Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa soojad ja külmad perioodid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Ökoloogia Instituut
Ege Lehtsaar
Maa soojad ja külmad perioodid
Referaat
Juhendaja : Tiiu Koff

Sisuko


1.Sissejuhatus 3
2.Kliima muutuste põhjused 4
2.1.Inimmõju 4
2.2.Looduslikud tegurid 4
3.Kliima muutused lähiminevikus 5
4.Kliima viimase 2 400 aasta jooksul 6
5.Kliima viimased 12 000 aastat 7
6.Kliima viimased 100 000 aastat 8
7.Kliima viimased 400 000 aastat 9
8.Kliima viimased 3 miljonit aastat 11
9.Kliima Fanerosoikumis ja varem 12
10.Kokkuvõte 13
11.Kasutatud kirjandus 14
Joonis 1 – Kliimamuutus 1880-2000 aastatel 5
Joonis 2 – Kliima viimasel 2400 aasta jooksul 6
Joonis 3 – Kliima viimasd 12000 aastat 7
Joonis 4 – Kliima muutus viimase 100 000 aasta jooksul 8
Joonis 5 – Kliima muutused 400 000 aasta jooksul 9
Joonis 6 – Kliima muutused viimase 3 miljoni aasta jooksul 10
Joonis 7 – Fanerosoikumi kliimamuutused 11
  • Sissejuhatus


  • Vasakule Paremale
    Maa soojad ja külmad perioodid #1 Maa soojad ja külmad perioodid #2 Maa soojad ja külmad perioodid #3 Maa soojad ja külmad perioodid #4 Maa soojad ja külmad perioodid #5 Maa soojad ja külmad perioodid #6 Maa soojad ja külmad perioodid #7 Maa soojad ja külmad perioodid #8 Maa soojad ja külmad perioodid #9 Maa soojad ja külmad perioodid #10 Maa soojad ja külmad perioodid #11 Maa soojad ja külmad perioodid #12 Maa soojad ja külmad perioodid #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ege Lehtsaar Õppematerjali autor
    Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletuslikud.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    odt

    Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid

    TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid Referaat Tallinn 2012 Sisukord Kliimamuutused.....................................................................................................................4 Mis on kliimamuutused?...................................................................................................4 Kliimamuutused planeedil Maa.........................................................................................4 Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused: poolt- ja vastuargumendid.............................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..............................................

    Keskkond
    thumbnail
    4
    doc

    Elame kliimaheitluste vaherahu ajas

    Elame kliimaheitluste vaherahu ajas Tuhandeaastast rahuriiki on inimesed alati igatsenud ja seda on oma alamatele tõotanud koguni ajaloo suurimad diktaatorid. Aidaku vaid see viimane sõda ära võita ja siis ta tuleb. Ülemaailmne püsiv rahu on seni unistuseks jäänudki. Aga ka siis, kui see unistus täituks, oleks täieliku turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja jahenemiste ning sagedaste looduskatastroofide meelevallas on elu peaaegu sama halb korraldada kui sõja ajal. Õigupoolest olemegi kliima poolest ära hellitatud, sest inimtsivilisatsiooni ajalugu on kulgenud pigem erakordselt rahulikus, tavapärases kliimas. Mõnel teisel ajal olekski vaevalt korda läinud seda tsivilisatsiooni luua. Nüüd muretseme põhjendatult, kas mitte tsivilisatsioon ise ka kliima mõjutamise kaudu ennast ei hävita. Pärast viimast jääaega on kliima olnud rahulik Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulikul holotseeni jäävahe

    Bioloogia
    thumbnail
    9
    doc

    Referaat jääajad

    pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale

    Geograafia
    thumbnail
    80
    ppt

    KLIIMAMUUTUSED loeng

    annab ära soojust. Aurustumise tagajärjel suureneb vee soolsus. Soolanev ja jahenev vesi muutub tihedamaks ja sukeldub Põhja Atlandi piirkonnas, ning liigub külma süvahoovusena tagasi lõuna suunas. Ookeani roll Ookean on kliimasüsteemi soojussalvesti. Võrdluseks: atmosfääri kogu soojusmahtuvus võrdub maailmaookeani 3,2 m paksuse kihi omaga. Suure soojusmahtuvuse tõttu silub ookean atmosfääri muutlikkust, mistõttu on kliimamuutustes valdavad rohkem kui 25-aastased perioodid. Lühemaajalist (2-7 aastat) mõju kliimale avaldavad ookeani ja atmosfääri koostöös sündinud El Niño/La Niña tsüklid. El Niño ­ pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña ­ vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño El Niño koos Lõuna- ostsillatsiooniga e. ENSO mõjutab kliimat Vaikse Ookeani piirkonnas ja Põhja Ameerikas. Eriti võimas El Niño võib

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    thumbnail
    31
    doc

    Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

    PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7.3 Hinnang viimase talve kohta

    Uurimistöö
    thumbnail
    16
    ppt

    Liustiku PPT

    Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad Alpides ja

    Geograafia
    thumbnail
    3
    doc

    Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg

    Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (KeilaJo

    Ajalugu
    thumbnail
    22
    docx

    Referaat Eesti kliima teguritest

    võimsam. Assooride maksimum aga ei mõjuta Eestit nii otseselt, vaid selle mõju saab väljenduda selles, et suvel Eestis valitsevad läänetuuled. Talvel võivad kohati mõjuda Eesti ilmastikule ka Grönni ja Siberi maksimumid, nendest tuleb Eestisse pakaseline ilm (11). Tähtsat rolli Eestis mängivad Atlandi ookeani merelised (niisked ja mõõdukad) ja Euraasia mandrilised õhumassid (kuivad, talvel väga külmad ja suvel jahedad). Viimased põhiliselt esinevad talve teises pooles, kevadel ja suve esimeses pooles. Mõnikord talvel ja sügisel saavad Eestisse jõuda arktilised õhumassid ja väga harva suvel – troopiline õhk (10). 3.3. Geograafilised kliimategurid Võrreldes makromastaapsete kiirguslikute ja tsirkulatsiooniliste kliimateguritega, geograafilised tekitavad mikro- ja mesomastaapseid kliimaerinevusi. Geograafilisteks kliimateguriteks

    Meteoroloogia ja klimatoloogia alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun