sotsiaalse vastutuse olemuse mõistmine on kitsavõitu, oleks üldise konteksti mittearvestamine. Lähtudes Eesti üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist ning arenguetapist, võiks julgelt esile tõsta juba käivitunud positiivse muutustrendi. (Kulliki Tafel, märts 2006) Tundub, et ehkki meil on jõutud arusaamani abistamise ja toetamise vajadusest, ei saa siiski rääkida ettevõttest kui eesrindlikust „sotsiaalsest vastutajast“
Tihti näeb, kuidas lapsed kordavad oma vanemate vigu, ise sellest arusaamata. Sarnaseid vigu või saatusekäike on tehtud ka eelmistes põlvkondades. Seega lause, et meie lapsed peavad kandma vanemate patud, on tõe põhi all. Sarnased elumustrid ja käitumismallid kestavad edasi. Seepärast on üsna oluline analüüs, tahe muutuda ja õppida tehtud vigadest. Keegi meist ei ole eksimatu ja seda arvestades tuleks olla tolerantne eriarvamustes, uskumustes ja seisukohtades. Ajalugu on tähtis. Sageli me alahindame möödunut ja ei süvene. Elame tänapäevas ja arvame, et kõik on alles ees. Aga kui vaadata tagasi, siis näeb, et vaatamata riigikorrale on ajalugu on isiksuste ja võimuvõitluse kujundatud. 2
Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Selliste sõnadega algas Tarapita esimene väljaanne 1921. aastal ning andis mõista, et rühmitus ei ole pelgalt kirjanduslik, vaid on kindel soov sekkuda poliitikasse ning ka rahvast selleks enam innustama. Kuigi Tarapita rühmituses olid mitmed siurulased nagu Under, Adson, Semper ja Tuglas, ei jätkatud endist tundelist ja peenet väljendusviisi, vaid asuti kohe analüüsima kultuuri olukorda ning oma seisukohtades oldi konkreetsed. Nende artiklites kritiseerisid erinevad autorid avalikult võimuorganeid ning neid süüdistati iseseisvuse saavutamises ainult väliselt, ent rahva hingelise iseseisvuseni jõudmiseks oldi vähe tehtud. ,,Meie, tarapitlased, väike vaimukultuuri sõdurite ryhm, asume sarnaseile iseseisvuselle vastasrinda teise kõrgema Eesti, Eesti iseseisva rahvuskultuuri ja vaimuelu nimel! Sõda Toompääl valitsevalle obskurantismile ja ylbele tõusiklusele!" - August Alle.
institutsioonide töös ning milline on Eesti riigi Euroopa Liidu poliitika. · Lisaks on lehel hulk kasulikke infomaterjale ning viiteid ELi infoallikatele. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? · Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. · Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. 1 16.03.2010 Eesti prioriteedid Euroopa Liidus · Tugevam Euroopa Liit · Konkurentsivõimeline majandus · Energeetika ja kliimamuutused · Tõhus otsustusprotsess · Paremini suunatud eelarveraha kasutamine · Tänapäevane põllumajanduspoliitika
turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Kommentaar..keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi: Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Transgeenne vasikas Juuni 2013. a juuni lõpus sündinud lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen. Loodeti, et lehm hakkab tulevikus oma piimaga lüpsma kasvuhormooni, mida saab sealt eraldada ja kasutada erinevate haiguste ravimisel
Seetõttu leiangi, et noortel tasuks mõnikord vanemaid inimesi kuulata. Vaatamata põlvkondade vahelistele erinevustele, on inimesed siiski väga sarnased ning tõesti tasub õppida kui mitte sõprade-tuttavate siis vähemalt sugulaste kogemustest, sest need on inimesed, kellega ollakse kõige rohkem sarnased. Minu lemmiktegelaseks oli Kurat, kes tundus väga sümpaatne ja intelligentne. Eriti meeldis mulle lihtsus ja otsekohesus, mis Mefistofelese karakteri puhul väljendus. Ta oli oma seisukohtades väga realistlik, näiteks väites, et inimese elu on maailma mastaabis võrdne rohutirtsuga. Selle juures ei tohi muidugi unustada, et ka igal rohutirtsul on maailmas mingi ülesanne. See, et Jumal ja Kurat nii hästi läbi said oli samuti huvitav. Jumal hindas Fausti tõeotsinguid ja teadmisi erinevalt Kuradist, kes leidis, et mõistuse olemasolu toob inimestele ainult kannatusi. Mõnes mõttes on ka Kuradil õigus, kuid selleks ongi vaja saavutada tasakaal negatiivsuse ja positiivsuse vahel
riikidega) on toonud Eestile kasu. Seda poleks olnud võimalik saavutada läbi partnerluse üksikute riikidega. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda liidu õigusakte. Teisisõnu Eesti ise räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt Euroopa Liidu otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades. Ka Euroopa Liidu teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Et paremini esindada Eesti huve, tuleb valitsusel määratleda prioriteedid ning põhimõtted. Nendest lähtutakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel. Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid tuuakse ära eraldi strateegilised dokumendis. See on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti Euroopa Liidu suunalise tegevuse hindamiseks
Nähes, et Tartuffe nii õilis ja heatahtlik on, võttis Orgon Tartuffe'i enda juurde elama. Tegelikkuses oli ta aga petis ning pressis kogu aeg Orgonilt raha välja. Majaperemees aga ei uskunud, kui talle seda räägiti, sest ta oli enda jaoks Tartuffe'i heaks meheks mõelnud ning ta ei suutnud oma seisukohast lahti öelda. Teinekord saavadki paljud inimesed pettumuse osaks vaid seetõttu, et nad on oma mõtlemises ja seisukohtades liiga kinni. Üks tõestisündinud lool põhinev Prantsuse film ,,Le schaphandre et le papillon" räägib mehest, kes oli kogu oma elu olnud väga edukas. 1995. aastal langes ta ägeda insuldi tõttu koomasse. Taas ärgates oli ta üle keha halvatud ja ainus, mida ta teha sai, oli pilgutada oma vasakut silma. Sellest silmast sai tema ainuke side maailma, teiste ja eluga. Alguses oli mees täiesti endast väljas ja kõik, millele ta mõtles oli surm. Ta ei tahtnud kedagi näha ega isegi
Samas ei ole tugevad need, kes ei muuda oma seisukohti. Tugevad inimesed on need kes oma seisukohti koos aja muutumisega muudavad ja kaasajastavad. Elades pidevalt uuenevas �hiskonnas, kus me l�hme kaasa pideva uuedamisega, peaksime sama tegema ka oma seisukotadega. See, mille olime endale selgeks teinud aastaid tagasi v�ib olla juba l�bi teinud uuenduse. T�nap�eval saab hea n�itena tuua vanema p�lvkonna. Vanema p�lvkonna inimesed on tavap�raselt oma kunagistes seisukohtades kinni ja ei taha kaasa tulla kiire maailma arenemise ja uuenemisega. T�nu sellele tekib noorte ja vanemate inimeste vahel palju konflikte. Just seep�rast, et vanemad kasutavad v�hem interneti ja nad ei ole kursis seal leviva infoga. Arvamust on v�imatu kujundada t�hja koha pealt. Ilma eelneva informatsiooni ja teadmiste kogumiseta on v�imatu kujundada oma arvamust. Mida laiem on inimese silmaring seda parem on arvamusel kujuneda. Samuti aitab arvamuse kujunemisele
Euroopa komisjoni tunnustuseta GMO-de kasutamine ei ole aga üldse lubatud, mis tähendab seda, et kaubalast, mis sisaldab heakskiitmata GMO- sid või on nendega saastunud, saadetakse tagasi sinna sadamasse, kust need tulid ning hävitatakse. EESTI SEISUKOHT Eesti pooldab jätkuvalt EL liikmesriikidele suurema vabaduse andmist oma territooriumil GMO-de kasvatamise kitsendamise üle otsustamisel. Eesti on tuginenud oma senistes GMO-de turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, geenitehnoloogiakomisjon, uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Eestis, nagu paljudes riikides mujal Euroopaski, on GMO-de kasvatamine ja turustamine seadustega sätestatud ja piiritletud. Nende küsimustega tegelevad peamiselt keskkonna-, põllumajandus- ja sotsiaalministeerium, kes järgivad euroopa liidu direktiive.
astmelise tulumaksu vastu. Nende arust tuleks tulumaksu üldse vähendada. Ma leian, et astmeline tulumaks pole päris õiglane ning vähendab inimeste motivatsiooni rohkem töötada ja teenida. Astmelise tulumaksuga kaotaksid just pered, kes teenivad näiteks üle keskmise natuke aga siiski kogu tulu kulub ära pere majandamisele. Samas tulumaksu vähendamine vähendaks tulude varjamist ja ilmselt tekitaks uusi töökohti juurde. Üks asi aga, mis on minu jaoks miinus Reformierakonna seisukohtades on see, et nad pooldavad Iraagi missiooni pikendamist, mis on minu arust aga mõttetu. Samuti on nad keskendunud oma sotsiaalpoliitikas liiga palju perepoliitikale ning lapsetoetustele. Üleüldiselt siiski leian ma, et minu vaadete ja arvamustega ühtib kõige rohkem Eesti erakondadest just Reformierakond.
liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004ndal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalusi rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Milline on Eesti jaoks liitumise protsess olnud, eelkõige silmas pidades kolmandat sektorit? Üldiselt sõltub riigi astumine või mitteastumine uute ühenduste liikmeks eelkõige rahva usaldusest oma juhtidesse, sest nemad juhivad riigi astumist või mitte astumist Euroopa Liitu. Usaldus on siin oluline märksõna, et Euroopa Liidus viibida.
või vähimgi kahtlus" 2) neist saab tuletada kõik ülejäänud teadmised ,, Kõik tõed on omavahel seotud, järeldudes üksteisest, ning kogu saladus seisneb vaid selles, et alustada kõige esimestest ja lihtsamatest, minnes neist samm-sammult kaugemate ja keerulisemate poole" Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on kaheetapiline: 1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Ma saan kahelda, vaid siis kui ma ise olen olemas ja kui
See arendab lapses oma küsimustele vastuseid otsida, olema uudishimulik, olukordi seostama, eriarvamusi sõnadega arvestama. Jean Piaget teooria Lapse arengu seaduspärasusi aitavad mõista erinevad teooriad. Näiteks Jean Piaget 3 kognitiivse arengu teooria kohaselt läbib laps oma arengus neli staadiumit. 3-7-aastasena (operatsioonide-eelses staadiumis) pole laps Piaget' järgi veel omandanud loogilist mõtlemist ning tema seisukohtades valitseb egotsentristlik vaade. See tähendab, et laps näeb maailma vaid enese positsioonilt ega oska mõista teiste inimeste vaatenurki.4 2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA 3 J.Piaget- oli sveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja 4 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.htm Lev Võgotski teooria Lev Võgotski5 sotsiaalkultuurilise teooria kohaselt mõjutab keskkond otseselt lapse arengut.
Euroopa liidus loodi 7 suurt institutsiooni milleks olid: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollkoda. Et nendest aru saada peab teadma millega need institutsioonid tegelevad. Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Eesti riigi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks Euroopa Liidus on vajalik efektiivse siseriikliku Eurooa Liiduga seotud küsimuste koordinatsioonisüsteemi olemasolu. Getter Klaas Ka Eestlased löövad kaasa erievates Euroopa institutsioonides. Euroopa Komisjoni
eemale. ohvrit. 4. Täida lünktest Pariisi rahukonverentsi kohta (9 p.) Esimese maailmasõja lõppedes tuli 1918 aastal Pariisis kokku rahukonverents, mis kestis aastani 1920. Sellel konverentsil osales 3 riiki. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas peaminister D. Lloyd George ,Prantsusmaa, keda esindas peaminster G. Clemenceau ja USA, keda esindas president W. Wilson Võitjad ei olnud oma seisukohtades üksmeelel. Suurbritannia taotles, et... USA eesmärgiks oli... Prantsusmaa soovis aga, et... 5. Rahulepingud. (7 p.) Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaa-ga. See leping sätestas järgmise: 1) Saksamaa sõjasüüdlasena pidi loobuma suurtest aladest 2) neil keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat
· sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sealjuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on : · enamusotsus kui grupi või ühiskonna enamus mingit seisukohta pooldab, siis selle järgi toimitaksegi. (eestis keeleküsimus.) · kompromiss otsus, mille puhul osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järeleandmisi. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsateks. Tänapäeval on parteide vahel sõlmitavad kompromissid möödapääsmatud. · Konsensus üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. 1.5 SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID. LK 24 28 Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas ning aitavad säilitada korda, on riigi tegutsemise aluseks.
poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid on toodud dokumendis ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011", mis kiideti heaks Vabariigi valitsuse 25.10.2007 istungil. Poliitikadokumendi eesmärgiks on määratleda peamised põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub. Dokumendiga määratletakse, millises suunas Eesti tahab
Põhjendus: Mida tugevam on kodanikuühiskond ehk mida haritum, laia silmaringiga ja sõltumatumad on inimesed, seda enam tekib soov panustada ja osaleda elukeskkonna arendamises ja ollakse nõus ka vastutust kandma. Kui inimestel on välja kujunenud oma kindlad seisukohad ja arusaamad ning tahetakse neid ka väljendada on valimiste teel poolehoiu näitamine selleks väga oluline punkt. Lisaks kui inimene on kindel oma poliitilistes seisukohtades on talle ka häälelangetamise/andmise protsess lihtsam, kuna ta teab, keda toetab. Seega, mida haritum ja enesekindlam on ühiskond, seda rohkem juletakse enda seisukohti avaldada, ehk seda enam suundutakse valima (tõuseb valimisaktiivsus). 8. Riigivõimu kolmikjaotus Eesti Vabariigis Riigikogu Vabariigi valitsus Kohtud Võimuharu nimetus Seadusandlik Täidesaatev Kohtuvõim Millised on 1
Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Veel on parlamendi funktsioon järelvalve valitsuse üle. Parlamendi otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldus ministrile ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; parlamendi parteilise kooseseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtades; ,,rahakoti võim" ainupädevus vastu võtta riigi eelarve; õigus kutsuuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: parlamenti kuuluvad valitsusparei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritel; ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaase parlamenditöö stiili; Tähtsus kommunikatsiooni kanalina. Kuidas valitsust moodustatakse?
vastu: kui Sokrates hukatakse, saavad lastest orvud. Kriton ütleb, et kui lapsed on juba sigitatud, tuleb oma kohustusi nende vastu täita. Tubli, mehine ja vooruslik mees mõtleks kindlasti oma lastele(väidab Kriton). c) Teised peavad Sokratese surma tema sõprade ja tema enda nõrkuseks ja häbiks see oleks justkui arguse märk, et Sokrates ei püüdnud ennast päästa. 4) Tuleb uurida, kas Kritoni väidetel on õige alus. Et Sokrates hindab kõike seda, mida varemgi(vanadest seisukohtades ei tohiks kergekäeliselt loobuda), siis tuleb Sokratese ümberveenmiseks uurida, kas olukorda on võimalik teistmoodi suhtuda. Arukas inimene toetub oma kaalutlustes mitte enamiku, vaid õigluse asjatundjate arvamusele. Enamiku valest arvamusest juhindumine toob kaasa inimese allakäigu, mitteelamistväärt elu. Seega ei tuleks enamiku arvamuse pärast muretseda, vaid toetuda nende üksikute asjatundjate arvamusele. 5) Elada hästi ja ebaõiglaselt on võimatu
saamiseks? Rahvas arvab Kindlasti on dividendide ümberkvalifitseerimise teemat varemgi korduvalt puudutatud, kuid EML jaoks on verstapostiks, kui nii võib ütelda, 2006. a algus. Siis hakati ajakirjanduses teatava regulaarsusega arvamusavaldusi ilmutama. On selge, et erinevas ajaloolises kontekstis võivad samad autorid sama asja suhtes jõuda erinevate seisukohtadeni, sest õigus areneb pidevalt. Teatud juhtudel on ehk isegi õige mõnede autorite seisukohtades näha soovi valitseva arvamuse kujundamiseks. Vaevalt, et seda pahaks panema peaks. Mulle tundub, et peamine soov eitada majandusliku tõlgenduse võimalust käsitletavas kontekstis tuleneb sellest, et ei taheta eristada erinevaid õigusharusid ning erinevate õigussuhete osas kehtivaid põhimõtteid. Samuti kasutatakse majandusliku tõlgendamise põhimõtet üksnes ühe või teise poole kasuks, mitte ei proovita sellega asja tegelikku tuuma tabada.
katedraale. Ka Rooma impeeriumi tippajal oli kliima veel soojem. Sellel erakordselt soojal kliimal on kindlasti seos Rooma riigi heal käekäigul. Rooma kuningriigi langus aga satub kokku ka ühe külmema perioodiga. Ning viimaseks on tõenäoliselt ka vikingite sissetung Euroopasse on seotud külmaperioodiga, mis sundis neid põhja poolt lõunasse liikuma. 5. Kliima viimased 12 000 aastat Sellelt jooniselt on väikese jääaja kohal paremini näha lohukest.See graafik tekitab teadlaste seisukohtades pisut vastuolulisust. Arvatakse, et praegune kliima soojenmine ei ole ainult inimese mõjust tingituna vaid on keskonna temperatuuri taastumine selleks, mis ta on olnud juba viimased 8000 aastat.[4] Joonis Kliima viimasd 12000 aastat [4] Pisut rohkem kui 6000 aastat e.m.a on ka üks külmaperiood millele põhjusele ei ole mingit kindlat vastust. Samuti on on graafiku vasakus osas näha viimase jääaja lõppu ning kaardile on märgitud umbes ka põlluharimise algus.[4] 6
Ehk enamik eksperimendi osalejaid aksepteeris grupi norme olukorras, kus need läksid vastuollu nende kogemusega.Kolm peamist faktorit mis kujundavad konformsust: 1) inimstel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt. 2) grupipoolesel survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kus grupi seisukohad erinevad tema omadest, kahtlema oma seisukohtades. 3) iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukorras, kus ta on kindel oma seisukohtades. 12. Hälbivuse määratlused ja sotsiaalsed funktsioonid (8991). Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv, kuid käitumine võib olla määratletud kui vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. Näiteks tapmine konkreetsetes tingimustes on kuritegu, kuid on olukordi kus tapmine on isegi soovitatav, nagu hädakaitse või sõda
Sellest on mitmeid erinevaid versioone. Ta kirjutas ka Aristotelesest ja Porphyriosest, füüsikast ja loogikast. William Ockham'i suurimaks teeneks teaduses on kasinuse põhimõtte tunnustamine, mida on hiljem hakatud kutsuma ka Ockhami habemenoaks. Ockhami habemenuga tähendab, et kui nähtuse selgitamisel ei tohi lähtuda enamatest teguritest, kui on vajalik. Seda on tõlgendatud ka viisil kui on kaks võrdse usaldusväärsusega põhjendust, tuleb eelistada lihtsamat. Oma poliitilistes seisukohtades võib Ockhami pidada varajaseks konstitutsionalistiks. Ta pooldas riigi ja kiriku lahutamist, omandiõiguse väljakujundamist ning absoluutse monarhia vastutust. Ockham arvas, et "ühiskondlik ei ole midagi reaalset, millel on subjektiivne olemasolu nii sees, kui väljaspool vaimu. See on ainult fiktsioon, intellekti poolt abstraktsiooniga loodud mõiste." Omandiõiguse tekkimist selgitas Ockham sellega, et paradiisis elasid inimesed võrdsetena.
1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis mõisa, seadis sisse arsti vastuvõtutoa talupoegade aitamiseks. Samuti rajas kolm kooli oma vahenditega. Nüüd oli ta mõningates seisukohtades selgusel, väljendas selgelt oma suhtumist. Seda illustreerib · Novell "Palat nr.6" argikurjuse vastu võitlemise mõttekus või mõttetus; kas leppida sellega või mitte. Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma
rahuldamine arvates tegevat Jumala tahet 9. Usulise fundamentalismi mõiste. - veendumus, uskumus, ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes 10. Fundamentalismile iseloomulikud hoiakud ja käitumisviisid. - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde - kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine) - kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis - suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma - ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 11. Usulise pöördumise mõiste ja liigid (tempo, motiivid, kontekst).
Vasturääkivuse vorme on kolm: 1) formaal-loogiline vasturääkivus, 2) dialektiline vasturääkivus ja 3) paradoksaalne vasturääkivus. Formaal-loogiline vasturääkivus kätkeb endas teineteist välistavaid otsustusi ühe arutluse piires. Käsitleme seda hiljem. Dialektiline vasturääkivus on teadmiste kujunemise ja arenemise seesmine "mootor" ja edasiviiv jõud, mille ülesandeks on paljastada oponendi seisukohtades vasturääkivusi (sokraatiline meetod), ja ületada maailmaprotsesside lahtiseletamisel teesi, antiteesi ja sünteesi vasturääkivused mõtlemises (Hegeli dialektika). Seda on piisava põhjalikkusega käsitletud filosoofias, gnoseoloogias ja dialektilises loogikas, mistõttu puudub vajadus selle veelkordseks esituseks. Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne, mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või arvamusvastast
Unenäos on ajamõiste teistsugune-aeg tundub pikem/lühem, ajas hüppamine jne. Kordineerimatus-ärkvel olles suudame oma liigutusi kordineerida aga unenäos enamasti mitte. Unes ei saa situatsiooni muuta, reaalses elus saame. Kahtlen kogu situatsiooni reaalsuses, isegi kui kõik meeled kinnitavad seda väga usutavalt. See ka 11) Milles seisneb Descartes'i idee metoodilisest kahtlusest? Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Kuid ainult ühes asjas ei saa kahelda- kahelda selles, et ma kahtlen. (kahelda ei saa kahtlejas) 12) Mida tähendab Descartes'i lausung cogito ergo sum? .Mõtlen järleikult olen olemas ! Tema arvates ainuke reaalne asi, milles ei saa kahelda on mõtlev mina
maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme 7. Usulise fundamentalismi mõiste, tunnused ja mõju käitumisele. - veendumus, uskumus, ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde - kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine) - kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis - suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma - ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 8. James Fowleri usuastmete teooria. Teooria põhimõte, astmete sisu ja nimetused.
selle tähenduse tasandil. 4) Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. Ühe levinud käsitluse järgi (Grom 2007) on usulise kogemuse komponentideks kognitsioonid (üldmõiste teadmise ja teadlikkuse kohta. Hõlmab selliseid protsesse nagu nt. mõtlemine, otsustamine, planeerimine.), emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Kognitsioonid väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades, kogemuste kirjeldustes. Nende ül. on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. S.t, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nt. kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist.
• Harras katoliiklane • Ei õnnestunud vältida kiriku hukkamõistu 2. MEELTE VÄHEUSALDATAVUS • Optilised illusioonid • Kust ma tean, et ma ei maga? • Me ei saa välistada, et on olemas keegi kuri deemon, kes meis aistinguid tekitab? 3. SÜSTEMAATILISE KAHTLUSE MEETOD • Kõike ei saa usalda, võib olla petlik • Selleks, et saada uurimistöö tulemusena tõsikindlaid teadmisti tuleb: 1) esiteks kahelda kõiges senises tõeks peetud seisukohtades • Mida iganes peab olema võimalik küsida • Kõik eeltingimused peab paljastama 2) teiseks tuleb olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust (ilmselged tõed) • Ilmselge tõde • Me ei saa kahelda, et me kahtleme (kahtlemine - mõtlemise viis)
Seega peab usk mõtestama meie päritolu selle sõna laiemas ja sügavamas tähenduses. Tõdetakse, et inimene pole sõltumatu, olenematu ega tulenematu vaid kannab endas kõigi erinevate kujunemistingimuste jälgi Sellel astmel kujuneb välja teatud paratamatuse tunnetus. Õpitakse tundma kaotuse sakramenti ja tegude-kohustuste pöördumatuse reaalsust. Elu on keerulisem kui mistahes õpetus elust. Meie kontseptsioonid ja arusaamad on kehtivad vaid teatud piirides. Elu on paradoksaalne nii seisukohtades kui ka kogemuses. Kõik see, mis eelmisel astmel oli määratletud rangete piiridega, muutub nüüd poorseks ja läbilaskvaks. Ollakse sisimas valmis uueks kujunemiseks ja arenguks. Ka siis, kui see toimub läheduse kaudu sellega, mida tuntakse ohustavana oma minale ja senisele maailmavaatele. Kuid ka sellel tunnetuse astmel võivad esineda oma kriisid. Põhiliseks raskuseks on lõhestatuse tunnetamine. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas omades igavikulist visiooni ja ustavust.
Doverist Calais-sse rekordilise ajaga - 1tunni, 40 minuti ja 6 sekundiga. 2.LIIDER 2.1. Kes on liider? Liider on inimene, keda teised isikud püüavad järgida ning kelleks olemine ei kujuta endast ametit vaid kõrgemal positsioonil olemist. Liidri käitumises ja iseloomus peavad kindlasti esinema selge vaade tulevikku (omab ettekujutust tulevikust, kuid samuti oskab arvestada ka minevikus toimunut), vastastikune usaldatavus, julgus (avaldada enda avamust, kindel oma seisukohtades), täielik pühendumus (mõttega asja juures) ning moraalne küpsus (kajastub moraalsete tõekspidamiste ja veendumuste kujunemises, mis tagavad indiviidile normaalse lülitumise ühiskonda ja inimkollektiividesse). (Pilt liidrist ja tema järgijatest asub lisas nr. 2) Liidri omadused ja tunnused (Daft, 1998, 66) Füüsilised omadused Isiksuse omadused Sotsiaalsed tunnused · aktiivsus · erksus (alertness) · koostöö ja
siis võtab kauem aega ja nõuab teistpidi lähenemist, ei saa teha väga üldiseid uuringuid ja loota mõistlike tulemusi, järeldusi. Erinevates religioonides kogetakse ekstaasi erinevalt. 4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Need väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades ja kogemuste kirjeldustest. Nende ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist
3) Pllumeestele mrati mginormid. 4) ldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva hisabi - Nukogude okupatsiooni ja sja tttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rhmitus. Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi hte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad judsid oma seisukohtades ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema plvkonna juhi Jru Uluotsa hea sber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust
3) Põllumeestele määrati müüginormid. 4) Üldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva Ühisabi - Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rühmitus. · Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi ühte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad jõudsid oma seisukohtades üksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema põlvkonna juhi Jüru Uluotsa hea sõber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine välja kuulutada, Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse töötajatest Tallinnast. 6. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude Liidu pommitajad ja 22.
andsid selle tulemusele vähemalt ühel juhul vale vastuse. Vaid üks neljandik jäi truuks oma instinktidele. Sellest eksperimendist kolm faktorit, mis kujundavad konformsust: 1)inimestel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt. 2)grupipoolsel survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kud grupi seisukohad on erinevad tema omades, kahtlema oma seisukohtades. 3)iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukordades, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses. 12. Hälbivuse määratlused ja sotsiaalsed funktsioonid Hälbimise määratlused: E.Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ehk ükski käitumine pole iseenesest halb, vale või hälbiv. Kuid
1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis mõisa, seadis sisse arsti vastuvõtutoa talupoegade aitamiseks. Samuti rajas kolm kooli oma vahenditega. Nüüd oli ta mõningates seisukohtades selgusel, väljendas selgelt oma suhtumist. Seda illustreerib · Novell "Palat nr.6" argikurjuse vastu võitlemise mõttekus või mõttetus; kas leppida sellega või mitte. Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt
traditsioonilisus ja võimetus reageerida erinevates olukordades erinevalt st uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma, tunnuseks on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja uskujate suhtes ning suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Mõju käitumisel: kõrgeim väärtus kuulekus jumalale, kelle tahe avaldub pühas tekstis, tekst määrab, milline elu on tulemuslik; vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades; veendumused loovad sisemise tasakaalu ja õnnetunde; kuulutusmeelsed, usulevitajad; kasvatavad lapsi uskumuste traditsioonis; usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. Usuline tekst ehitab ka inimese enesehinnangu, sest on teada, mis tingimustel inimene vastab püha teksti nõuetele ja jumala tahtele. 8. James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi
Punktide I ja II põhjal ning valikuliselt lugedes püüa aimata, millest ja kuidas on tekst kirjutatud. IV. Loe teksti. Vestle ja vaidle mõttes tekstiga. Vaidlusel kirjuta üles mõtted, arvamused, tunded, mis lugedes tekivad. Selleks kasuta märksõnu või loo endale märgistik. Eraldi kirjuta üles tekkinud küsimused-probleemid. V. Tee kokkuvõte. Otsi ühist ja erinevat tekstis ning enda arusaamades, seisukohtades. Kasuta loetut mingil eesmärgil. Lugemiseks häälestumine Häälestumine algab teksti vaatlusest. See peab võimaldama lugejal teha mitu otsustust. 1. Kas teksti lugeda või mitte? 2. Kas lugeda teksti tervikuna või ositi? 3. Milline on teksti raskusaste? Kas seda peab lugema aeglaselt või on võimalik lugeda kiiresti? 4. Kas tekst on kirjutatud huvitavalt? 5
Stereotüüpid: fundamentalism on religion, tekstikeskne, sõjakad, ajast maas, autoritaarsed ja dogmaatilised 22. Fundamentalisti käitumisviisid. Fundamentalistide seas on palju erinevate iseloomu omadustega inimesi, mis viitab sellele, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik vaid pigem õpitud nähtus. Fundamentalistid käituvad järgmiselt: 1. Fundamentalistidel on vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades, mis puudutavad Jumalat. Jumalat ja tõde käsitletakse ühese ja kindlapiirilisena. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on. Inimese osaks on püüelda tõe (Jumala) tunnetamise poole. Sealjuures on fundamentalistid veendunud, et nemad on oma mõistmises jõudnud Jumalale kõige lähemale, on kõige paremini tunnetanud tõde. 2. Nende veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmu tunde, mida nad ei leia teadusest ega loogikast
7. Sildistamine (2 korral) 8. Sõnavõtu ’’pikkimine’’(üksik)/faktidega (2 korral) 9. Sohk (2 korral) 10. Enamusele või üldsusele apelleerimine (1 korral) Sagadusjärjestuste põhjal saab öelda, et mõlema seisukoha puhul oli levinud subjektiivsete hinnangute andmine, samuti ka oma mõtete ja hinnangute esitamine teiste omade pähe, korrutav rääkimine ning tühi sõnamulin. Enamusele või üldsusele apelleerimine oli populaarsem pooldajate seisukohtades, samas aa sildistamine oli levinum mittepooldajate seas. Seisukohtade väljendamisel oli kasutatud ka võtteid, mida teine rühm ei kasutanud: ühel korral pooldajad nii demonstreerisid erilist informeeritust, puhusid suureks tühised detailid kui ka esitasid oma soovid objektiivse tendentsina; mittepooldajad naeruvääristasid neljal korral, ignoreerisid vastaspoolt kahel korral, ’’pikkisid’’ oma sõnavõttu faktidega kahel korral ning tegid sohki kahel korral.
Oma konfliktidiagnostikasüsteemi läheb tarvis kõigil, kes tahavad konkreetset konflikti mõista ja analüüsida. See süsteem võib olla nii range ja teadlikult sõnastatud kui ka intuitiivne ja sõnaselgelt väljaütlemata. Oma süsteemi loomine taandub suuresti hindamiskriteeriumite valikule. 1. Konfliktidiagnostikat mõjutab uurija või nõustaja teoreetiline taust ja suhtumine konflikti üldse. 2. Konflikt on mitmetähenduslik nähtus, mis võib avalduda tunnetes, seisukohtades, käitumises, kuuluvuses, motiveerituses, suhtlemises, moraalsuses ja väärtushinnangutes. 3. Kollektiivselt tunnustatud diagnostlised kriteeriumid on kaalukamad kui individuaalselt kasutatavad. 4. Oluline on silmas pidada ka praktilisi eesmärke, miks me konflikti üldse hindame või analüüsime. 5. Hindamiskriteeriumid peaksid olema võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad.
annaabi.ee 
